Facebook Like
Hotjar Feedback

Majanduse alused konspekt 1 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes kogustes ?
  • Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks tootma ?
  • Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota ?
  • Kuidas teavad ettevõtted mida toota, et seda toodangut ka ostetaks ?
  • Mille poolest erinevad ja sarnanevad mikroökonoomika ja makroökonoomika ?
  • Mida toota? kuidas toota ?
  • Millest sõltub nõutav kogus ?
  • Miks vähendab kõrgem hind nõutavat kogust ?
  • Missugune on nende muude tegurite mõju ?
  • Miks suurendab kõrgem hind pakutavat kogust ?
  • Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused ?
  • Kuidas jaotab majapidamine oma sissetuleku olemasolevate kaupade ja teenuste vahel ?
 
Säutsu twitteris
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
1
1. Sissejuhatus  majandusteooriasse  
Majandusteadus  püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on 
seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimisega, palkade ja kapitalituludega, tööpuuduse ja  inflatsiooniga
valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. 
Tootmine, tarbimine ja  tehnoloogia  areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda 
toota ning mil moel sõltuvad need  valikud   tehnoloogia  uuenemisest. 
Palgad   ja  sissetulekud:  ehk  mis  määrab  kindlaks  inimeste  sissetuleku  ja  miks  mõned  inimesed  saavad 
sarnase jõupingutuse eest kõrgemini  tasutud  kui teised. 
Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud 
kui teised. 
Inflatsioon : ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. 
Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab 
oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. 
Rahvusvaheline  kaubandus:  ehk  mis  määrab  kindlaks  selle,  et  millega  ja  missuguses   mahus   kaubeldakse 
ning  missugust  mõju avaldavad tollid ja kvoodid rahvusvahelisele  kaubandusele
Heaolu: ehk mis on see mis põhjustab erinevusi riikidevahelises heaolujaotuses, muutes ühe riigi elanikke 
rikkamaks  ja teise riigi elanikke vaesemaks. 
Kõikide nende probleemide põhjuseks on tõsiasi, et mitte alati ei ole võimalik saada seda mida me tahame. 
Me  elame  maailmas,  kus  ei  ole  piisavalt  vahendeid  selleks,  et  rahuldada  kõiki  oma  vajadusi.  Kaupade ja 
teenuste  hulk  mida  inimesed  soovivad  tarbida  on  suurem  kui  kaupade  ja  teenuste  hulk  mida  on  võimalik 
toota. Nappus ongi majandusteaduse lähtepunktiks. Vajaduste rahuldamiseks on võimalik tarbida hüviseid 
(kaupu  ja  teenuseid)  ainult  piiratud  koguses,  kuna  tootmistegureid  ei  jätku  kõige  ihaldatava  tootmiseks 
soovitaval hulgal. 
Et  olukorras  kus  ressursside  hulk  on  piiratud  maksimaalset  tulemust  saavutada  tuleb  pöörata  tähelepanu 
nende  ressursside  parimale  võimalikule  kasutamisele  ja  hüviste  optimaalsele  valikule.  Selleks,  et  mõista 
kuidas olemasolevaid ressursse efektiivselt kasutada ja teha parim otsus kaupade ja teenuste tarbimise osas 
peame teadma, kuidas jaotuvad  ressursid  ja hüvised ning kuidas kujuneb majanduslik tasakaal. 
Inimeste  piiramatute  vajaduste  rahuldamine  ressursside  piiratuse  tingimuses  toobki  endaga  kaasa 
majandustegevuse  ehk  majandamise.  Majandusteooria  omakorda  on  õpetus  sellest,  et  kuidas  inimesed 
kasutavad oma piiratud ressursse, et rahuldada tekkinud vajadusi.  Eelpool   mainitud   seitse  suurt küsimust on 
mõned näited kõige  olulisematest  probleemidest millega majandusteooria tegeleb. 
1.1 Valik 
Kui meil ei ole võimalik saada kõike mida me tahame, peame me  valima  olemasolevate alternatiivide vahel. 
Tõsiasi et hüviseid on alati liiga vähe järjest kasvavate vajaduste rahuldamiseks sunnib meid valima. Seetõttu 
ongi  majandusteooriat  tihti  nimetatud  teaduseks  valikust  ehk  siis  sellest,  kuidas  inimesed  teevad  oma 
valikuid  ja mil moel mõjutavad seda valikut muutused muudes tingimustes.  
Tehes  valikut  me  võrdleme  tulu,  mida  saame  mingi  täiendava  hüvise  omamisest  kulutustega,  mis  tekivad 
seoses sellega, et peame mingist teisest hüvisest  loobuma . Sellist tulude ja kulude võrdlemist nimetatakse 
optimeerimiseks.  See  tähendab,  et  me  kas  püüame  saavutada  maksimaalse  vajaduste  rahuldamise  aste 
piiratud vahenditega või  otsime  võimaluse mingi vajaduste rahuldamise astme saavutamiseks minimaalsete 
vahenditega. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
2
Seega  kujutab  ka  valiku  tegemine  endast  teatud  mõttes  kulu.  Majanduses  kasutatakse  sellises  olukorras 
mõistet  alternatiivkulu . See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese 
hüvise tarbimist piirata. Näiteks on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja 
magamise  vahel.  Kas   magada   või  minna  kooli?  Kooli  minemise  alternatiivkuluks  õpilasele,  kes   armastab  
magada ongi  kaotatud  uneaeg. 
Mitte kõik  alternatiivkulud  ei ole seotud meie individuaalsete valikutega. Mõnikord tekib alternatiivkulu ka 
tulenevalt teiste inimeste valikutest. Näiteks kui te tipptunnil ei mahu linnaliini  bussi , siis tuleb teil kanda 
kulu valikutest mida tegid need inimesed, kes on selle bussi täitnud. 
Kõigel mida me teeme ja kõigel mida me tarbime on alternatiivkulu. Tehes valiku mingi tegevuse kasuks 
oleme  me  otsustanud,  et  kulutused,  mis  selle  valikuga  kaasnevad  (s.t.  tegevus  millest  me   sealjuures  
loobume), on seda väärt et maksta. Seega ei too nappus endaga kaasa mitte ainult kulutusi vaid  viitab  veel 
ühele olulisele probleemile inimeste elus -  konkurentsile
Kui  soovid  ületava  võimalusi  mida  maailmas  olemasolevate  ressurssidega  saab  toota,  siis  peavad  meie 
soovid omavahel  konkureerima . Seega konkureerime me piiratud ressursside valdamise üle. 
1.2 Majanduslik ringkäik 
Majandus ehk  majandamine  on  mehhanism , mis  jaotab  olemasolevaid piiratud ressursse. Selline mehhanism 
peab vastama kolmele väga lühikesele ent olulisele küsimusele: 
Mida? - Missuguseid kaupu ja teenuseid tuleks toota ja missugustes  kogustes
Kuidas? - Mil moel (kuidas) neid erinevaid kaupu ja teenuseid peaks  tootma
Kelle jaoks? - Kelle jaoks tuleks neid kaupu ja teenuseid toota? 
Mõistmaks  kuidas  majandus  toimib,  peab  teadma  missugustest  osapooltest  see  koosneb  ja  kuidas  need 
osapooled omavahel seotud on. Majanduse erinevaid osapooli ja nendevahelisi  seoseid  iseloomustab joonis 
1.1. Majandusmehhanism koosneb kolmest suurest grupist majandusotsustuste tegijatest: 
Majapidamised  
Ettevõtted 
Valitsus 
Majapidamine   on   inimgrupp ,  kes  elab  koos  ja  teeb  ühtseid  majandusotsustusi.  Majapidamised  võivad 
koosned  nii  ühest  inimesest  kui  ka  perekonnast  või  lihtsalt  inimeste  grupist.  Meie  käsitluses  kuulub  iga 
inimene mingi majapidamise koosseisu. 
Ettevõte on  organisatsioon , mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või 
avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende  suurusest  või toodangust. 
Valitsus  ehk  avalik   sektor   on  organisatsioon  millel  on  kaks  peamist  funktsiooni:  kaupade  ja  teenuste 
pakkumine  majapidamistele  ja  ettevõtetele  ning  sissetuleku  ja  heaolu  ümberjaotamine.  Üheks  valitsuse 
oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. 
Selleks et toota kaupu ja teenuseid on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid 
kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: 
Töö 
Maa 
Kapital  
Töö on inimeste  musklid  ja aju. Maa all peetakse silmas erinevaid loodusressursse. Kapitaliks nimetatakse 
kõiki neid juba toodetud kaupu, mida on võimalik kasutada teiste kaupade tootmiseks. 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
3
Majapidamised varustavad ettevõtteid ja avalikku  sektorit  tööjõuga. Vastutasuks makstakse majapidamistele 
palka. Samuti peavad majapidamised hea seisma selle eest, et ettevõtetel ja avalikul sektoril oleks kasutada 
vajalikus  koguses  maad  ja  kapitali.  Seda  saab  teha  mitmel   erineval   moel.  Näiteks  võivad  majapidamised 
anda  oma  maa  ja  hooned  ettevõtete  käsutusse  ning  ettevõtted  maksavad  neile  renti.  Samuti  võivad 
majapidamised osta maad ja hooneid ning anda need seejärel selliste ettevõtete käsutusse mille  omanikud  
need  majapidamised  ise  on.  Sellisel  juhul  saavad  nad  osa  ettevõtte  kasumitest.  Kolmandal  juhul  võivad 
majapidamised  laenata  ettevõtetele  ja  avalikule  sektorile  raha  ning  saada  intressi.  Lisaks  palgale,  rendile, 
intressile ja  kasumile  saavad majapidamised raha avalikult sektorilt  toetuste  ja abirahade näol. Jooniselt on 
näha,  et  majapidamised  kulutavad  ühe  osa  oma  sissetulekutest  maksudele  ja  teise  osa  ettevõtete  poolt 
pakutavate  kaupade  ja  teenuste  ostmisele.  Lisaks  ettevõtetelt  ostetud  kaupadele  ja  teenustele  saavad 
majapidamised tarbida ka avaliku sektori poolt pakutavaid kaupu ja teenuseid. 
Nagu me nägime pakuvad ettevõtetele tootmistegureid majapidamised. Ettevõtted omakorda kasutavad neid 
tootmistegureid kaupade ja teenuste tootmiseks. Nad otsustavad missuguseid kaupu ja teenuseid toota ning 
missugustes kogustes. Samuti otsustavad nad kuidas neid kaupu ja teenuseid toota. Oma toodangu müüvad 
nad  majapidamistele  ja  avalikule  sektorile  ning  saadud  tulu  eest  ostavad  nad  tootmistegureid.  Ühtlasi 
maksavad ettevõtted makse avalikule sektorile ning mõned ettevõtted saavad subsiidiume valitsuselt. Lisaks 
sellele saavad ettevõtted kasu selliste avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste kasutamisest nagu 
näiteks  maanteed  ja politsei. 
Avalik  sektor  saab oma  tootmistegurid  samuti majapidamistelt ning otsustab missuguseid kaupu ja teenuseid 
nende  tootmisteguritega  toota  ja  kuidas  seda  teha.  Vahendeid  tootmistegurite   ostmiseks   saavad  nad 
majapidamistelt  ja  ettevõtetelt  kogutud  maksudest.  Osa  sellest  rahast  kasutatakse  aga  majapidamistele 
toetuste ja abirahade ning ettevõtetele subsiidiumide maksmiseks. 
Kuidas  aga  on  võimalik,  et  kõik  need  majapidamiste,  ettevõtete  ja  avaliku  sektori  poolt  tehtud  otsused 
omavahel kokku sobivad? Mis paneb majapidamisi pakkuma just sellist tüüpi tööjõudu nagu ettevõtted osta 
soovivad? Kuidas teavad ettevõtted mida toota, et seda toodangut ka ostetaks? 
Selleks, et otsustada, kuidas jaotada hüviseid ja tootmistegureid  majandussubjektide  vahel, on olemas kaks 
mehhanismi: 
Käsumajandus 
Turumajandus  
Esimesel juhul on tegemist süsteemiga, kus otsused midakuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid teeb 
keskvõim. 
Turumajanduse puhul kujunevad otsused midakuidas ja kelle jaoks toota kaupu ja teenuseid individuaalsete 
otsustuste  põhjal. Neid individuaalseid otsustusi koordineerib  turg
 
MAJANDUSTEADUSE ALUSED 
4
 
HÜVISTE TURG 
MAJAPIDAMISED 
VALITSUS 
ETTEVÕTTED 
TEGURITURG  
Joonis 1.1 Majanduslik ringkäik 
 
1.3 Majandusteadus 
Oluline  on  teha  vahet  küsimustel,  et  “mis  on”  ja  “mis  peaks  olema”.  Esimest  liiki  küsimused  on 
positivistlikud  ja  teist  liiki  küsimused  on  normatiivsed.  Positivistlik  analüüs  kirjeldab,  kuidas  majandus 
toimib.  Kuidas  majandussubjektid  ühes  või  teises  olukorras  käituvad,  või  millised  on  nähtuste  vahelised 
seosed. Positivistlik analüüs põhineb faktilisel materjalil.  Normatiivne  analüüs annab juhendeid ja  soovitusi
kuidas  majandus  peaks   toimima .  Normatiivsed  väited  sõltuvad  hinnangutest  ja  neid  ei  saa  testida. 
Majandusprotsesside  uurimine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majanduse alused konspekt 1 #1 Majanduse alused konspekt 1 #2 Majanduse alused konspekt 1 #3 Majanduse alused konspekt 1 #4 Majanduse alused konspekt 1 #5 Majanduse alused konspekt 1 #6 Majanduse alused konspekt 1 #7 Majanduse alused konspekt 1 #8 Majanduse alused konspekt 1 #9 Majanduse alused konspekt 1 #10 Majanduse alused konspekt 1 #11 Majanduse alused konspekt 1 #12 Majanduse alused konspekt 1 #13 Majanduse alused konspekt 1 #14 Majanduse alused konspekt 1 #15 Majanduse alused konspekt 1 #16 Majanduse alused konspekt 1 #17 Majanduse alused konspekt 1 #18 Majanduse alused konspekt 1 #19 Majanduse alused konspekt 1 #20 Majanduse alused konspekt 1 #21 Majanduse alused konspekt 1 #22 Majanduse alused konspekt 1 #23 Majanduse alused konspekt 1 #24
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Stennux Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

64
pdf
Majandusteooria
35
doc
Majanduse alused
72
docx
Majanduse alused
80
pdf
Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse
40
doc
Majanduse alused
82
docx
MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT
24
docx
Majanduse alused põhjalik konspekt
20
docx
Majandus alused konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun