Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majandus - Õpik peatükk 3 ja 4. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis mõjutab nõudluselastsust?
  • Mis mõjutab inimeste ja ettevõtete nõudluse suurust?
  • Miks nimetatakse turuhinda majanduse tasakaalustajaks?

Lõik failist

Kasuta : Õpik peatükk 3 ja 4.
Vasta küsimustele:
  • Miks inimesed ostavad mingit kaupa või teenust madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? Madalama hinnaga saab osta rohkem ja toode saab kiirelt otsa ja madalama hinnaga on kaup soodsam .
  • Kui kauba (või teenuse) hind tõuseb, siis selle tarbimine väheneb. Mõne aja pärast hakatakse aga uuesti rohkem ostma. Miks see on nii? Kas kõikidel kaupadel on endise müügi taastumise aeg võrdne? Põhjenda lühidalt viimase küsimuse vastust. See on nii kuna inimestel läheb seda kaupa ja teenust vaja ja mida vähem nad seda kaupa või teenust tarbivad seda kõrgemaks selle hind läheb. Kõikidel kaupadel ei ole endise müügi taastumise aeg võrdne, kuna nad ei hakka ostma kõiki kalleid kaupu korraga, vaid ostavad seda mida neil läheb vaja.
  • Mis mõjutab nõudluselastsust?
  • Kogus
  • Hind
  • Kättesaadavus
  • Mis mõjutab inimeste ja ettevõtete nõudluse suurust?
  • hind
  • kogus
  • tarbjate arv




  • Miks nimetatakse turuhinda majanduse tasakaalustajaks? Kuna turuhind on põhiline mille järgi hakatakse edasi hindu panema.
  • Tooge näiteid kaupadest, mis on sinu jaoks väheväärtuslikud ehk inferioorsed.
    Kunstlilled, kommid ,ajakirjad,raamatud,küpsised,kala.
  • Valige oma kodusest majapidamisest vähemalt kolm näidet asenduskaupade ja täiendkaupade kohta.
    Saia asemel ostame meie sepikut. Poes moosi asemel teeme ise moosi. Vorsti asemel sööme sinki.
    Vali õige variant, põhjenda oma vastust
  • Kui tarbijad ootavad suhkru hinna tõusu, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimesed arvavad et hind kallineb veelgi või toodet ei jätku ja siis peab palju ostma suhkrut kokku ja inimesed teevad ka moose, kuhu läheb palju suhkrut.
  • Kui suhkru tarbijate arv väheneb, siis suhkru nõudlus väheneb, kuna inimesed ei osta enam suhrut, sest nende jaoks on äkki juba hind liiga kallis ja nad ei tahagi enam suhkrut.
  • Kui suhkruasendajate hind oluliselt alaneb , siis suhkru nõudlus väheneb,kuna inimesed hakkavad kasutama suhkruasendajat suhkru asemel.
  • Kui teaduslikult tõestatakse suhkru kahjulik mõju inimorganismile, siis suhkru nõudlus väheneb, sest inimesed saavad aru mida suhkur teeb inimorganismile ja nad ei taha enam nii palju suhkrut kasutada.
  • Kui saabub suvine hoidiste tegemise aeg, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimestel läheb hoidiste tegemiseks väga palju suhkrut vaja, et talvel midagi oma tehtud süüa ja siis ei pea poest ka näiteks moosi ostma.
  • Ühe kauba hinna tõus toob kaasa alternatiivkauba pakkumise suurenemise. Õige, kuna kui soovitud kaup on liiga kallis, siis mõeldakse, kuidas saab odavamalt ja minnaks alternatiivkauba kasuks.
  • Kauba tootmiseks vajalike tootmistegurite hindade tõus toob kaasa pakkumise suurenemise. Vale, kuna kui tootmistegurid tõusevad, siis tõuseb ka selle toote hind ja inimesed ei osta kallist toodet.
  • Majandus - Õpik-peatükk 3-ja-4 #1 Majandus - Õpik-peatükk 3-ja-4 #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-10-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liina Liina Õppematerjali autor
    1. Miks inimesed ostavad mingit kaupa või teenust madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? Madalama hinnaga saab osta rohkem ja toode saab kiirelt otsa ja madalama hinnaga on kaup soodsam.2. Kui kauba (või teenuse) hind tõuseb, siis selle tarbimine väheneb. Mõne aja pärast hakatakse aga uuesti rohkem ostma. Miks see on nii? Kas kõikidel kaupadel on endise müügi taastumise aeg võrdne? Põhjenda lühidalt viimase küsimuse vastust. See on nii kuna inimestel läheb seda kaupa ja teenust vaja ja mida vähem nad seda kaupa või teenust tarbivad seda kõrgemaks selle hind läheb. Kõikidel kaupadel ei ole endise müügi taastumise aeg võrdne, kuna nad ei hakka ostma kõiki kalleid kaupu korraga, vaid ostavad seda mida neil läheb vaja.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    12
    pdf

    Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine-katse ülevaade

    24.02.2023, 15:45 Enesekontrolli test 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade Alustatud kolmapäev, 22. veebruar 2023, 15.56 PM Olek Lõpetatud Lõpetatud kolmapäev, 22. veebruar 2023, 17.06 PM Aega kulus 1 tund 10 min Hindepunktid 19.8/25.0 Hinne 7.9, maksimaalne 10.0 (79%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valige üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse - pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul

    Eesti majandus
    thumbnail
    16
    pdf

    E-seminar 02 - Nõudmine ja pakkumine-katse ülevaade

    4/19/2021 E-seminar 02 - Nõudmine ja pakkumine: katse ülevaade Avaleht / Minu kursused / MS.0142 / Nõudmine ja pakkumine / E-seminar 02 - Nõudmine ja pakkumine Alustatud laupäev, 27. veebruar 2021, 15.06 Olek Lõpetatud Lõpetatud laupäev, 27. veebruar 2021, 15.16 Aega kulus 10 min 17 sekundit Hindepunktid 25.0/25.0 Hinne 10.0, maksimaalne 10.0 (100%) Küsimus 1 Valmis Hindepunkte 1.0/1.0 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valige üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse - pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kau

    Majandus
    thumbnail
    10
    doc

    Nõudlus ja pakkumine

    Nõudlus Majandusteaduses tähistab sõna "nõudlus" toodete (või teenuste) hulka, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta antud ajal ja antud kohas iga hinna juures. Siin on oluline teha vahet "soovil" ja "nõudlusel". Sa võid soovida osta 5 jäätist, aga kui Sul jätkub raha vaid ühe jaoks, on sinu jäätisenõudlus 1, mitte 5. Tahtmine ilma maksevõimeta on "soov", mitte nõudlus. Kui kõik muud tingimused on võrdsed, siis kaupade või teenuste hulk, mida tarbijad soovivad osta madalamate hindadega, on suurem sellest, mida nad sooviksid osta kõrgete hindadega. See ongi nõudlusseadus. Kui pakud oma piirkonnas autopesuteenust ja sinu hinnad on madalad, tuleb sulle tõenäoliselt rohkem kliente kui siis, kui hoiad kõrget hinnataset. See seadus kehtib aga vaid siis, kui samaks jäävad ka muud tingimused (tehtud reklaami hulk, töö kvaliteet, teeninduse tase jms). Iga toote kohta saab koostada nõudlustabeli, kus on kirjas, kui palju toodet ostetakse iga kindla hinna juures

    Majandus
    thumbnail
    28
    pdf

    Test 02 - Nõudmine ja pakkumine

    BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse ­ pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui 

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    12
    doc

    Mikroökonoomika Test 2

    Question 1 Question text Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Select one: True False Question 2 Question text Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Select one: True False Question 3 Question text Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Select one: True Fals Question 4 Question text Vastavalt nõudlusseadusele Select one: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud on kauba hind ja nõutav kogus võrdeliselt seotud Question 5 Question text Nõudluskõver kajastab seost/suhet kauba Select one: nõutava koguse ja tarbija eelistuste vahel hinna ja tootmiskulude vahel nõutava koguse ja tarbijate s

    Mikroökonoomika
    thumbnail
    16
    doc

    Loengukontspekt 1. osa mikro ja macro ökonoomika

    LOENG 1 Maj. teadus on sotsiaalteadus, mis kasut. Teaduslikke meetodeid inimeste majandusliku käitumise uurimiseks. Rahuldada piiramatuid vajadusi piiratud ressursside olemasolu tingimustes ­ maj. käitumine. Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika ­ rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajand

    Micro_macro ökonoomika
    thumbnail
    24
    docx

    Majanduse alused põhjalik konspekt

    vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele Majanduse kolm PÕHIKÜSIMUST: Mida? – milliseid kaupu ja teenuseid toota Kuidas? – missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota Kellele? – kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvesid jaotada MAJANDUSSÜSTEEMID: Traditsiooniline majandus - Väikesed majandusüksused nagu majapidamine või küla - Tegevust juhivad kombed ja tavad - Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal - Iga majandusüksus otsustab, mida ja kui palju toota ning kuidas toodetud hüvesid jaotada - Tööjõu spetialiseerumise tase on väga madal Kas see on efektiivne majandus? Plaanimajandus (käsumajandus) - Otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim ehk tsentraalne planeerija

    Majandus
    thumbnail
    5
    pdf

    Turg

    TURG Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg ­ kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg ­ kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku

    Majandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun