SISSEJUHATUS ETTEVÕTLUSE ÕPINGUTESSE LOENG 1: ETTEVÕTLUSE ARENG JA (VÄIKE)ETTEVÕTLUSE OLEMUS 1. Ettevõtluse areng 1.1 Ettevõtluse ajalooline areng PS, kuula põhiesitlust Ettevõtllikkuse areng... Läbi aegade on mõistet ettevõtja ja ettevõtlus käsitletud erinevalt. Originaalis on inglisekeelne mõiste entrepreneur pärit Prantsuse keelest ja see tähendas isikut, kes on aktiivne ja saavutab midagi. Teiste riikide kontekstis tähendas ta eelkõige vahendaja (tähendust). Väikeettevõtluse ajalooline taust saab alguse väliskaubanduse algetest... KUI VANA ON ETTEVÕTLUS? KES ON LÄBI AJALOO olnud ettevõtja? KUST JA KUIDAS SAI ALGUSE kaasaaegne ettevõtlus?
töötaja peab hoiduma kingituste vastuvõtmisest ja tööalase teabe tarvitamisest isikliku kasu saamiseks ning teavitama märgatud eksimustest. Väärtuste deklaratsioonid sisaldavad sageli lisaks ka erinevate kultuuritraditsioonide austamise, keskkonnasõbralikkuse ja ühiskonna heaoluga seotud väärtusi. 4. Ettevõtlusalane vabadus. Ettevõtlus on uute ettevõtete või organisatsioonide loomine eesmärgiga oma äriidee ellu viia, täites seejuures ka seotud osapoolte huvid. Ettevõtlus põhjustab turgudel ja tööstustes "loova hävitustöö", samaaegselt luues uusi kaupu ja ärimudeleid ning hävitades vanu. See "loov hävitustöö" põhjustab muudatusi tööstustes ja pikemas perspektiivis ka majanduskasvu. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31 sätestab Eesti kodanike õiguse tegelda ettevõtlusega. Kohtupraktika senised käsitlused ettevõtlusvabaduse kaitsealast on oma sisult sama üldised kui
Ettevõtlusvormid ja nende erinevused Enne, kui alustate ettevõtlusega, peate otsustama, millist ettevõtte liiki valida. Lõplikku otsuse langetamise eel peaksite mõtlema järgmistele asjade peale. · Kas ettevõtlus kujuneb Teie põhitegevuseks või on tegemist vaid Teie kõrvaltegevusega? · Kas Teie eesmärk on luua ettevõte, mis tagab töö ainult Teile (ja Teie perekonnale) või kavatsete luua ettevõtte, mis kujuneb tööandjaks ka teistele. · Kas Teie äriidee on teenida kiiresti kasumit lühiajalise projekti kaudu või plaanite luua pikema perspektiiviga soliidset firmat. · Kui suur on äririsk: kas soovite riskida kogu oma varaga äri ebaõnnestumise korral.
kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (-nõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega. Vastandina on suletud majandus eelkõige siseturule orienteeritud Majanduse avatus sõltub riigi suurusest, geograafilisest asendist, maavarade olemasolust või puudumisest, kuulumisest riikide ühendusse jne. Majanduse avatust iseloomustavad kaupade eksport ja import, (välis-)kaubandusbilanss, väliskaubanduse üle- ja puudujääk (defitsiit). Eksport - oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale
................................................17 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010019.................................................17 https://www.riigiteataja.ee/akt/834163.............................................................17 3 SISSEJUHATUS: Käesolevas referaadis käsitlen erinevaid Eestis kasutatavaid juriidilisi isikuid ning nende nende plusse ja miinuseid. Valisin antud teema, kuna tunnen suurt huvi ettevõtluse vastu ning suure tõenäosusega puutun äriühingu asutamisega kokku. Leian, et antud teema on hetkel vägagi aktuaalne, sest tegutsevaid majandusüksusi oli 2013. aastal Eestis üle 144 000. Püüan anda ülevaate juriidilise isiku olemusest, liikidest nende plussidest ja miinustest. Töö olen jaganud kahte peatükki: Juriidilise isiku olemus ja jagunemine ja Juriidilise isiku valik. Peatükid jagunevad omakorda alapeatükkideks. Lisaks toon tekstist välja mõned
Konkurentsieelis Konkurentsieelis tähendab lihtsustatud kujul eristumist konkurentidest, kusjuures eristumise võimalusi on väga mitmeid. Frantsiisiettevõte Ettevõte, mida on alustatud frantsiisilepinguga frantsiisiandja, tuntud firma, annab tasu eest frantsiisivõtja käsutusse kogu vajaliku oskusteabe ja kaubamärgi kasutamise õiguse. Pereettevõte Pereettevõte on ettevõte, mis on täielikult või valdavalt omatud ja kontrollitud pereliikmete poolt. Koduettevõte Ettevõtlus toimub juhi kodus. off-shore ettevõte firma, mis on registreeritud kas madala või null maksumääraga piirkonda või riiki. spin-off ettevõte Spin-off ettevõte on Eesti Kunstiakadeemia (edaspidid EKA) liikmeskonna või EKA lõpetanud isikute poolt asutatud äriühing. Loodud äriühingu osanikeks on EKA liikmeskonda kuuluvad või EKA lõpetanud isikud, kelle osalus Spin-off ettevõttes on üle poole ning mille põhitegevuseks on EKA poolt loodud teadmiste või intellektuaalomandi
Ettevõtluse alused Äriühingud Füüsiline isik vs juriidiline isik · Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Selleks oled Sina, Sinu vanemad, sõbrad, tuttavad jne. · Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. · Füüsilise isiku teovõime on võime teha kehtivaid tehinguid. · Eestis on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Ning piiratud teovõime on alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Üldiselt lahterdatakse äriühinguid: · vastutuse · loomise kiiruse · kapitali vajaduse · ettevõtte juhtimise järgi. Äriühingute tegevust reguleerib äriseadustik https://www.riigiteataja.ee/akt/13364383 Juriidiline isik on organisatsioon,
Toomas Saal Ettevõtlus, 2008/2009 õ.a., Tallinn 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.)
Kõik kommentaarid