tööandjate nõudmistele ja vajadustele. Tööpuudus tekitab majandusele suurt kahju. Tööpuudusega kaasnev sotsiaalne kahju on arvamatu. Tööpuuduse tõttu kasvavad riigi kulutused. Töötutele tuleb maksta töötu abiraha ning riik kaotab ka maksutulu, mida ta saaks, kui need inimesed töötaksid. Ühelt poolt jääb saamata ka tulu ja sotsiaalmaks. Teisalt väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Hõivepoliitika poliitika, mis püüab tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Hõivepoliitika jaguneb: Passiivne tööturupoliitika riik tegeleb tööpuuduse tagajärgede leevendamisega, abi on suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Aktiivne tööpoliitika riik püüab tööpuudust ennetada, kasutades mitmeid võimalusi, nagu uute töökohtade loomine ja ümberõppevõimaluse pakkumine.
MAJANDUS TOOTMISTEGURID: 1) Maa (loodusressursid, kliima, maa) 2) Kapital (reaalkapital, finantskapital) 3) Inimkapital (tööjõud, ettevõtlikkus) Tootmistegur- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks Alternatiivkulu ühe toote toomiseks või tarbimiseks tuleb loobuda teisest Mida enam ressurssi raisatakse, seda kulukam ja ebaefektiivsem on tootmisprotsess ning seda rohkem vajadusi jääb rahuldamata. Ressursside optimaalne paigutamine- olukord, kus ressursse ei ole võimalik ümber paigutada nii, et saaks veelgi odavamalt toota Turumajanduses kujuneb tasakaal, kus tarbijad maksimeerivad oma kasumlikkuse, rahuldades oma soove ja vajadusi parimal moel, arvestades oma võimalusi, ning tootjad optimeerivad oma tootmisprotsessi, kasutades ressursse võimalikult efektiivselt. SKP e sisemajanduse koguprodukt peegeldab riigis teatud ajaperioodi (tavaliselt aasta) jo
tootmistegur-majanduslike resursside kogum, mis on ühiskonnal kasutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, jaguneb inimkapitaliks, kapitaliks ja loodusressurssideks inimkapital e tööjõud alternatiivkulu ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu/kasu ressurss SKP sisemajanduse kogutoodang peegeldab riigis teatud ajaperioodi jooksul toodetud lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus. lõpptarbimine- kaubad ja teenused, mida ei kasutata enam ühegi toote või teenuse tootmiseks, vaid mida tarbija kasutab oma vajaduste rahuldamiseks. RKP- rahvuslik kogutoodang- mõõdab antud riigi kodanike poolt toodetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust nii kodu- kui ka välismaal lisandväärtus- igas tootmisetapis toimuv kauba turuhinna suurenemine ehk kauba töötlemisel lisanduv kauba väärtuse kasv nominaalne SKP- väljendatud hetkel kehtivates ehk jooksvates hindades reaalne SKP- hinnataseme muu
majanduse arengut ja vähendada tööpuudust 12. Maksukoormus: Näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus ning seda väljendatakse riiklike maksude suhtena SKP-sse Käibemaks- tarbimiselt võetavad maksud Kapitalimaks- maks kinnisvaralt või intressidelt Aktsiisimaks- nt tubakaaktsiis või alkoholiaktsiis 13. Majanduspoliitika rakendamine- riigi sekkumine majandusse: Kui kogutoodang langeb ja töötus kasvab märkimisväärselt, on tegemist depressiooni ehk majanduslangusega Kui majandus on n-ö ülekuumenenud. Liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. (majanduspoliitika piirab tarbimist) 14. Hõivepoliitika: Püütakse töötusest põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete pingete tekkimist vältida ning tööpuudust vähendada ja tööhõivet suurendada. Passiivne tööturupoliitika- riik suunab abi töötuks jäänud inimestele Aktiivne tööpoliitika- riik püüab tööpuudust ennetada, näiteks uute
Inimesed tegelevad põllumajanduse, kalanduse ja jahindusega oma tarbeks. 2. Käsumajandus e. plaanimajandus- riik juhib vastavalt plaanile kogu majandustegevust. Eraettevõtlus sisuliselt puudub.(nt. NL) 3. Turumajandus- on vabaturu konkurents ja kõigil võrdsel võimalused enese teostuseks. Peamine kriteerium on efektiivsus. 4. Segamajandus-kõrvuti turumajandusega tegutseb valitsusesektor, mis sekkub vähem või rohkem majandus ellu. Enamus tänapäeva arenenud riike. Riigi eelarve: Riigi tulude ja kulude plaan üheks aastaks. 1. Ministeeriumid esitavad valitsusele raha soovid. 2. Valitsus teeb kärpeid. 3. Eelarve projekt läheb riigikokku 3-le lugemisele. 4. Parlament võtab 3ndal lugemisel vastu koosseisu häälte enamusega. 5. President kuulutab välja. Peab teadma mõisteid nagu: eelarve tasakaal, eelarve defitsiit, eelarve ülejääk, lisa eelarve Majanduslangus e
Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal. Plaanimajandus on majandussüsteem, kus otsused ressursside jaotuse kohta võtab vastu keskvõim. Süsteem on iseloomulik totalitaarse reziimiga riikidele, sageli nimetatakse ka käsumajanduseks. Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal
Maamaksu summa töötlemisel lisanduv kauba vääruse kasv.INFLATSIOON-riigi keskmise hinnataseme ätkuv kasv saadakse maa maksistamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Maamaksumäär on üldjuhul 0,1- piisavalt pikal perioodil.DEFLATSIOON-üldise hinnataseme jätkuv alanemine.RAHAPOLIITIKA- 2,5% maa maksustamishinnast. Maksumäära kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse makromaj poliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni volikogu.Maamaksu maksab maa omanik(k.a riik), teatud juhtudel maa kasutaja. Hasartmängumaks- ohjeldamisega.VALUUTAKOMITEE-rahasüsteem, kus riigi keskpanga võimalused teostada sellega maksustatakse mitmesuguste hasartmängude korraldamist. Maksu maksab hasartmängu rahapoliitikat on väga piiratud
5.1 Majanduse ülesandeks on ühiskonna soovide ja vajaduste rahuldamine,kusjuures: 1.inimeste soovid on piramatud 2. Ressurside hulk soovide rahuldamiseks on piiratud. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine,tarbimine, vahetus ja jaotus. Sellest tulenevalt on majanduse põhiküsimus, kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressurside tingimustes. Mida,kuidas ja kellele toota?. Tootmis tegurid on majanduslike ressurside kogum, mis on ühiskonna käituses kõikide majandulsike soovide rahuldamiseks. Tootmis tegurid jagunevad: maa(loodusressusrid,kliima). Inimkapital e. Tööjõud(haridustase). Kapital
Kõik kommentaarid