Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
5
Tehnika saavutused 19. sajandi lõpul
Majanduselus etendasid olulist osa uuendused masinaehituses, metallurgias, keemiatööstuses ja elektrotehnikas. Nende eelduseks oli sisepõlemismootori kasutusele võtmine. 19. sajandi 20. aastatel loodi kivisöegaasil töötavad mootorid . Esimese sisepõlemismootori ehitas 1860. aastal Prantsusmaal E. Lenoir. Täiuslikuma, neljataktilise gaasimootori konstrueeris N. A. Otto. Suure tõuke sisepõlemismootori arengule andis bensiini ja petrooleumi kasutusele võtmine mootori­kütusena 19. sajandi lõpul. Kompaktse bensiinimootori ehitasid Daimler ja Benz ning kasutasid neid 1885- 1886 esimestel autodel. Esimese iseliikuva kolmerattalise aurusõiduki ehitas prantsuse sõjaväeinsener N. J. Cugnot. Tänapäeva auto sai alguse siis, kui G. Daimler paigutas 1886. aastal mootori algul jalgrattale ja siis neljarattalisele vankrile. Esimene Daimler kui terviklik auto ehitati 1889. aastal.
Sajandivahetuse teiseks tähtsaks sündmuseks oli elektrienergia kasutusala laienemine. 1800. aastal ehitas A. Volta galvaanielemendi, mis andis esmakordselt alalisvoolu. 1820. aastal avastas M. Faraday elektrimootori ja elektrigeneraatori põhiprintsiibid.
Majanduse arengut kiirendas tehnika täiustamine. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul toimus pööre laevaehituses. Aurulaevad tõrjusid välja puust purjelaevad.
Ettevõtete liidud (kartell, sündikaat, trust, kontsern )
Majanduses hakkasid juhtivat osa etendama suurettevõtted. Hakati koondama kapitali – kontsentreerima ja tsentraliseerima. Aktsiaseltside loomine muutus massiliseks. Suurettevõtted jagasid omavahel mõjusfäärid. Tekkisid monopolid: kartellid , sündikaadid ja trustid ning kontsernid. Monopoolsed ühendused tekkisid kõigepealt tööstus­harudes, kus tootmise kontsentratsioon oli kõrge: metallurgias, keemiatööstuses, elektrotehnikas, mäetööstuses, meretranspordis. Monopolide tekkele aitasid kaasa majanduskriisid. Kriisid laostasid väikeseid ja tehniliselt mahajäänud ettevõtteid, mille tulemusena nende kapital läks suurettevõtete käsutusse.
Kartell-ettevõtete liit, kus ettevõtted jagavad omavahel müügiturud, määravad kindlaks toodetavate kaupade hinna ja hulga. Ettevõtted säilivad iseseisvatena.
Sündikaat- iseseisvate ettevõtete ühendus, kus kaupade turustamist teostab omaette kontor .
Trust- monopol , kõikide ettevõtete omand on ühendatud ning nende omanikud on muutunud osanikeks, kes saavad kasumit neile kuuluvate aktsaite järgi.
Kontsern- ühe tööstusharu ettevõtete, kaubandusfirmade, pankade, transpordi ja kindlustuskompaniide ühendus.
Uute tööstusharude teke 20. sajandi algul
Jätkus tööstuse areng ja kiiresti arenesid uued tööstusharud: elektrienergia- ja keemiatööstus. Nende baasil tekkisid omakorda uued tööstusharud, nt keemiliste värvide tootmine.Kiiresti arenes autotööstus. See omakrda andis tõuke nafta - ja kummitööstuse arendamisele(esialgu osati teha seda looduslikust kautšukist).
Euroopa põllumajanduse aeglasema arengu põhjused võrreldes tööstusega
Põllumajanduse areng oli aeglasem , kuid siingi toimusid muudatused. 19. sajandi lõpul haaras Euroopa maid agraarkriis. Vilja hakati sisse vedama ookeani tagant. Usa-s, Kanadas, Argentiinas, Austraalias oli põllumajandusliku tootmise kasv kiire, suurenes teravilja ja loomakasvatusesaaduste tootmine ekspordiks. Teravilja sai Euroopa ka Venemaalt ja Indiast .
Euroopa tootjad ei suutnud konkureerida ookeanitaguste odavate põllumajandussaadustega ja laostumise vältimiseks mindi kaubatoodangus üle tehniliste kultuuride ja aedaviljade kasvatamisele. Paljudes Euroopa riikides hakka suurenema loomakasvatuse tähtsus.
Prantsusmaa tööstuse arengu aeglustumise põhjused 19. sajandi 70. aastatel
Prantsusmaa majandusarengut mõjutas Prantsuse-Preisi sõda, mis lõppes Prantsusmaale täieliku kaotusega(Prantsusmaa pidi lisaks vaherahu sõminisel makstud rahale maksma Saksamaale ka kontributsiooni(5 miljardi frangi suusruses summas). Olukorda halvendas 1873. aasta majanduskriis , mis haaras tööstust, kaubandust ja põllumajandust. Riigi majandusareng aeglustus.
Tööstuse arengu aeglustumist põhjustasid 1870-1871. aasta sõda(ongi Prantsuse Preisi sõda), välisturu piiratus , loodus­ressursside (kivisöe) vähesus ja raua madal kvaliteet. Need andsid tugevalt tunda eriti rasketööstuses. Kivisütt importides ja mõnda aega ka rauda, suutis Prantsusmaa rasketööstus vaevaliselt konkureerida arenenud tööstusmaadega, kus oli võimas energeetiline baas. Samuti pidurdas tööstuse arengut tootmise vananenud tehniline baas.
Kapitali väljaveo iseärasused Prantsusmaal 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul
Väga palju kapiatli veeti välja võrreldes kodumaisetesse ettevõtetesse paigutamisega. Kapitali ekspordilt oli Prantsusamaa teasel kohal maailmas. Iseärasuseks oli see, et seda eksporditi peamiselt laenukapitalina. Erinevalt Inglismaa kapitali ekspordist, mi soli suunatud kolooniatesse ja sõltuvatesse maadessse, toimus Prantsusmaa kapitali väljavedu riiklike ja munitsipaallaenude kujul, mis paigutati välismaistesse väärtpaberitesse. Prantsuse kapitali eest ehitati vähe ette võtteid, küll aga osteti kahureis ja kuulipildijaid, relvastati suuri armeid. Laenu saajad olid peamiselt Prantsuse sõjalised liitlased. Näiteks Prantsuse laenude abil relvastas Vene tsar oma armeed .
Tööstuse kontsentratsioon
Vaatamata väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arvukusel, edenes Prantsusmaal tööstuse kontsentratsiooni ja tsentralisatsiooni protsess:
  • 1876. aastal loodi metallurgiasündikaat Longvays;
  • 1885. aastal organiseeriti petrooleumikartell;
  • laienes Schneideri-Creusot’ sõjatööstus jne. Tööstuse kontsentratsioon viis (eriti tööstuses) suurte koondiste tekkele. 20. sajandi algul see protsess süvenes: nüüd tekkisid veel võimsamad ühendused: trustid ja kontsernid.(Prantsuse tööstuse kontsentreerumine toimus siiski aeglasemalt kui Saksamaal, Usa-s või Suurbritannias).

Prantsusmaa pangandus 20. sajandi algul. Olulisemad pangad .
Kiiresti kasvas ja saavutas suure võimsuse krediidi- ja rahakapital. Pankade kontsentreerumine viis 20. sajandi algul mõned üksikud pangad ülemvõimule kogu riigi finantssüsteemi üle. Neljale pangale (Lyoni Krediitpank, Rahvuslik Diskontokontor, Üldühing, Pariisi ja Madalmaade pank ) kuulus väärtpaberite väljaandmise täielik monopol.
Prantuse Pank-täitis riigipanga funktsioone. Panga juhatuse liikmed valiti Prantsuse suurpankurite ja miljanäride hulgast.
Prantsusmaa kolooniate rikkuste kasutamine 19. sajndi lõpul
19. sajandi lõpuks kujunes välja Prantsuse koloniaalimpeerium. Prantsuse asumaid oli Aafrikas, Indo-Hiinas, Okeaania saarestikus. Kolooniate pindala ületas 21 korda emamaa pindala. Prantsusmaa kolooniates oli palju loodusrikkusi, kuid finantskapital ei olnud huvitatud kolooniate tootlikust kasutamisest, sest ta sai tulusid oma Euroopa võlgnikelt. Seetõttu etendasid Prantsusmaal kolooniad hoopis väiksemat rolli kui Suurbritannia majanduses. Kolooniad ei olnud Prantsusmaale niivõrd müügitugudeks, tooraine allikaks ja kapitali mahutamise sfääriks, vaid pigem sõjalis-strateegilisteks baasideks.
Saksamaa tööstuslik tõus 19. sajandi viimastel aastakümnetel
Saksamaa tööstuses toimus 19. sajandi viimasel kolmandikul kiire areng. Kiiret arengut tingisid:
  • Saksamaa poliitiline ühendamine ja tsentraliseeritud riigi loomine. Ühtses riigis kadusid tollipiirid, ühtlustati rahasüsteem (1871-1873) ja seadusandlus.
  • Prantsuse-Preisi sõda suurendas relvade vajadust, mis omakorda tähendas nõudmise suurendamist teiste tööstusharude toodangu järele.
  • 10. mai 1871.aasta ehk vaherahulepinguga läksid Saksamaa valdusesse Elsass ja Lotring oma rikkalike maavaradega. Maavarade baasil loodi võimas metallurgia - ja keemiatööstus.
  • Valitsus kasutas Prantsusmaalt kontributsioonina saadud 5 miljardit franki tööstuse arendamiseks.
  • Saksamaal puudusid märkimisväärsed kolooniad, mis sundis vallutama turge majandusvahenditega, kasutades dumpingut ja tööviljakuse tõusu. See aga tähendas suurt tähelepanu osutamist tootmise mehhaniseerimisele ja automatiseerimisele. Teiselt poolt tähendas kolooniate puudumine odavate toorainete puudumist. Neid oli vaja teha kunstlikult. See tingis keemiatööstuse kiiremat arengut.
  • Tööstuse arendamist soodustas rahvaarvu kasv. Alates 1871.aastast kuni 20. sajandi alguseni kasvas tööliste ja teenistujate arv 3 korda kiiremini kui üldine elanike arv (1914. aastal elas Saksamaal 67 miljonit inimest).
  • Raudteede ehitamine, mis nõudis palju terast, sütt, vedureid, vaguneid ja muud. Kiiresti arendati sõjalaevastikku.
  • Seoses sõjaks ettevalimistamisega kasvas nõudmine metalli ja mitmesuguste keemiatoodete järele.

Saksamaa neli nn. D-panka
Kartellid ja sündikaadid olid tihedalt seotud neid finantseerivate pankadega. Pankade juhatuse liikmeteks olid sageli tehaseomanikud, pankurid olid aga tehaste juhatustes administratiivsetel kohtadel. Esile võib tuua nelja suurt panka nn. D-panka: Saksa Pank ( Deutsche Bank), Diskontosets, Dresdeni ja Darmstadti pank. Kõik nad olid omavahel seotud personaaluniooniga.
Suurbritannia tööstuse mahajäämise põhjused 19. sajandi lõpul
Suurbritannia tööstuse mahajäämuse põhjused:
  • tööstus oli tehniliselt madalamal tasemel kui Saksamaa ja USA tööstus. Viimastes toimus industrialiseerimine hiljem ja seal võeti kasutusel kõige uuemad masinad ja sisseseaded. Suurbritaanias olid masinad vanaenud võrreldes usa ja saksamaa omadega.
  • Uus/moodne sisseseade nõudis palju kapitali. Seda oli, kuid ettevõtjad vedasid kapitali välja, sest välismaal andis kapital rohkem kasumit.
  • Raskused tooraine hankimises. Uute tööstusharude arenguga seoses tuli toorainet üha rohkem sisse vedada teistest maadest. Sisse veeti värvilisi metalle, naftat, kautšukit ja palju muud.

Agraarkriisi (19. sajandi lõpul) mõju Suurbritannia majandusele
Suurbritannia majanduslikku olukorda halvendas Euroopat tabanud pikaajaline agraarkriis 19. sajandi lõpul. Maailmaturul langesid viljahinnad. Suurbritannia põllumajandussaadused olid aga kõrge omahinnaga ega suutnud konkureerida välismaa omadega(eelkõige usas ja Austraalia omadega). Väikefarmereid laostus hulgaliselt. Vähenes ka lammaste arv, kuid samal ajal suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi.
Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid , kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik . Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu.
Suurbritannia majandus 20. sajandi algul
Suurbritaania jäi USA-st ja Saksamaast maha nii tööstuse arengu tempolt kui ka tootmise kontsentratsioonilt. Juhtpositsioonid tööstuses olid suurettevõtete käes. Üheks tähtsamaks kujunes sõjatööstuskontsern Vickers( tegevusvaldkonnad : valitsev ettevõtte sõjaehituses, ta oli isegi üheks tähtsaimaks sõjatööstusettevõtteks euroopas ning andis 1/3 kogu Suurbritannia sõjatööstuse toodangust. Tähtsat majanduslikku osa etendas ka sõjamaterjale tootev trust AMSTRONG -WHITWORT).Erilise koha Suurbritannia majanduses omandasid asumaade loodusvarade kasutamiseks loodud ettevõtted(nt. Lõuna- afrika kompanii, mis tegeles kulla ja teemanite kaevandamisega). Suurbritannia majanduse heal järjel hoidmisel etendasid tähtsat osa asumaad : Austraalia ja Uus- Meremaa , Aasias India, Tseilon, Malai ; Põhja-Ameerikas Kanada. 20. sajandi esimese veerandi jooksul asumaade hulk kasvas. Tehti muudatusi nende haldamises. Loodi dominioonid – isevalitsevad kolooniad. Üha suurema osatähtsuse omandas kapitali väljavedu kolooniatesse.
USA põllumajanduse kiire kasvu faktorid 19. sajandi lõpul
Arenev tööstus nõudis üha ulatuslikumalt põllumajandussaadusi. Kodusõja suurimaks tulemuseks oli see, et ameerika farmer ei maksnud maarenti. Maa sai ta riigi maafondist ja võis kogu oma kapitali kasutada tootmise arendamiseks. Seetõttu oli USA teravili odavam Euroopa omast ning 19. sajandi viimasel kolmandikul vallutas Ameerika (koos austraalia teraviljaga) teravili edukalt välisturge. Selle tulemuseks oli pikaajaline agraarkriis reas Euroopa maades. Ameerika odav teravili tõrjus Inglise turult välja Tsaari-Venemaa teravilja. Usa kujunes 19. sajandi lõpus suurimaks teravilja tootjaks ja eksportijaks maailmas. Ameerika Ühendriikide põllumajanduse toodangu kiire kasv oli tingitud kolmest tegurist:
  • põllumajanduse kapitalistlik organisatsioon;
  • külvipindade ulatuslik laiendamine läänes;
  • põllutöömasinate laialdane kasutamine( leiutati uusi ja täiustati olemasolevaid).

1929-1933. aasta majanduskriisi pikaajalisus
Maailma riikidele oli väga raske periood alates 1929. aastast, mil puhkes kestvam majanduskriis, mis nelja aasta jooksul pidurdas majanduse arengut. Selle majanduskriisi pikaajalisus ja sügavus seletub järgmiste asjaoludega.
  • Kriisist olid haaratud kõik kapitalistlikud riigid, mistõttu oli võimatu riikide manööverdamine teiste arvel;
  • tööstuskriis põimus läbi agraarkriisiga; see süvendas tööstuskriisi
  • tööstuses valitsevad suurettevõtted ei tajunud riigi majanduse kui terviku huve. suurettevõtted püüdsid säilitada kaupade kõrgeid hindu;
  • rahvusvaheline turg oli Venemaa väljalangemise tõttu tunduvalt kitsenenud. Pidevalt oli ettevõtetel alakoormus ja töötute armee kasvas.

Euroopa taastamise programmiga (1948.a.) antav abi
1948. aasta aprillis võttis USA Kongress vastu majanduskoostöö seaduse ehk Marshalli väljapakutud idee. Plaani ametlikuks nimeks sai Euroopa taastamise programm. Abi anti kolmes vormis:
  • tagasimaksmisele mittekuuluv krediit ja nn. kingitused. See osa moodustas 81% üld­ summast ; Krediiti saanud maa võis aga saadud summasid kasutada ainult USA äranägemisel, tema nõusolekul.
  • tavaliste laenude vormis, mis tuli USA-le tagastada (9% üldsummast);
  • lepinguline abi – 10% summast.

Saadud abi kasutati otstarbekalt. Koos toiduainetega tuli Euroopasse toorainet, tehnikat, rajati uusi tamme (Madalmaades), kuivatati soid (Sardiinias). Eriti kiiresti arenesid tööstuse tuleviku­harud: masinaehitus, keemiatööstus, metallurgia. Nii pandi alus kiirele arengule järgmisel paarikümnel aastal.
IMF-i peamised ülesanded
Loodud majanduskoostöö rahvusvahelistest organisatsioonidest tuleb mainida Rahvusvahelist Valuutafondi (IMF), mis asutati Washingtonis 27. detsembril 1945. aastal vastavalt 1.-22. juulil 1944. aastal Bretton Woodsis peetud rahvusvahelise finantskonverentsi otsustele. Tegevust alustas fond 1. märtsil 1947. aastal. IMF-i peamised ülesanded:
  • korraldada järelvalvet rahvusvahelise krediidisüsteemi üle;
  • aidata kaasa valuutavahetuse stabiilsusele;
  • anda oma liikmesriikidele nii lühi- kui ka pikaajalist krediiti;
  • formeerida(koguda) oma finantsressursid liikmesmaade osamaksudest ja toetussummadest
  • formeerida fondi juhtpersonal liikmesmaade kodanikest.

Sõjajärgse (1950-1960) majanduse arengu faktorid
1950. aastatel algas sõjajärgse majanduse arengus uus periood. Sellele oli iseloomulik kiire edasi­minek kõikide majanduse valdkondades, eriti aga tööstuses. Faktorid, mis mõjutasid majanduse kasvu:
  • arengut kiirendas olulisel määral teaduse ja tehnika revolutsioon , mis avaldas mõju nii tootmise struktuurile kui ka efektiivsusele. Tekkisid uued tööstusharud, mis võimaldasid üha ulatuslikumalt ja efektiivsemalt kasutada nüüdisaegseid materjasle, masinaid ja tehnoloogilisi protsesse. Tänu tööstuse automatiseerimisele vähenesid kulud ühele toodanguühikule. (aatomi-, elektrotehnika-, mitmed masina­ehitusharud jne.).
  • muutus elanike tarbimise struktuur. Järsult suurenes kestvuskaupade (autod, televiisorid, külmikud jms.) müük ja tootmine. See põhjustas kestvuskaupu tootvate tööstusharude endi kasvu, teisalt suurendas tellimusi ka tootmisvahendeid tootvale tööstusele.
  • tootmisprotsessi mõjutas ka põhikapitali massiline uuendamine;
  • riigi reguleeriv tegevus. Riik hakkas järjekindlamalt sekkuma majandusellu. Nt. Usa andis laene tööstusettevõtetele, kohe elavnesid ka investeeringud majandusse.
  • rahvusvaheline majandusintegratsioon, mis on riikide majandusliku suhtlemise vorm suureneva tööjaotuse olukorras. See kujunes pärast Teist maailmasõda ning ajendab spetsialiseerimist ja koopereerimist, samuti tooraineallikate kasutamise ja müügiturgude kooskõlastamist.Tänapäeva majandus on ületanud rahvuslikud piirid ja muutunud internatsionaalseks, suureks probleemiks on turg ja toorained. Viimaseid ühiselt kasutades on kaod väiksemad. Samuti on üheskoos kergem kanda majanduslike tagasilöökide raskust.

6.4. USA majandus

F. Roosevelti uus kurss (1933.a.)
Roosevelti võimule tulekuga võeti kasutusele rida kriisivastaseid abinõusid. Nüüd töötati välja uus kurss, mille aluseks oli seadus tööstuse taastamise kohta. See võeti vastu 1933. aasta mais. Roosevelti valitsus kergendas ka töötute olukorda. Sel ees­märgil loodi Erakordse Abi Föderaalne Administratsioon . Tööstuse taastamiseks loodi Tööstuse Taastamise Rahvuslik Administratsioon. Viimane teostas riiklikku kontrolli tootmise ja kaubanduse üle, samuti reguleeris tööliste ja ettevõtjate vahelisi suhteid. Ettevõtjaid hakati ka kartellidesse koondama. Eesmärk oli luua tootmisharude liite, mis pidid töötama ausa konkurentsi koodeksi alusel, mille järgimine oli ettevõtjale kohustsulik. Koodeksid kehtestasid kindlad hinnad, tootmismäärad, palgamiinimumi, tööpäeva pikkuse jne. Põllumajandustoodangu realiseeri­miseks loodi Põllumajanduse Reguleerimise Administratsioon, mille peamiseks ülesandeks oli preemiate maksmine talupidajatele, kes vähendasid põllupinda ja karja arvu. Nii tugevdas Roosevelti valitsus riigi osatähtsust majanduselus, mida tehti turumajandussüsteemi kaitsmiseks.
USA tööstuse kiire kasvu põhjused Teise maailmasõja aastatel
Aastatel 1939–1941 suurenes sõjatööstuse toodang 50-kordselt. Kiiresti arenesid ka laevaehitus, lennukite tootmine, keemiatööstus. Tööstuse kiiret kasvu soodustasid:
  • Teise maailmasõja alguses oli USA-s tootmisvõimsusest kasutatud vaid ligikaudu 50%, mistõttu tööstustoodangu suurendamine ei nõudnud eriti palju täiendavaid investeeringuid.
  • Oli olemas ka küllalt vaba tööjõudu.
  • Suured tooraine tagavarad . Toorainet said Ühendriigid ka teistest riikidest.

Muudatused USA tööstuse struktuuris Teise maailmasõja lõpust kuni 1970. aastateni
Pärast sõja lõppemist oli probleemiks, kuidas viia ettevõtted rahuaja tootmisele. Ümberkorraldamine haaras 45% tööstusettevõtedeast.
Sõja lõpust kui 1970. aastateni toimusid USA majanduses mitmed muudatused, sealhulgas ka tööstuses. Kõigepealt muutus tööstuse struktuur. Üha enam automatiseeriti tootmisprotsesse (kiire areng leidis aset just masinatööstuses). Muudatused olid tingitud turu uuest konjunktuurist, ekspordi kasvust ja riiklike tellimuste mõjust. Suur oli USA-s autotööstuse tähtsus, mis avaldas mõju teistele tööstusharudele. Kiire areng leidis aset keemiatööstuses, eriti sünteetilise kiu tootmises. Sõjajärgsetel aastatel arendasid suurriigid oma relvatööstust. Pärast külma sõja puhkemist mõjutas tööstust ka relvade ja muu sõjavarustuse tootmise kasv. Seda tegi eelkõige USA, püüdes hoida tasakaalu NSV Liidu sõjatööstusega. Teise maailmasõja järgsetel aastatel toimus kiire areng ka transpordi vallas. Tunduvalt suurenes auto- ja lennutranspordi osa. Raudteedele langes veidi üle 1/3 kauba siseveostest.

6.5. Suurbritannia majandus

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #1 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #2 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #3 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #4 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #5 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #6 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #7 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #8 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #9 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #10 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #11 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #12 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #13 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #14 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #15 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #16 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #17 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #18 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #19 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #20 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #21 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #22 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #23 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #24 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #25 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #26 Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 142 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mare14 Õppematerjali autor

Lisainfo

Teemad: Euroopa suurriikide, Usa, India, Hiina majandus (20.sajand kuni tänapäev); Eesti majandus (13.sajand kuni tänapäev)
lisainfot

Mõisted


Kommentaarid (2)

raibe001 profiilipilt
raibe001: Kõik vajalik oli olemas..
15:00 01-02-2010
soulu profiilipilt
soulu: Põhjalik materjal
14:35 16-01-2011


Sarnased materjalid

30
doc
Majandusajaloo kordamisküsimused arvestuseks
11
doc
Kordamisküsimused majandusajalugu
9
docx
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused KÕ
83
doc
Eesti ajalugu
51
doc
Eesti ajalugu - konspekt
72
doc
Eesti uusaeg-1710-1900
147
docx
Eesti XX sajandi algul
72
docx
Eesti-ajaloo suur üldkonspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun