Noorsootöö alused ja korraldus Noorsootöö põhimõisted: 1. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse. 2. Noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest, huvidest ja soovidest. 3. Noorsootöö põhineb noorte osalusel ja nende vabal tahtel. 4. Noorsootöö põhineb noorte omaalgatusel. 5. Noorsootööd läbib nii riigisisene kui ka rahvusvaheline lõimumine. 6. Noorsootöös lähtutakse eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist. 7. Noorsootöötaja lähtub töös noortega sallivuse ja part- nerluse põhimõttest. Noorsootöö korralduse põhimõtted: 1. Noorsootööd pakutakse noortele võimalikult nende elukoha lähedal. 2. Noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud oma- valitsused, noorteühingud ja noorsootööasutused. 3. Noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvali- teetne, mitmekesine, uuenduslik ja
Selles projektis oli ka olulisel kohal vanglasisese õhkkonna ja kinnipeetavate omavahelise suhtlemise parandamine läbi sportlike ühistegevuste. Noorsooalgatusega ,,Õpipoisist meistriks" soovisid noored suunata kinnipeetavaid raamatute ja lugemise juurde, soovisid kujundada kirjandust ja kirjandusteoseid väärtustavat suhtumist. Projekti käigus oli kinnipeetavatel võimalik omandada raamatute köitmise ja parandamise oskused. Tallinna Vanglas loodi noortealgatusel projekt ,,Sina oled DJ." Selle projekti tuumikgrupi noored soovisid õppida, sisustada vaba aega mõtestatud tegevusega ning soovisid selliseid arusaamu ja suhtumisi ka kaaskinnipeetavates arendada. Projekt hõlmas erinevaid ettevõtmisi, korraldati kontserte ja show-korvpalliturniir. Samuti on Euroopa Liidu algatuse EQUAL raames toimunud vanglate ja kriminaalhooldusosakonna koostööprojekt. Tänu sellele said paljud noored vangid ja
projektile eraldatud rahaliste vahendite kasutamisest www.noortelaagrid.edu.ee ja noortelaagrite sisulisest tegevusest aastal 2005. Eesti Noorsootöö Keskus esitas Hasartmängumak- Noorsootöö seaduse § 4 p 4 alusel koordineerib su Nõukogule koondprojekti "Noorte tervistav Haridusministeerium noorte tervistava puhkuse puhkus 2005" detsember 2004. Projekt sisaldas korraldamist vabariigis. taotluse 33 881 noorele laagrituusiku toetamiseks Töö operatiivseks korraldamiseks on moodustatud (sealhulgas 3182 lasterikastest ja vähekindlustatud laagrijuhtide nõukoda (Kultuuri- ja Haridusminis- peredest lapse ja lastekodulapse laagrituusiku teeriumi kantsleri 25.04.1995. a käskkiri nr 27, toetuseks) 11 802 874 kroonile. Projekt koostati haridusministri 21.10.1996
3) kohast sõltuvad oskustöötajad ja tippspetsialistid ehk talendid, 4) kohast sõltumatud töötajad ehk digitaalnomaadid. Rahvusvahelise mobiilsuse mõju tööturu tulevikule pole lihtne prognoosida, sest tegemist on võrdlemisi uue nähtusega. Mobiilsus on otseselt seotud laiemate tööturu suundumuste ja mõjuteguritega nagu tööturu piirkondlikud ebakõlad, teadmiste- ja innovatsioonipõhine majandus, paindlike töövormide levik, globaalsed ettevõtted, tehnoloogia areng ning vananev ühiskond. Erinevad tööturudünaamikad mõjutavad mobiilseid gruppe erinevalt (vt tabel 2) Rahvusvaheliselt mobiilsete töötajate absoluutarv ja ka mobiilsuse osakaal Eestis võrreldes püsirändega 2035. aastaks pigem kasvab. See kehtib nii Eestisse saabuvate välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta.
NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses nark
Seadusandlus ja õigusregulatsioonid noorsootöö kontekstis 1. Millised on laste õigused? Viited õigusaktidele. Lapse õigused on kirjas ÜRO lapse õiguste konventsioonis, Eesti Vabariigi põhiseaduses, lastekaitse seaduses. ÜRO laste õiguste konventsioon Vastu võetud ÜRO Peaassambleel 1989. aastal. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris konventsiooni 1991. aastal. https://www.riigiteataja.ee/akt/24016 Igaühel on õigus kõigile neis esitatud õigustele ja vabadustele ilma mis tahes vahetegemiseta rassi, nahavärvi, soo, keele, usu, poliitiliste või teiste seisukohtade, rahvuse või sotsiaalse päritolu, varandusliku või sünnistaatuse või mingi muu kriteeriumi alusel. Kaitsele, millega ta võib võtta täielikult enda kanda talle kuuluva vastutuse ühiskonnas. * Õigus elule. * Sünnihetkest peale on tal õigus nimele, õigus omandada kodakondsus ja võimaluse piires ka õigus tunda oma vanemaid ja olla nende poolt hooldatud. * Õigust säilitada oma se
PROJEKTITÖÖ Loengukonspekt SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PROJEKTITÖÖ PÕHIALUSED.....................................................................................4 1.1 Projekt ja projekti etapid............................................................................................4 1.2 Projektiorganisatsioon ja projektid põhiorganisatsioonis.......................................... 7 1.3 Projektide liigid..........................................................................................................8 2. PROJEKTI MÄÄRATLEMINE......................................................................................9 3
· uut tüüpi organisatsioonide loomine Loov hävitus · Innovatsioonid kutsuvad majanduses esile olulisi muudatusi · Heaolu luuakse läbi keerukamate tehnoloogiate kasutuselevõtu ja kõrgema tootlikkuse saavutamise. · "Vana" tuleb hävitada, enne kui "uus" saab koha sisse võtta. · Protsessi käigus on paljud võidavad, kuid vähemalt lühiajaliselt on ka palju kaotajaid. Mark I süsteem · Majandus vähe kontsentreeritud, konkurentsiturg · Madalad sisenemisbarjäärid · Innovatsioonid majandusarengus kesksel kohal · Põhitähelepanu ettevõtjal Mark II süsteem · Kontsentreeritumad turud · Kõrged sisenemisbarjäärid · Ettevõtete kasv, mastaabiefekt, väikeettevõtete osakaalu langus · Innovatsioonide keskne roll · Põhitähelepanu keskendub funktsioonile. 9. Käitumisteaduslik lähenemine ettevõtjatele
Kõik kommentaarid