Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Majandus, ettevõtlus - sarnased materjalid

ressursid, steem, turg, udlus, majandusmudel, maksud, haridus, ibemaks, tulumaks, mber, eksport, buum, lismaal, import, majanduss, alternatiivkulu, surutis, imsuse, muld, pingutusi, kapital, majandusts, majanduslangus, gist, tootmisressurssi, tervishoid, riigikaitse, riigieelarve, ostjad, millestki, regulatsioonid, simusi, olemasolul, simust, erapooletu
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

vabaduse piiramine. 3. Turumajandus Turumajanduse korral jaotavad ressursse eraisikud, seega toimub ressursside jaotamine majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
40
doc

Majanduse alused

Majandusteooria uurib erinevate majandussubjektide ratsionaalset käitumist. Kõik majandussubjektid maksimeerivad mingit kasulikkust. Erinevad majandussubjektid : kasulikkus: Tarbija kasulikkus Ettevõte kasum Valitsus ühiskonna heaolu Ressursside piiratus. Majanduses eeldatakse, et kõik ressursid on piiratud. See tähendab, et inimesed teevad valikuid piiratud ressursside tingimustes. Inimeste endi vajadused on piiramatud. Kui ressursid on piiratud ja valikuid palju, peab iga tarbija ja ettevõtja teadma, mida ta oma vahenditega tegema peab. NT. Inimesed valivad milliseid hüvesid tarbida ettevõtted aga, mida toota ja kuidas seda teha olemasolevate ressurssidega. Kasulikkuse teooria aluseks on eeldused: a)tarbija käitub ratsionaalselt:

Majandus
285 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Majanduse KT - ettevõtlus

Sissejuhatus majandusteooriasse Kontrolltöö II 1) Turumajanduse tingimustes on ettevõtetel oluline töötada kasumiga. Tuuakse välja erinevaid ühiskonna vajadusi, näiteks on toodud 1. Täiendage ja selgitage 1-2 lausega: a) Sotsiaalne ­ makstavad maksud, intressid ja dividendid. b) Eetiline ­ ettevõte austab seadusi, kvaliteedinõudeid ja ökoloogilisi põhimõtteid. c) Humaanne ­ palgad 2) Keda huvitab, et ettevõtte kulud oleksid väiksemad, kui tulud, järelikult et oleks kasum? Töötajad ­ sest nad on huvitatud töötasust; Omanikud ­ kapitalilt saadavad dividendid; Krediteerijad ­ laenatud kapitalilt saadavad intressid; Kõrgemalseisvad organisatsioonid ­ oma kasumiosa. 3) Ettevõtete jaotus majandusharust lähtudes.

Majanduse alus
24 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Majanduse mõisted

ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse Mittelooduslik ressurss ehk kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid Finantskapital ei kujuta endast majandusressurssi! Traditsiooniline majandus põhineb väikestel majandusüksustel nagu majapidamine või küla. Ressursside jaotus toimub majandusüksuste individuaalsete otsuste põhjal

Majandus
363 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Majanduse alused

tegemisse investeerib. Auto puhul tähendaks see võimalike autoturgude külastamist, internetis surfamist ja lõpuks kompromissi leidmist oma soovide ja võimaluste vahel. Kahtlemata kehtib reegel, et mida kallimat asja me ostame, seda rohkem oleme nõus investeerima aega turu uurimistele. Leiva ostame sageli esimesest ettejuhtuvast kioskist. Televiisorit valides teeme ilmselt ringi peale kõigile linna suurematele poodidele, kus televiisoreid müüakse. Auto puhul laieneb läbiuuritav turg sageli kogu Eestile. Seega: mida põhjalikumalt ma autoturgu uurisin, seda suurem on tõenäosus, et ma saan just sellise auto, mida ma soovisin. ? ? Joonis 1.5. Valik autode ja poliitikute vahel. Kuidas on poliitikute vahel valiku tegemisega. Kas siin kehtib samasugune investeerin rohkem aega ­ saan parema tulemuse reegel? Täpsemal vaatlemisel selgub, et ei kehti. Minu

Majanduse alused
189 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Majandus ja ettevõtluse alused.

Ettevõtlustkeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad näiteks: Riigi majanduskeskkond Ettevõtlustingimused · Majanduse avatus · Finantsvõimalused · Valitsemise efektiivsus · Valitsuspoliitika · Finantsturgude toimimine · Valitsuse programmid · Tehnoloogiline areng · Haridus ja täiendkoolitus · Infrastruktuuri arengutase · Teadus- ja arendustegevuse · Juhtimisoskused kasutamine · Tööjõu paindlikkus · Ärikeskkond ja seadusandlus · Seadusandlus · Kultuurilised ja sotsiaalsed normid · Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu

Majanduse alused
59 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse mõisted

37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46

Majandus
32 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Majanduse mõisted

ettevõte kasutav oma tegevuses pikemaajaliselt. Põhivaradeks on nt ettevõtte masinad, seadmed ja hooned. 4. Passiva Passiva on raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. Inglise keeles passiva mõistet ei ole, seda asendab Kohustised ja omakapital (Liabilities and Equity). *Bilansi paremat poolt nimetatakse passivaks. Bilansi passiva poolel on toodud ettevõtte vahendite allikad ehk sealt selgub, kuidas ja kelle käest ettevõte on oma tegevuseks vajalikud ressursid saanud. Need ressursid võib ettevõte olla saanud nii rahas kui ka erinevates varades. Bilansi passiva pool jaguneb oma- ja võõrkapitaliks. Ettevõtte võõrkapitali moodustavad ettevõtte võlgnevused teistele ettevõtetele, töötajatele, riigile ja krediidiasutustele. Võõrkapitali puhul kasutatakse ka sõna kohustused. Kuna võlgnevus tuleb alati mingil tähtajal tagasi maksta, võib seda tõesti nimetada kohustuseks maksta kellelegi võlgu olev raha tagasi

Majandusõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
116
odp

Majanduse alused

MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad

Majandus alused
12 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Majandusteaduse alused

3. Turumajandus, kus ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal. Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Ettevõtted teevad otsuseid turult saadud hinnasignaalide põhjal, et mida toota jne. Klassikaline turumajandus eeldab täieliku valikuvabadust ja eraomandit. 4. Segamajandus, kui me puutume kokku reaalse maailmaga, siis näeme, et kuskil maailmas ei ole puhtaid majandussüsteeme ning enamasti saab rääkida segamajandusest. Turg ei võimalda alati kõiki valikuid üksikindiviideide seisukohalt parimal viisil lahendada. Nt. enamikus riikides on haridussüsteem riiklikult reguleeritud. Riik finantseerib ka politseid ja sõjaväge. Lisaks on riigis alati inimesi, kes ei tule iseendaga toime ja vajavad sotsiaalset kaitset. Sellist majandust nimetatakse ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedad näited on Rootsi ja Taani. Teaduslikud meetodid majandusteaduses

Majandusteaduse alused
26 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Majandusõpetuse alused

41. Psühholoogiline hinnastamine 42.hinnadiskrimineerimine - Monopol võib oma kasumi suurendamiseks hakata oma toodangut müüma erinevatele ostjatele erineva hinnaga. Seda nimetatakse hinnadiskriminatsiooniks. Näiteks võib ta erinevatele inimestele müüa eramuid selle hinnaga, millega see on suuteline ostma, maksimeerides nii oma müüki. Ta teeb seda seni, kuni ta veel kasumit toodab. 43. Mida riik saab teha monopolidega, et vähendada heaolukadu. Maksud Riigi ja omavalitsuse abinõud välismõjude puhul: trahvid ja maksud; regulatsioonide kehetstamine; kulutuste doteerimine välismõjude vastu; välismõjude leevendamine omandiõiguse kaudu. Valitsus reguleerib monopoli tegevust läbi hinna ja firmade ühinemise 44. Mänguteooria ? vaatleb oligopoolsete firmade käitumist kui konkureerivate firmade strateegiliste käikude ja vastukäikude seeriat. 45. Nashi tasakaal ? on lahenduse leidmise kontseptsioon mänguteoorias, mis on saanud

Majandus
13 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Majandusteooria alused

1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB

Majandusteooria alused
89 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Majandusteaduste alused

3) Inflatsioon ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuste reaalväärtus langeb pidevalt. Kuigi intressimäär reageerib inflatsioonimäärale ja kaitseb hoiustajaid, jääb probleemiks ikka prognoosimata inflatsioon. 4) Inflatsioon on nii või teisiti seotud tööpuudusega. Ta mõjutab negatiivselt investeeringuid ja selle kaudu majanduslikku kasvu Täishõive on olukord majanduses, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud, st. majandus toimib loomuliku tööpuuduse tingimustes. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmistegureid. Kui ressursse ei kasutata täielikult on tegemist osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Töötuse liigid: Friktsionaalse e. siirdetöötuse Struktuurset töötust Tsükliline töötus Hooajaline (sesoonne) töötus Varjatud töötus

Majandus
191 allalaadimist
thumbnail
22
doc

KAUBANDUSETTEVÕTLUS

MAJANDUSTEGEVUS Majandussubjekt Eesmärk TARBIJA ehk MAJAPIDAMINE ETTEVÕTE RIIK Ülesanne 2. Millise majandussubjekti huvisid ja eesmärke kirjeldavad tabelis esitatud olukorrad kaubandustegevuse kontekstis. Arutle rühmas või pinginaabriga, millised on majandussubjekti eesmärgi saavutamisel piirangud (raha, aeg, info ja teised ressursid või seadusandlikud kitsendused). Tegevuse kirjeldus majanduslik subjekt Piirang soodsa hinnaga kaubad ja teenused kõlvatu konkrentsi nähtused riigis toodete ja teenuste kõrged hinnad, suur läbimüük stipendiumid kõigile kaubandusökonoomika õppekaval õppijatele Ratsionaalse käitumise vastanditeks on - impulsiivne/ emotsionaalne käitumine

Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ettevõtlus

Seetõttu on õige käsitleda säästlikku arengut inimese ning kogu tema elu- ja kultuurikeskkonna, sealhulgas ka rahvuskultuuri arengu kestvusena, jätkusuutlikkusena ja säästvusena. Selles tähenduses: ühiskonna jätkusuutlikkus on tema arengupotensiaali säilitamine, aga ka arendamine tuleviku huvides. 2.2. Ettevõtluskeskkond Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad (piiravad) mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkond nimetataksegi kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus, -tehnoloogiline,- sotsiaalne,- poliitiline,- õiguslik,- ökoloogiline keskkond jmt. Majanduskeskkonna all mõeldakse ühiskondliku majapidamise organiseerimise ja korraldamise süsteemi, mis kindlustab ühiskonnale ja selle üksikutele liikmetele vajalike kaupade ja teenuste tootmise, jaotamise, vahetamise ja tarbimise.

Ettevõtlus
351 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Majandus- ja ettevõtlusõpetuse konspekt

Majandus- ja ettevõtlusõpetus Nappus ­ tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Nappus = vajadused > saadavad ressursid Alternatiiv ehk loobumiskulu ­ tähistab parima alternatiivse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel. Kasumimotiiv ­ ettevõtte peamine eesmärk on teenida kasumit. Kasum = kogutulu > kogukulu Piirkulu ­ on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemiseks ühe ühiku võrra. Piirtulu ­ on kogutulu suurenemine toodangu müügi suurenemisel ühe ühiku võrra. Kogutulu = ühiku hind x nõutav kogus MIDA

Ettevõtluse alused
19 allalaadimist
thumbnail
45
doc

Majandus õpetuse aasta konspekt.

valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab.

Majandus
204 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

Muu maailma ehk teiste riikidega toimub kaubavahetus ja seega on nad olulised ekspordi - impordi näitaja kujunemisel. 3.2.Majandussektorid Majandust võib sektoriteks jaotada erinevalt. Alljärgnevalt on toodud kaks jaotamise võimalust. 1)Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tuludest või riigieelarvest, jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuvälise sektori näiteks on kaitsekulud, päästetööde kulud, saatkondade kulud, riiklik haridus jne. 2)Sõltuvalt sellest, millist omandivormi ettevõtted kasutavad, jaotatakse erasektoriks või avalikuks sektoriks (ühiskondlikuks ). Erasektoris olevate ettevõtete omanikud võivad olla majapidamised või ka teised ettevõtted. Avaliku sektori ettevõtete omanikuks on riik, tihti on riigi osalus ettevõttes osaline, näiteks on riik 30% aktsiate omanik. 3.3.Tulude ja kulude ringkäik Tulude – kulude ringkäik iseloomustab majandusagentide omavahelisi seoseid.

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Majanduse konspekt

toodete ja teenuste loomiseks. Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Ettevõtja ­ isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet. Nappus tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud. Alternatiivkulu e. loobumiskulu on parim teine võimalus, millest loobutakse valiku tegemisel. Tootmisvõimaluste piir on kaupade tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursse omavahel kombineerides. Tootmisvõimaluste piir peegeldab otsuste alternatiivkulusid. Piiriprintsiip ­ kompromissi otsimine piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks. Kompromiss on valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist, et saada natuke ka teist.

Majandus
74 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks; ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, aga mitte nende rajajaid. 9. Ettevõtluskeskkond, riskid ettevõtluses Ettevõtlus on tegevus, mida ettevõtja arendab. Ettevõtja tegutsemist reguleerivad mitmesugused õigused, kohustused, ressursid jm tingimused, samuti keskkond, kus ta tegutseb. Seda keskkonda nimetatakse kokkuleppeliselt ettevõtluskeskkonnaks. Ettevõtluskeskkonna komponendid on majandus-, tehnoloogiline-, sotsiaalne-, poliitiline-, õiguslik- ja ökoloogiline keskkond. Ettevõtte loomisel tuleb arvestada järgmisi võimalikke riske. Tururisk ­ järsud turusituatsiooni muutused, stabiilse sise- ja välisturu puudumine, tarbijate eelistuste muutumine või ostujõu langus. Eesti ettevõtjad on pidanud seda

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
82
docx

MAJANDUSE ALUSED KONSPEKT

perioodil nõudlus olla elastne, pikemal perioodil mitteelastne) Asjaolu, kui suurt osa oma sissetulekust kauba või teenuse ostmiseks tarbija kulutab. Esmatarbekaupade nõudlus on tavaliselt mitteelastne, luksuskaupade nõudlus elastne. Konkurents hoiab tarbija jaoks hinnad allpool, tagab innovatsiooni ettevõttele, toimub efektiivne tootmisressursside paigutus. Peamiseks majandust reguleerivaks institiutsiooniks on turg! Kapitali kahanemise seaduse tõttu tahab ettevõte alati müüa kallimalt! Ettevõtte roll Tööjõud Tarbeesemed Kapital Tootmisvahendid Maa Teenused Info Saastamine Kõikide ettevõtete eesmärgiks on kasumi maksimeerimine. Maksimaalse kasumi saamisel kasutab ettevõte ressursse kõige optimaalsemalt.

Majandus alused
98 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Sissejuhatus majandusteooriasse konspekt

Piiratuse aste ajas muutub. · Mida, kuidas, kelle jaoks toota - majanduse põhiküsimused. · Ürg ­ (orjandus ­ kõrvalharu) - feodalism (sotsialism ­ kõrvalharu) ­ kapitalism ­ infoühiskond · Traditsionaalne ühiskond ­ küsimus, mida toota, annab vastuse inimene ehk mikrokollektiiv ehk ürg, feod ja orj. · Alates kapitalismist toodame turule ja tekib vajadus majanduse regulatsiooni järgi ehk plaani(käsu)majandus ­ ressursid on piiratud, tuleb jaotada parimal moel. · Teine võimalus kasutada regulaatorina turgu, kuid turumajandus ei arene kunagi nii, nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne ­ baseerub analüüsil · Normatiivne ­ ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem.

Majandusteadus
89 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Rahvusvaheline turundus

Reflektsioon: Strategic Management and Business Policy: Globalization, Innovation and Sustainability, Global Edition Book Lugesin ja analüüsisin läbi käesoleva raamatu 11 esimest peatükki. Peatükid keskendusid strateegilisele juhtimismudelile läbi mille töötati läbi strateegilise auditi loomine. Igas peatükis käsitleti ka keskkonnasäästlikkust seostuvalt peatükiga. Raamatus kirjeldati strateegilise juhtimise põhikontseptsioone. Loetu aitas mõista strateegilise juhtimise kasusid ettevõttele. Selgitati lahti strateegilise juhtimise põhimudel ja erinevad alaosad ning kuidas selle alla kuuluvad keskkonna uurimine, strateegia väljatöötamine, rakendamine, hindamine ja kontrollimine ning selgus kuidas need osad tegelikult kõik üksteist mõjutavad. Varasemalt ei pidanud ettevõtted edukaks olemiseks eriti keskkonnale mõtlema nind jätkusuutlikkuse all mõeldi pigem konkurentsieelistele, mitte keskkonnale ­ nüüd on globaliseerumine aga oluk

Rahvusvaheline majandus
36 allalaadimist
thumbnail
21
pdf

Majanduse põhiküsimused

Avo Org 2.1. Piiramatud vajadused ja piiratud hüvised. Nappuse olemus 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem Mõisted: vajadused, piiramatud vajadused, hüvised ja teenused, piiratud e nappivad ressursid, vabalt saadav hüvis, piiratuse majandusseadus, tootmistegurid e tootmisfaktorid, tootmise sisendid, maa, töö, kapital ettevõtlus, tootmise väljund, toodang, loobumiskulu e alternatiivkulu, tootmisvõimaluste kõver, kasvavate alternatiivkulude seadus, konstantsed alternatiivkulud, mida, kuidas, kellele toota, majandussüsteemid, tavamajandus, käsumajandus, turumajandus, segamajandus, ringkäigumudel, teguritulud, toodanguturg, ressursiturg 2. Majanduse põhiküsimused, majandusprobleem

Majandus
105 allalaadimist
thumbnail
34
odt

Riigi majandusressursid ja majandusprobleemid

Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................

Majandusanalüüs
33 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Majanduseksami mõisted

Kaup Kaup on füüsiline toode, mida saab näha ja katsuda ning mida tarbitakse peale toote valmimist. Kingad, leib-sai, arvuti. Teenus Teenus on toode, mida ei saa katsuda ning mida tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressursid Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed

Majandus
93 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

 börsiindeks – näitab indeksisse kuuluvate väärtpaberite hinnaliikumisi  börsimaakler – professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu- ja müügisoovid C  ceteris paribus printsiip – muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena.  Chicago koolkond – Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D  defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus  deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab  demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Raha, maksud, riigieelarve ja tulude jaotamine ühiskonnas.

majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati suuremad, ressursid, raha ja aeg, alati piiratud. Ressursid - põhielemendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks (maavarad, puit, vesi, õhk). Majandusõpetus on õpetus sellest, kuidas igaüks eraldi püüab piiratud võimaluste juures teha valikuid saavutamaks maksimaalset heaolu ja rikkust. Tootmisressursid ehk tootmistegurid 1. Maa - loodusvarad, mida inimene oma tegevuses kasutab (õhk, vesi, mets, maavarad). 2

Majandus
312 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

· börsimaakler ­ professionaalne väärtpaberivahendaja, kes viib kokku klientide ostu ja müügisoovid C · ceteris paribus printsiip ­ muude tingimuste samaks jäädes; uurimismeetod mille korral lubatakse muutuda vaid ühel muutujal, hoides muud tingimused konstantsetena. · Chicago koolkond ­ Chicagos ja Chicago ümbruse koolides esile kerkinud grupp liberaalseid majandusteadlasi, kes väitsid, et turg on parimaks alternatiiviks ükskõik missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D · defitsiit ­ tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus · deflatsioon ­ inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab · demograafilised sündmused -- sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne ­ fikseeritakse ametlike dokumentidega.

Majandus
521 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ­ ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine

Majandus
962 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine ­ hüviste valmistamine Tarbimine ­ kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid ­ kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad, veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital ­ hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed, materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku

Majandusteaduse alused
585 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Majanduse alused eksam

Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks.

Majandus
22 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun