8)mõlemad toetuvad raamatupidamise informatsioonisüsteemile.9)mõlemad toetuvad vastutuse ja aruandluse kontseptsioonidele.finantsarvestuse aruandlus hõlmab kogu ettevõtet, juhtimisarvestus ettevõtte üksikuid osi. KULUARVESTUSE EESMÄRGI PÜSTITAMINE:Kuluarvestuse käigus on võimalik jälgida kulude kajastamist majandusüksuse finantsarvestuse protsessis, samuti kulude analüüsi ja selle rakendusi juhtimisarvestuse protsessis. Kuluarvestus on majandustegevuse kõigi kulude ja üksikute toodete (teenuste tööde) tootmise, juhtimise ja müügi kulude kogumise, töötlemise, kontrollija analüüsi protsess, mis hõlmab ka kulueelarvete (plaanide) koostamist. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine
ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. · Enam kasutatav näitaja on kasumi suhe ettevõtte käibesse. · Selle saamiseks jagatakse ettevõtte mingi perioodi, näiteks ühe kuu, kasuminumber tema sama perioodi tuludega. · Kulud väljendavad ressursside kasutamist tootmises. · Kuluarvestus võimaldab määrata ettevõtte tegevuse ja tõhususe ning on aluseks järgnevate otsuste vastuvõtmisel. · Liigituse aluseks on kasutusotsatarve ja seadusandlus. · Tootmiskulud on vahetult kaupade ja teenuste valmistamisega seotud kulud. · Tootmise üldkulud on tootmise teenindamisega seotud kulud. · Lühiperiood on ajavahemik, mille jooksul ettevõte pole suuteline muutma oma võimsust. · Kaugperiood on piisavalt pikk muutmaks vastavalt turutingimustele kõiki tootmistegureid.
täitma. Kuluarvestuse süsteemi eesmärgid võib jaotada üldisteks ja spetsiifilisteks. Üldised eesmärgid: · Materiaalsete ressursside soetamise, tootmise ja kasutamise rahaliste parameetrite kindlaksmääramine ja kajastamine · Kulude planeerimine · Kuludega seotud normatiivide määratlemine · Kuludega seotud eesmärkide saavutamise kontroll Spetsiifilised eesmärgid · Toodangu ja teenuste omahinna ja müügihinna kalkuleerimine · Ressursside kasutamise efektiivsuse kontroll · Juhtkonna kulukeskse infoga varustamine · Majandusüksuse jooksva majandustulemuse hindamine ning üksikute allüksuste tegevustulemuste kindlaks määramine 4. Kuluarvestuse 3 komponenti KULULIIKIDE ARVESTUS mille käigus peab selguma, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja
AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näitajad..................................................................16 2 EMPIIRILISE UURINGU METOODIKA...............................................................23
............................3 Kulude kogumine ja kulude jaotamine............................................................................3 Kulukäitur (kulumõjur) (cost driver)ja kulude juhtimine (cost management).................6 Kulude käitumine: muutuvad kulud ja püsikulud............................................................7 Ühiku kulu (omahind) (unit cost)........................................................................................8 Toodete/teenuse omahinna arvutamise võimalused ja selle kasutamine otsustamisel ehk kuhu kadus kasum? (vt ka artiklit aripaev.ee-s)...............................................................8 Kuluinformatsiooni kasutusvõimalused organisatsiooni efektiivsuse juhtimisel..............13 Siht-omahinna saavutamine...........................................................................................13 (nimetatakse ka: sihtkuluarvestus või eesmärgijärgne kuluarvestus)............................13
Tegevuspõhises kuluarvestuses paigutatakse kuluobjektidele kõigepealt otsekulud. Tegevuspõhise kuluarvestuse käigus seostatakse ressursside kulud tegevustega, sama tegevusega seotud ressursside kulud paigutatakse ja/või jaotatakse ressursi kulukäiturite abil vastava tegevuse kulukogumisse ning pärast seda jaotatakse erinevatesse kulukogumitesse kogutud kulud tegevuse kulukäiturite abil kuluobjektidele.Tegevuspõhine kuluarvestus loob eeldused kasutamata ressursside mõõtmiseks, analüüsimiseks, loomiseks ja juhtimiseks. Tegevuspõhise kuluarvestuse eelised: Tootmises otseste kulude osatähtsuse vähenemine ning kaudsete kulude osatähtsuse suurenemine Toodete ja teenuste valik on muutunud laialdasemaks Võimaldab leida täpsemalt ja informatiivsemalt toote kulusid Võimaldab täpsemalt mõõta tegevuste mõju kulude kujunemisele Võimaldab juhtidel lihtsamalt hinnata olulisi kulusid
Kulu- (ja juhtimis)arvestus Pille Kaarlõp 1 Programm · Kuluarvestuse põhimõisted · Kuluarvestuse olemus ja põhimõisted · Kulud kasumiaruandes · Kuluarvestussüsteem ja selle valikut mõjutavad tegurid · Kulude klassifitseerimine ja kodeerimine · Kuluarvestussüsteemi loomine · Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu
Kui tegevust ei toimu, siis pole ka muutuvkulusid (st kulukäituri nullväärtusel on muutuvkulud nullis). 13 Püsivkulud ehk püsikulud jäävad muutumatuks sõltumata sellest, milline on tegevusmaht. Siin on tähtis mõista, et püsikulud on konstantsed üksnes kogusummas. Püsikulude summa ühiku kohta on muutuv suurus ning muutub pöördvõrdeliselt tegevusmahu muutumisega – tegevusmahu suurenemisel püsikulu ühiku kohta väheneb ning tegevusmahu vähenemisel püsikulu ühiku kohta suureneb. Telefoni kuutasu (tõenäoliselt) ei muutu, kui teha rohkem kohalikke kõnesid. Iga tehtud kõnega aga keskmine kulu kõne kohta alaneb. Muutuv- ja püsikulud esinevad praktikas sageli astakkuludena. Astakkulud on püsivad teatud tegevusdiapasoonis, kuid teatud tegevustaseme juures kasvavad (järsult), jäädes seejärel jälle muutumatuks. Astmelis-muutuvkulu puhul on astmed väikesed, mistõttu
2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8. Eelarveline bilanss 22 Kokkuvõte 24
MAJANDUSARVESTUS 1. Majandusarvestuse olemus ja koht ettevõtte juhtimissüsteemis. Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal
1) Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus Ajahorisont- Raamatupidamine minevikku vaatav; Finantsjuhtimine tulevikku suunatud. Riskianalüüs- Raamatupidamine - veidi; Finantsjuhtimine korralik riskiarvestus. Finantsaruanded Raamatupidamine rõhk koostamisel; Finantsjuhtimine rõhk kasutamisel otsustusprotsessis. Näitajad Raamatupidamine puhaskasum; Finantsjuhtimine rahavoog. 2) Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad Kuhu investeerida? (projektid, seadmed, masinad, hooned) - Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? (olemasolev raha, välisfinantseeringud: emiteerida uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen) Finantsstruktuuri juhtimine Kuidas juhtida igapäevast raha liikumist? (millal maksta tarnijatele, kuidas saada raha ostjatelt, mida teha üleliigse sularahaga) Käibekapitali juhtimine
Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 17 Tallinna Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel Äritegevus Investeeringud Finantseerimine 1 + - + 2 + + - 3 + - - 4 - + +
rahavoogude alusel. Rahavoogude prognoosimine Rahavoogude prognoosimisel võetakse arvesse kõik antud investeerimisprojektiga seotud inkrementaalsed rahavood. Näiteks, kui firma planeerib uue kaubanduskeskuse rajamist, peab ta rahavoogude prognoosimisel arvestama ka oma teiste, uuele kaubanduskeskusele lähedal asuvate, kaupluste käibe vähenemist. Projekti puhas rahavoog projektist laekunud ja väljamakstud rahasummade vahe, mille võib tinglikult jaotada kolmeks: projekti käivitamisega seotud rahavood projekti eluea jooksul laekuvad rahavood; projekti likvideerimisega seotud rahavood (juhul kui on tegemist piiratud elueaga projektiga). Projekti eluea jooksul laekuvad ja likvideerimise rahavood moodustavad tulevased rahavood. Projekti käivitamisega seotud rahavood - esialgsed kulud:
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
analüüs.............................................................................................................14 2.3. Kulukohtade arvestus ......................................................................................21 2.4. Kulukandjate arvestus .....................................................................................30 2.4.1. Kulukandjate arvestuse olemus ja eesmärgid........................................... 30 2.4.2. Tegevuspõhine kuluarvestus..................................................................... 31 2.4.3. Tootmislike üldkulude kalkuleerimine..................................................... 32 2.5. Ettevõttesisese aruandlussüsteemi üldkontseptsioon ......................................... 41 3. KULUDE JUHTIMISE METOODIKA ................................................................ 43 3.1. Kulude juhtimise üldpõhimõtted .......................................................................
teooria. Investeeringute hindamisel kasutatakse nüüdispuhasväärtuse e NPV meetodit · Risk ja tasuvus sõltuvad üksteisest: riskiks kõige üldisemas mõttes nim kaotuse tõenäosust, ka teadmatust või ootuspärase tulemuse mittetäitumist. Muude asjaolude võrdsuse korral kehtib seos mida suurem risk, seda suurem on nõutav tulusus · Optsioonid on väärtuslikud: optsioon üldises mõttes on investeering, mis kindlustab võimaluse, kuid mitte kohustuse finantstehingu sooritamiseks. 3. Ettevõtte põhieesmärk: Omanike rikkuse maksimeerimine e ettevõtte väärtuse suurendamine. (Ei pidavat sama olema, mis müügikäibe, turuosa ja puhaskasumi makismeerimine. Ja veel ei tähedavat seda, et ettevõte ei peaks keskenduma kliendi rahulolule, et võiks ignoreerita oma töötajaid ja ei peaks hoolima oma tegevuse sotsiaalsest aspektist) 4
Mõõdab aktsionaride või osanike investeeringute tasuvust. Puhaskasum jagatud omakapitaliga 15. Du-Pont analuus. Võtab arvesse muugi rentaablust/edukust, efektiivsust ning kapitali struktuuri. 16. Rahavoogude aruande analuus (selgitada mudelit CFO-, CFI-, CFF+). Tegemist on seitsmena mudeliga. Ehk ettevõte kasvab kiiresti ning raha mittekullaldane laekumine põhitegevusest ning põhivara soetamine kaetakse võlgadega. Kui rahavoog on positiivne, margitakse tabelisse +, kui negatiivne siis -. Kui CFO on miinusega siis laheb raha valja ja kui on nt CFI on positiivne siis rohkem muuakse investeeringui ja kui CFI on negatiivne siis investeeritakse rohkem. Kui CFF on pos siis ettevõttesse laenatakse raha, kui on negatiive, siis makstakse raha neile rohkem tagasi. Sisuliselt selline lahenemine tahendab, et tehakse margi teste, et juuda jareldusele, milline ettevõtte nendest on- mudeli idendifitseerimine. 17
P/sü, Kus P on toodangu hulk kg-des ja sü – kulutatud söötühikute kogus. Praktikas kasutatakse söötade üldefektiivsuse väljendamiseks rohkem ülaltoodud näitaja pöördsuurust (sü/P), s.o sööda erikulu, mis näitab kulutatud söötühikute hulka 1 kg toodangu kohta. Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil, mille arvutamiseks on kaks meetodit: realiseerimistulemuste alusel ja väärindushinna alusel. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt: 1) põllumaa viljakust, 2) töö- ja energiaressursside kulu,
1. Raamatupidamise ja finantsjuhtimise erinevus RAAMATUPIDAMINE FINANTSJUHTIMINE AJAHORISONT Minevikku vaatav Tulevikku suunatud RISKIANALÜÜS Veidi Korralik riskiarvestus FINANTS ARUANDED Rõhk koostamisel Rõhk kasutamisel otsustusprotsessis NÄITAJAD Puhaskasum Rahavoog 2. Finantsjuhi peamised otsustusvaldkonnad a) Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja juhtimine. Kuhu investeerida? projektid, seadmed, masinad, hooned b) Finantsstruktuuri juhtimine. Firma laenu- jaomakapitali suhe. Kust leida raha investeeringute finantseerimiseks? · Olemasolev raha (jaotamata kasum) · Välisfinantseering: emiteeritud uued aktsiad, võlakirjad, pangalaen. c) Käibekapitali juhtimine.
Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel Äritegevus Investeeringud Finantseerimine 1 + - + 2 + + - 3 + - - 4 - + +
Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel Äritegevus Investeeringud Finantseerimine 1 + - + 2 + + - 3 + - - 4 - + +
Kaudsel meetodil rahavoogude aruande koostamiseks piisab tavaliselt 16 Tehnikagümnaasium Rahavoogude aruande tõlgendamine. Rahavoogude põhiolemuse paremaks mõistmiseks on toodud rahavoogude mudel kolme kategooria kohta. Rahavoog Rahavoogude mudel Äritegevus Investeeringud Finantseerimine 1 + - + 2 + + - 3 + - - 4 - + +
Söötade majanduslikku efektiivsust hinnatakse rentaabluse näitaja abil. Söötade kasutamise rentaabluse arvutamiseks on kaks meetodit: - Realiseerimistulemuste alusel: võetakse arvesse nii söötade omahinnad, kui ka täiendavad kulud, mis on seotud sööda väärindamisega. - Väärindushinna alusel- mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku väärtust. Tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel ,kus r= rentaabluse tase loomakasvatuses (%); c= söötade keskmine omahind (/kg, /t) Mida kõrgem on söötade omahind, seda väiksema rentaablusega on tootmine. Veeressursside kasutamise efekt kujuneb analoogiliselt väetistega. Tootmisefektiks on samuti enamsaak. Enamsaagi maksumuse ja tehtud kulutuste alusel on võimalik kindlaks määrata veeressursside kasutamise majanduslik efektiivsus.
4.mullaharimistööde kvaliteet 5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14. Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks. Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule. h= c + r *c / 100 ehk 0,01 r * c + c h- väärindushind r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c- söötade keskmine omahind kr / kg 15. Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang 1 söötühiku kohta, seda nim söödatasuvuseks.
pakutav kogus. Hinnale vastavat kogust nimetatakse pakutavaks koguseks. 9. Toote/teenuse kogupakkumist mõjutava tegurid.+ näide Pakkumist mõjutavad tegurid: · Tehnoloogia tase · Ressurside hinnad, mis on antud toote tootmiseks vajalikud · Pakkujate arv · Pakkujate ootused · Alternatiivsete kaupade hinnad ja nende tootmiseks vajalike ressurside hinnad · Maksud ja subsiidiumid ?? · Keskkonnatingimused · Toodangu omahind ?? Näide: 10.Elastusnäitajad. mida need näitajad iseloomustavad, kuidas arvutatakse? (nõudluse poolt)?? Elastsusnäitajad iseloomustavad nõudluse ja pakkumise reageerimitundlikkust neid mõjutavate tegurite muutumisel. Elastsus on tarbijate/pakkujate reageerimistundlikkuse mõõt. 11. Turuhäire olemus. Välistulude ja väliskulude mõiste. Liigitus etteantud andmetel. Turuhäire-turu ebaefektiivne funktioneerimine.
3) Rühmatöö Tõhususe, efektiivsuse kontroll KULUOBJEKT Selle määrab ettevõte ise. Läbi kuluarvestuse on võimalik kontrollida. Objektid loome, et läbi selle objekti kontrolli teha, selle objekti lõikes analüüs. Kõik on ettevõtte sisesed. Ükskõik mis situatsioon, mis on oluline. Osakond- osakonna kulud võivad olla ühe teenuse kesksed, siis võib teenuse/osakonna valida objektiks. Kindlate kulude kogumine toote jaoks, saab teada omahinna. Kuluobjekti valimine Tuleb valida mis seisukohast valida, kas piiritlemisest või tootmisprotsessi kohalt. Piiritlemine- kas üksik objekt, objektide rühm, millistes vaheastmetes infot vajame. Protsess- terviklik ehk läbi lõppkuju kandjate, protsess kui tervik, valmistoode, millele kulude omistamisena kujuneb omahind või osaline, ehk tootmisprotsessi saab tükeldada - 1 etapp,2 etapp jne, detailid võivad olla vabalt müüdavad. Kulude liigid Üldjuhul paaris liigitatud.
Maa looduslik viljakus, eelkultuurid... 13:Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind)- miks vaja? Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks .Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast )väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel. h= C+0,01r *C r - rentaabluse tase loomakasvatuses % c söötade keskmine omahind kr / kg 14: Söötade üldefektiivsus. Sööda erikulu Söötade üldefektiivsuse näitajaks on toodang ühe söötühiku kohta., seda nim söödatasuvuseks. Tegelikult näitab see söödatootlust ehk kasutatud söötade efektiivsust, Söödatootluse näitaja (p sü ) võib leida p sü = P/ sü P toodangu hulk kilogrammides
Oluline on koostada paindlik eelarve, mida saab teha alles pärast tegelike tulemuste realiseerumist ja mis tähendab, et võetakse aluseks tegelikult toodetud toodete arv ja korrigeeritakse eelnevalt valminud kirjeid, mis sõltuvad otseselt mahust. Siis saab öelda kas tegemist soodsa hälbe või ebasoodsaga... Leida saab ka erinevaid hälbeid nagu efektiivsusest tulenev hälve, rahalisest määrast tulenevat hälvet jne. 28. Kululiigid, kulukohad, kulukandjad o Kuluarvestus eeldab hea aruandlussüsteemi ja kuluarvestussüsteemi olemasolu ettevõttes. Ettevõtte kuluarvestussüsteem realiseerub kolmes peamises komponendis: Kulud on tulude tekkimiseks vajalikud väljaminekud aruandeperioodi jooksul, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine. o Alternatiivkulud on kulud möödalastud võimalusest o Kujutlege ette, et laiendate tootmist ettevõttes pinnale, mis praegu on renditud ühele kauplusele 300 euro eest kuus
Aruandlus Kontroll Kindlad reeglid ja seadused Väärtuse loomine Konsolideeritud info Segmenteeritud info Raha väärtus on see, mis number näitab Rahal on aegväärtus e. turuväärtus e. bilansiväärtus Riskianalüüs Ei arvesta riske Omakapitalil on kulu Omakapitalil ei ole kulu Rahavoog on tähtis Kasum on primaarne Keskendub juhtimisotsustele, kontrollile, tulemusele, Huvitub aruandlusest, investorsuhetest ja lahkab probleemide põhjuseid välishuvist Andres Laar 2008 2007 ARVESTUS, selle eesmärk Finantsjuhtimise vastutusvaldkond on nii raamatupidamis- kui ka
1 Põhimaterjal 6.0 2 Põhitöötasu 1.2 3 TÜK muutuv osa 0.6 4 TÜK püsiv osa 0.2 Leida tooteühiku kohta 8.0 a) tootekulu b) toote muutuvkulu c) konverteerimiskulu d) toote püsikulu Ülesanne 1.3 Ettevõte on spetsialiseerunud jalgrataste tootmisele. Seoses müügimahu kasvuga ehitati uus tootmistsehh. Kuus toodetakse 10000 jalgratast. On teada järgmised kulud, EEK 1 Tootmisseadmete rent, kuus 20000 2 Tootmishoone kindlustus, kuus 500 3 Pooltooted (raam, pöiad ja muu)/ ühik 80
omakapital) g. Vara raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus. Põhivara vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kõik muu vara on käibevara. h. Kohustis raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg. Omakapital ehk netovara raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustiste vahe 4. Juhtimis- ja kuluarvestus a. Juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb majandusinformatsiooni: - identifitseerimise; - mõõtmise; - kogumise; - analüüsimise; - töötlemise; - interpreteerimise; - vahetamisega ning mida kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks Kuluarvestus - protsess, mis seisneb; - eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele;
kasutamine on bilansi vasakul pool. Finantsanalüüs Finantsanalüüs on hinnangu andmine ettevõtte finantsolukorrale lähtuvalt tema finantsnäitajatest. Analüüsi võib teha möödunud perioodi kohta, tänase päeva (oleviku) kohta või tuleviku prognoosi koostamiseks. Finantsanalüüs aitab põhjalikumalt mista finantsaruannete näitajaid ja nende sisu. Analüüso tulemuste alusel on võimalik langetada põhjendatud finants otsused. Finantsnäitajate vastu on kindlasti huvi nende vastu kreeditoridel, aktsionäridel, töötajad, tarnijad jne. Finantsanalüüsi võib jaotada kolem etappi: 1. ettevalmistav etapp- siin määratakse kindlaks analüüsi eesmärgid, need omakorda sõltuvad sellest, kellele analüüs on suunatud või milliseid küsimusi tahetakse lahendada. Sõltumata eesmärgi püstitusest tahetakse pea alati saada vastust järgmistele probleemidele:
planeeritav saak, ilmastik jne. 14. Väetiste kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Väärindushind iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (sõi selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse alusel. Väärindushind on majanduslikku efektiivsust väljendavaks näitajaks kogu loomakasvatusharule ning juhul, kui söötade hind antud ettevõttes kujuneb kõrgemaks, kui väärindushinna arvutuste aluseks olev suurus, kujuneb kasum toodanguühiku kohta ja ka rentaablus tunduvalt madalamaks. 15. Söötade üldefektiivsusse ja sööda erikulu näitajad ning neid mõjutavad tegurid Söödakulud on peamiseks kulurühmaks loomakasvatuses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
