Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale (0)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Majandusarvestuse  konspekt alustavale ettevõtjale 
 
 

Finantsarvestuse korraldus 
 
Raamatupidamise korralduse üldised põhimõtted sätestab Raamatupidamise seadus.  
 
Raamatupidamise Toimkond  annab välja raamatupidamisseadust selgitavaid ja täpsustavaid 
raamatupidamisalaseid juhendeid, et suunata raamatupidamisalast tegevust Eestis. 
 
Majandusarvestuse koostisosad 
 
•   Finantsarvestus  ehk raamatupidamisarvestus  
•   Maksuarvestus  
•  Juhtimisarvestus- ja  kuluarvestus  
 
 
Finantsarvestus 

 
•  Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) 
•  Kajastab minevikku 
•  Ettevõte on tervik 
•  Kohustuslik 
•  Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise 
Toimkonna  juhendid, IAS, IFRS  )  
 
Mõisteid 
 
Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: 
(a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja 
(b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte 
äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud 
eesmärkide täitmisel). 
 
Ettevõtte varade struktuur sõltub ettevõtte tegevusalast – näiteks raamatupidamisteenuse 
pakkujal  ei pea olema masinaid ja seadmeid, teede ehitajal aga küll. 
 
Kohustus  on ettevõttel lasuv võlg, 
(a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja 
(b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti  tulevikus ressurssidest loobumist. 
 
Omakapital  ( netovara ) – ettevõtte varade ja kohustuste vahe; 
 
Ettevõtte käivitamiseks vajaliku omakapitali suurus sõltub samuti ettevõtte tegevusalast, 
näiteks raamatupidamisteenuse  pakkuja  saab tõenäoliselt hakkama 2 500 euroga, teede ehitaja 
ilmselt mitte. 
 
Tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste 
vähenemine ja mis suurendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanike tehtud 
 

sissemaksed omakapitali; 
 
Kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste 
suurenemine ja mis vähendavad ettevõtte omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud 
väljamaksed omakapitalist; 
 
Kasum ( kahjum ) – ettevõtte aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 
Majandustehing – tehing  või  sündmus, mille tagajärjel muutub ettevõtte vara, kohustuste või 
omakapitali koosseis.  
 
Kasumit võib ettevõte jagada omanikele dividendideks, seega  kasumlik tegutsemine on iga 
ettevõtte peamiseks eesmärgiks. 
 
Kassapõhine ja tekkepõhine arvestusmeetod 
 
Kassapõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud 
raha laekumisele või väljamaksmisele. Lubatud FIE-de raamatupidamisarvestuses.  
NB ! FIE-de maksuarvestus on kassapõhine vastavalt tulumaksuseadusele ! 
 
Tekkepõhine arvestus  - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu 
 toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 
Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata 
aruandeperioodi tulud ja kulud.  
 
Kassapõhise arvestuse eelised: 
n  lihtsus 
n  loeb raha mitte kasum 
Kassapõhise arvestuse puudused: 
n  puudub ülevaade varadest ja kohustustest 
n  probleemid toote/teenuse müügihinna kujundamisel  
 
 
Finantsarvestuse  printsiibid  
 

•  Majandusüksuse printsiip – raamatupidamiskohustuslane  arvestab oma vara, kohustusi 
ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste 
isikute varast, kohustustest ning majandustehingutest; 
•  Jätkuvuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et 
raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev ning tal ei ole tegevuse lõpetamise 
kavatsust ega vajadust. Juhul kui raamatupidamise aruanne ei ole koostatud jätkuvuse 
printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip; 
•  Arusaadavuse printsiip – raamatupidamise aruandes avalikustatav informatsioon peab 
olema esitatud nii, et see oleks ülevaatlik ja üheselt mõistetav aruande kasutajatele, 
kellel on aruandest arusaamiseks piisavad finantsalased teadmised; 
•  Olulisuse printsiip – raamatupidamise aruandes peab kajastuma kogu oluline 
informatsioon, mis mõjutab ettevõtte finantsseisundit, majandustulemust ja 
rahavoogusid. Oluline on selline aruandeinformatsioon, mille avaldamata jätmine võib 
mõjutada aruande kasutajate poolt aruande põhjal  tehtavaid majandusotsuseid
Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatud viisil; 
 

•  Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip – raamatupidamise aruande koostamisel 
kasutatakse jätkuvalt varem kasutatud arvestuspõhimõtteid, aruandlusviise ja 
aruandeskeeme; 
•  Tulude ja kulude vastavuse printsiip – aruandeperioodi tuludest arvatakse maha 
nendesamade tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud 
tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, mil tekivad 
nendega seotud tulud; 
•  Objektiivsuse printsiip – raamatupidamise aruandes esitatav informatsioon peab olema 
neutraalne  ja usaldusväärne; 
•  Konservatiivsuse printsiip – raamatupidamise aruannet tuleb koostada ettevaatlikult ja 
kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustuste ja kulude 
alahindamist. Samas ei ole aruandes õigustatud varade ja tulude  sihilik alahindamine 
või kohustuste ja kulude sihilik ülehindamine ning aruande kasutajate eest varjatud 
reservide tekitamine; 
•  Avalikustamise printsiip – raamatupidamise aruandes esitatakse kogu informatsioon, 
mis võimaldab saada ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest 
õige ja õiglase ülevaate; 
•  Sisu ülimuslikkuse printsiip – majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja 
raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende 
juriidilise  vormiga .  
 
Ettevõte on kohustatud  

n  korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja 
võrreldava informatsiooni saamine ettevõtte finantsseisundist, majandustulemusest ja 
rahavoogudest; 
n  dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; 
n  kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel 
kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; 
n   koostama  ja esitama  majandusaasta  aruande ning muud finantsaruanded käesolevas 
seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; 
n  säilitama raamatupidamise dokumente.  
Vasakule Paremale
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #1 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #2 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #3 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #4 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #5 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #6 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #7 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #8 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #9 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #10 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #11 Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 30 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor nipitiri2014 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
docx

Raamatupidamise alused

omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

Raamatupidamine
thumbnail
34
docx

Raamatupidamise alused

ettevõtte siseselt on omanikud, juhtkond, töötajad. Välistarbijateks kreeditorid, tarnijad, ostjad, pangad, maksuhaldurid, valitsus ja ka avalikkus. Huvigruppide infovajadus on erinev ja seega tuleb neile koostada erineva detailsusega aruandeid. Info kasutajate alusel võib aruandeid liigitada:  raamatupidamise ehk finantsaruanneteks;  maksudeklaratsioonideks;  statistilisteks aruanneteks. Lähtuvalt funktsioonidest eristatakse majandusarvestuse osadena:  finantsarvestust;  juhtimisarvestust;  kuluarvestust;  maksuarvestust;  finantsanalüüsi;  eelarvestamist,  sisekontrolli;  auditeerimist. Ettevõttel on võimalus valida, oma vajadustest lähtuvalt, milliseid majandusarvestuse osasid ettevõttes rakendada. Kõikide osade rakendamine ei ole kohustuslik. Raamatupidamise korraldamise kohustus on, seadusest tulenevalt, kõigil ettevõtjatel. Arvestuse

Raamatupidamise alused
thumbnail
6
doc

Raamatupidamise mõisted ja teemad

RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama. Milleks: juhtida ja hinnata majanduslikku seisu, jälgida majandustegevust, kontrollida, koostada eelarveprognoose. Kellele: Omanikud, juhatus, nõukogu, töötajad, tarnijad, kliendid, investorid, laenuandjad, riik. 4. Kes vastutab RP korraldamise eest

Raamatupidamine
thumbnail
62
pdf

Finantsarvestuse konspekt

põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Eesti raamatupidamise seadusega, Vabariigi Valitsuse ja rahandusministri määrusega ning mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamiskohustuslane Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja, - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Algdokument raamatupidamise seadusele § 7 vastav dokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument (raamatupidamise seadusele § 6) , mille alusel kantakse tehing raamatupidamisregistrisse (päevaraamat jne.). Majandustehingud raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tulemuseks on

Ettevõtlus alused
thumbnail
72
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), loengukonspekt raamatupidamise alused

TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe;

Raamatupidamise alused
thumbnail
124
pdf

Majandussündmuste dokumenteerimine ja kirjendamine (teooria), raamatupidamisealused

Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................................................ 8 2

Raamatupidamise alused
thumbnail
32
docx

Raamatupidamine I osa

soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele). Sõltuvalt sellest, kas ettevõtja on käibemaksukohustuslane või ei ole, võetakse varu erinevalt arvele. Varude kontod on aktivakontod, deebetis on alati varude sissetulek ja kreeditis väljaminek. Saldo jääb alati deebetisse (või saldot ei ole), sest varusid ei saa rohkem välja minna kui varusid oli. Raamatupidamislausendid: Ostetakse tarnijalt varusid (materjal, kaup jne.), arve on tasumata ja varud võetakse raamatupidamises arvele D: Varud D: Käibemaks K: Võlad tarnijatele

Raamatupidamise alused
thumbnail
31
pdf

Majandusarvestus

TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste

Majandusarvestus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun