Facebook Like
Hotjar Feedback

Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millise sisuseletuse sellele sõnale siis anda võiks ?
  • Palju, välja läheb vähe ?
  • Mis see siis tähendab ?
  • Kui ka kreeditisse. Miks ?
  • Millist dokumenti lugeda algdokumendiks ?
  • Mis saab, kui avastad vea dokumendis või kandes ?
  • Mida on näha bilansis ?
  • Mille kirjendad omakorda .. kuhu .. ?
 
Säutsu twitteris
Majandusarvestuse ajalugu
Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis..
Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev.
Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seoti sõlm. Võla tasumisel harutati sõlm lahti (või kustutati puutükilt märge, juhul kui arvestus oli peetud kriipsukeste vedamistega sellele puutükile).
Hiljem kasutati arvepidamiseks juba kivist ja marmorist tahvleid.
 
Nüüd aga paar nime, mis oleksid Sul tarvilikud teada :
Vana-Kreeka teadlane Aristoteles , majandusteooria vanaisa, kes süstematiseeris majandusteadusi ning pööras tähelepanu erinevatele majandusprotsessidele ning nende kirjeldamisele.
Luca Paccioli - matemaatikust frantsiskaani munk , kes aastal 1494 koostas teooriaõpiku „Traktaat kontodest ja kirjenditest“, kus ta süstematiseeris seni kasutusel olnud tehingute ülesmärkimise viise.  Sellega oli sündinud esimene kahekordse kirjendamise õpperaamat,  mis kaotas järk-järgult juhuslikkuse ja erinevuse arvepidajate seas.
Viimaste aastasadade jooksul on kasutusel olnud mitmekümneid eriilmelisi raamatupidamise süsteeme. Tänapäeva majandusteoreetikud soovitavad raamatupidajal teadlik olla neljast aegade jooksul väljatöötatud levinumaist raamatupidamise põhisüsteemist – itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteemist.
Majandusarvestuse tänapäev
Eellugu
On üsna paratamatu leppida tõsiasjaga, et raamatupidamine on olnud ja jääb ka edaspidi igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Meie tänapäevane raamatupidamisarvestuse korraldamine võeti Eesti Vabariigis teravdatud tähelepanu alla 1994 aastal, kui võeti vastu 08.06.1994 „EV Raamatupidamise seadus“, mis hakkas  kehtima 01.01.1995 aastal.
Enne seda oli ettevõtetes raamatupidamise korraldamise aluseks „Raamatupidamise põhimäärus“, kinnitatud EV Valitsuse määrusega nr 142, 06. juulist 1990 (jõustus 01.01.1991).
Tänasel päeval töötavad ja juhinduvad raamatupidajad aga juba seaduse, „Raamatupidamise seaduse“ järgi, mis võeti vastu 20. novembril 2002 aastal. Kehtivale seadusele on tehtud peaaegu igal aastal ka seaduse muutmise seadusi, seega tuleb alati kursis olla kehtivate nõuetega. Tänapäeva infoühiskonnas on kehtiva õigusakti leidmine lihtne – interneti avalikes andmebaasides on olemas nii uued kui vanad versioonid, Sina juhindu ikka uusimast.
Raamatupidamise seadus saabki Sulle nüüd peamiseks käsulauaks. Kui hätta jääd, loe seadust ning usun, et leiad lahenduse.
 
Raamatupidamise seadus
Raamatupidajate peamine tugitala, „Raamatupidamise seadus“ (edaspidi RPS) – peaks nüüd pidevalt käeulatuses olema. Soovitan Sul muretseda omale terve seadus ning see hoolega kordi ja kordi läbi lugeda. Seadus - see on aluspõhi kõigile Sinu edasistele tegemistele ja toimingutele ettevõtluses majandusarvestuse vallas. Pööra seadust lugedes tähelepanu (ja see on väga pikk lugemine) sõnadele ja nende mõistmisele – et kui kirjas on sõna „peab“, siis ära tee sellest oma mõtetes sõna „võib“ ning vastupidi. Olgu see seadus Sul pidevalt käeulatuses, kontrollimaks üle kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi.
Üks meeldetuletus – juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite sisu on kindlasti ka määrav ning oluline, aga seadusetekst on ülim neist - kuningas oma alamate seas.
Küsimusele miks seda seadust üldse vaja on, vastus on lihtne - et rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted oleksid kasutusel ka Eestis ning kõik koostatavad aruanded oleksid üheselt mõistetavad. Piltlikult öeldes - et kõik raamatupidajad sõidaksid oma sõiduvahenditega ühiste reeglite järgi. On see sõiduvahend siis jalgratas või traktor (korraldad raamatupidamist ise või ostad teenuse sisse; pead registreid käsitsi või kasutad spetsiaalprogrammi), me peame kõik mahtuma turvaliselt teedele liikuma (ehk esitatavad andmed peavad üheselt arusaadavad olema nii omadele kui võõrastele).
Olen kokku puutunud (küll üha harvemini, õnneks) mõtteviisiga – olen nii väike tegija , ei minul mingisugust raamatupidamist küll vaja teha ei ole. Peast välja sellised rumalad mõtted ja kohe (no mitte päris kurjalt öeldud)! Ja miks – aga sellepärast, et seadus ütleb kindlalt, kes on raamatupidamiskohustuslane . Ei, ma ei ole läinud tähetrükkimisega liiale, ei ole kohuslane , ongi kohustuslane . (Nüüd kuulen ohkeid, aga pole viga, uued asjad ongi alguses keerulised). Ning pea siis meeles, et RPS alusel sätestatud mängureeglite alusel on raamatupidamiskohustuslased ja peavad raamatupidamist ning finantsaruandlust korraldama nii riik, omavalitsused, kõikvõimalikud ühingud, seltsid (no aktsiaseltsid, osaühingud, mittetulundusühingud jne.), FIEd  kui ka siin toimetavad (ja registreeritud) välismaa äriühingute filiaalid.
Seadusest leiad terve rea põhimõisteid ja arvestuste aluseks olevaid põhiprintsiipe, jäta need endale meelde ja kui on paras aeg, siis kasuta (või hiilga kaastöötaja ees stiilis: nooh, seda, mida mõistetakse raamatupidamises kõrgema juhtorganina, tean ju ikka, see on ju seaduse, põhikirja või põhimääruse alusel moodustatud raamatupidamiskohustuslase organ, kes teostab vahetut järelevalvet tegevjuhtkonna üle (näiteks äriühingu nõukogu)!
Seaduses on veel palju vajalikku ja möödapääsmatut iga raamatupidamisega tegeleva persooni jaoks. Algus on raske, muidugi, mõisted lähevad segi ja jutt on keeruline. Seepärast ongi hea, kui enne suuri tegusid saad põhimõisted ja –alused selgeks. Kindel on ka see, et iga järgneva õpisammuga saab selgemaks ka seaduse kõige keerukam tekst. Raamatupidamise seaduse terviktekst on suhteliselt muutuv (vahel rohkem, teinekord vähem), kuid raamatupidamise üldalused (millest meie siin räägime), on pikaajaliselt püsivad ja muutumatud olenemata riigikorrast, valitsusest ja maailmajaost.
Põhimõisted
Praktiliste loengute käigus on mul välja kujunenud majandusarvestuse põhimõistetele välja kujunenud hellitustermin – liikluseeskiri . Miks just selline nimetus? Aga sellepärast, et kui me ei tea, kus on autol gaasipedaal või milline on 70-piirkiiruse märk, siis nõuetekohasest sõidust ei tule ka midagi välja. Seega, ülioluline on selgeks teha kõik põhimõisted ja algtõed. Õpime seega juurde ühe võõrkeele, mida edaspidi kasutada (oma alluvatega, ametnikega).
Ja siin nad on:
Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid , nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid .
Seega kõik see, mis on teoksil või tehtud ettevõttes, selle kirjapanemine kindlate mängureeglite järgi ongi raamatupidamisarvestus.
Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal.
Kõikvõimalikud osaühingud, aktsiaseltsid, avalik-õiguslikud ühingud, vallavalitsused, padjaklubid-mittetulundusühingud ja lihtsad FIEna registreeritud inimesed, kes te omanikerdatud puulusikaid valmistate ja müüte – Teie oletegi Eesti Vabariigi raamatupidamiskohustuslased.
Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees.
Juhil on siis antud seadusega mitmeid võimalusi ettevõttes raamatupidamise korraldamiseks -  moodustades raamatupidamise struktuuriüksuse või võttes tööle raamatupidaja või kasutades raamatupidamisettevõtte või mittekoosseisulise raamatupidamisspetsialisti teenuseid või pidades ise raamatupidamisarvestust. Vali vaid, millist soovid!
Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid.
Laiem mõiste, kui raamatupidamine. Nii andmete kogumine, töötlemine ja edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu  ongi majandusarvestus.
Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon – ei  riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse  raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad tegevusalad efektiivselt toimida ei saa.
Majandustehingud on toimingud, mille tulemuseks on muudatused raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus .
Kaupade ostud-müügid, laenutoimingud, autode ja pastapliiatsite muretsemised jne.
Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend.
Kui ostad omale raamatupidamise teostamiseks ilusa kollasest nahast pöördtooli, siis kauplusest saad arve, mis ongi selle tehingu algdokument.
Kui lepid sõbraga kokku, et tema firma annab sinu firmale 5000 krooni laenu, kirjutate selle kenasti üles ja sellest paberist ongi saamas selle tehingu algdokument.
Vara on raamatupidamiskohustuslase kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus.
Ehk raamatupidamiskohustuslase valduses olevad ressursid.
Veel ilusamini – kajastatakse bilansis aktivapoolel. Nagu näiteks vabad rahad nii kassas kui pangas ja ostjatelt laekumata summad ja ostetud kaubad laos, mis ootavad mahamüümist ja kõik traktorid ja büroo inventar , maad ja metsad ..
Tulu on aruandeperioodi sissetulekud, mille tekkimisega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud sissemaksed.
Kui Sa ostad ühe plekist ämbri 30 krooniga ja müüd selle edasi 50 krooniga, siis see 50 krooni on Sinu jaoks müügitulu, mis on tulnud ettevõttele kauba realiseerimisest ehk kauba müügist tuluna (rahana) arvele. Arvestama pead aga asjaoluga, et müügitulust on vaja veel ostukulu maha arvestada – alles siis tekib kasum. Väga oluline on see, et Sa ei ajaks segamini omavahel kaht mõistet: tulu ja kasum. Tulude ja kulude üle peetakse arvestust kasumiaruandes.
Kui aga omanik otsustab omakapitali seisu parandada oma osa sissemakse suurendamisega nt raha maksmisega ettevõtte pangakontole, siis seda juurdetulnud vahenditehulka  tuluks sugugi nimetada ei saa.
Kulu on majandusressursi loovutamine tulevase tulu saamise eesmärgil.
Kulu aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist.
Ostsid oma ämbri, müüsid selle - ja nüüd on ostuhind kulu ja müügihind tulu. Juhtub aga nii, et ostetud plekkämber müüdud ei saa, vaid vajad seda hoopis oma ettevõtluse eduka toimimise nimel, siis ostuhind, seesama 30 krooni on muutunud kuluks ning mingisugust otsest tulu (tulu kauba müügist näiteks) Sinu ettevõte sellest ei saa.
Samamoodi ei muutu omanikule omakapitali arvelt väljamakstud summad ettevõttele kuluks, vaid vähendab lihtsalt rahahulka ja omakapitali valitud realt olevat numbrit, näiteks dividendi-realt.
Kasum ( kahjum ) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe.
Kasumi põhivõrrad on:
TULU-KULU= KASUM/-KAHJUM
Ikka seesama ämber. Kui sa ostad selle plekist ämbri 30 krooniga (kulu) ja müüd selle edasi 50 krooniga (tulu), siis see 20 krooni ongi Sinu kasum, mis on tulnud Sulle rahana kätte – ostu- ja müügihinna vahe.
Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel rahaliselt hinnatav võlg.
See võlg nõuab tulevikus varast loobumist. Ehk - kui Sa oled selle plekist ämbri ostnud, siis on see 30 krooni Sinu võlg ehk rahaline kohustus, mille Sa näiteks seitsme päeva pärast pead loovutama ämbri müüjale.
Kapital on ettevõtte varade moodustamise allikate nimetus, mis võivad olla laenatud ehk võõrkapital või ettevõtte omanikele kuuluv kapital ehk omakapital .
Omanikuna
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #1 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #2 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #3 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #4 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #5 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #6 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #7 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #8 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #9 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #10 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #11 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #12 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #13 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #14 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #15 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #16 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #17 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #18 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #19 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #20 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #21 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #22 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #23 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #24 Majandusarvestuse ajalugu ja raamatupidamine #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Berry Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

RetZu18 profiilipilt
RetZu18: Tundub nagu oleks tegemist copy-paste'iga.
12:28 29-10-2013
mjuhin profiilipilt
mjuhin: hea ülevaade
12:34 19-02-2013


Sarnased materjalid

35
doc
Majandusarvestuse vastused
9
rtf
Majandusarvestuse alused ja eksami kordamisküsimused
13
doc
Majandusarvestuse alused I osa-Loengukonspekt koos ülesannetega
31
pdf
Majandusarvestus
126
doc
Lõpueksami küsimused ja vastused 2008
12
pdf
Majandusarvestuse konspekt alustavale ettevõtjale
62
pdf
Finantsarvestuse konspekt
10
pdf
Majandusarvestuse eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun