50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-09-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
juganson12
Õppematerjali autor
Baltisakslaste roll eestlaste ajaloos Baltisakslased olid praeguse Eesti ja Läti alasid ehk Vana-Liivimaad asustanud sakslased. Baltisakslaste hulka sulandus sajandite jooksul ka eestlaste saksastunud "ülemkiht". Alates Eesti ja Läti alade vallutamisest ja ristiusku pööramisest Mõõgavendade ordu jaSaksa ordu poolt 12.-13. sajandil on baltisakslased suurel määral mõjutanud eesti ja läti majanduse,keele ja kultuuri arengut, moodustades valdava osa tollasest härrasrahvast (aadlikest), linnarahvast ning vaimulikest. Majandusliku arengu oluliseks mõjuteguriks kujunes raudteede rajamine. 1870. aastal valmis Paldiskit Tallinna ja Narva kaudu Peterburiga ühendav Balti raudtee. Seejärel rajati uued ühendusteed:Tapa-Tartu-Valga-Riia ning Valga-Võru-Pihkva. 20. sajandi algul sai rauteeühenduse Tallinnaga ka Haapsalu. Laiarööpalise raudtee kõrval ehitati sajandivahetusel erakapiltaliga ka mitu kitsa
sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus. 8. Tööstuse areng: peamised tööstusharud ja tähtsamad ettevõtted. Lk. 143-144. 19. sajandi lõpuks oli peamine tööstusharu tekstiilitööstus ning vähemal määral puidutööstus ja metalli-ja masinatööstus. 20.sajandi alguseks aga kasvas masina- ja metallitööstuse osatähtsus ning ka toiduainete- ja puidutööstuse osatähtsus. 9. Linnastumine. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Lk. 144. Tööstuse kiire kasv, ühiskonna sotsiaalne kihistumine ning kaubalis-rahaliste suhete areng tõid endaga kaasa linnastumise. 1862. Aastal elas Eesti linnades kokku 62000 inimest, sajandi lõpul aga 18100 inimest. Seega oli sajandi vahetusel peaaegu iga viies eestlane linnlane. 20.sajandi algul oli Eestis kokku 12 linna, nendest suuremad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga
tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus. Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas. Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga). Kiire kasvasid ka tööstusettevõtete
rendiperemehed ning kümnendik maatameeste esindajatest. Täiskogu valis volikogu, kuhu võis kuuluda vastavalt elanike arvule 3-24 liiget. Valla tähtsaim ametimees oli vallavanem, kes valiti taluperemeeste hulgast. Vallavanem koos abilistega moodustas vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi. Majandus ja linnad Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine 19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu realiseeriti arvukates maakõrtsides. Viinatootmise jäägid kasutati ära härgade nuumamiseks, kes hiljem peterburi turule viidi. Nuumveiste kasvatamine andis
Majanduselu militariseerimine – Eesti oli üks enamarerenud tööstuspiirkond 1912-1913 Tallinnasse 3 sõjalaevatehast (Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri) Kaubandus raudteed oli kaubanduses väga tähtsad kasu lõikas sadamalinn Tallinn - oli tähtis sisseveosadam oluline väljavesadam oli Pärnu arenes sisekaubandus Linnade kasvamine toimus tänu tööstuse arengule ja talurahva sotsiaalsele kihistumisele suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Valga muutus linnade rahvuslik koosseis - eestlastel oli kindel arvuline ülekaal kujunes rida aleveid (Jõhvi, Otepää, Põltsamaa jt) Ühistegevus selle ajendiks oli piimakarjanduse levik talupojad hakkasid rajama piimaühistuid (esimene 1898.a Restu-Antslas) 1902. Eesti Laenu- ja Hoiuühistus - Eesti esimene rahvuslik pank 38.-39. Eesti poliitiline areng sajandivahetusel. 1905. aasta revolutsioon Tartu renessanss
(politseivõim) ja tema abilisest, vallakohtust. Vallavanem koos abilisega mood. vallavalitsuse, kes palkas abiks ametimehi:vallakirjutaja, rõugetepanija, koolmeistrid vallakoolidesse, magasiaidamehe. Tasuvaim-vallakirjutaja ametikoht(vastutas dokumentide korrashoiu eest).1866a. reformiga paika pandud omavalitsus kehtis tsaariaja lõpuni, kogemused oluliseks eelduseks omariikluse kujunemisele. Majandus ja linnad: Mõisamajandus-19saj algul põhiliseks maj üksuseks mõis-suurmajapidamine talupoegade tasuta tööga. Edenemise aluseks viljatootmine, sissetulekuallikaks viinapõletamine. Mõisnike väljaminekud suurenesid, sissetulekud jäid samadeks, hakkasid võlgu võtma,tõsteti talupoegade koormisi. pöörati tähelepanu maaparandamisele, mitmeväljasüsteemile, uute põllukultuuride kasvatamisele. Uuendati viinaköökide sisseseadet
kaasaegseid põllutöömasinaid · sotsiaalne kihistumine-domineeris iseseisvate väikepõllumeeste kiht. XX sajandi alguseks kujunes maapuudus teravaimaks probleemis Eesti põllimajanduses Tööstuskeskused · juhtivaimaks tööstusharuks kujunes tekstiilitööstus- Kreenholi Manufaktuur · masina-ja metallitööstus- elektrimasinatehas ,,Volta", vagunitehas ,,Dvigatel" · paberitööstus · tööstuskeskus-tallinn Kauandus ja linnad · tähtsaim sisseveosadam.-Tallinn · väljaveosadam-Pärnu · arenes sisekaubandus · tööstuse areng ja sotsiaalne kihistumine tõid kaasa kiire linnastumise. · 1914. aastaks üle 250 000 linnades · suuremad linnad: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Valga · muutus rahvuslik koosseis-eestlasi rohkem · Lisaks 12 linnale kujunes rida aleveid:Jõhvi, Otepää, Põltsamaa,Sindi,TApa,Türi ja tõrva Ühistegevus
Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond uued maakonnad (Paldiski, Võru, Viljandi) ja linnad (Paldiski 1783), Võru (1784) Poliitilised ümberkorraldused: Baltimaadel hakkasid kehtima ülevenemaalised aadliomavalitsus- ja linnaseadused rüütelkondade ja linnade vanad omavalitsusorganid saadeti laiali (raad > linnaduuma) uus maksukorraldus: pearahamaks, hingeloendused Peale seda taastati peaaegu täielikult Balti erikord. 4. Balti aadel Rootsi ja Vene ajal. Balti aadel Rootsi ajal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid