üürimiseks · Loodusvarad (maa, muld, mets, maavarad, tuulenergia, päikeseenergia) · Tööjõud · Ettevõtlikkus (lükkab käima ja seob eelnevad elemendid) Ettevõtlus on igasugune seadusandlusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kaupade tootmise või teiste teenuste osutamise kaudu. (varimajandus ei ole seadusandlusega kooskõlas - ümbrikupalgad) Teguritulud: intress (tasu raha kasutamise eest), rent (tasu vara kasutamise eest), palk (tööjõu hind, tasu tööjõu kasutamise eest), kasum (tasu riski eest), honorar (vabakutselised saavad) Majandussüsteem Koosneb: 1) KÄITUMISEST (mis on kellelgi olemas, mida hindab ehk väärtustab). Oleneb: majanduslik valik ehk otsustus (milliseid vajadusi mil määral rahuldada) 2) OLEMASOLEVATEST RESSURSSIDEST Tulud tulevad riigilõivudest, maksudest
maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. Maksuhaldur- Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet, kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase maksustamisega seotud dokumente. Maksumäär- näitab, kui palju peab mingit maksu maksma või näitab seda suhtelist tulude osa, mis läheb kogutulust maksudeks (nt üksikisiku tulumaks ... %, käibemaks ...% jne) Maksukoormus- näitab, kui palju ühiskonna tuludest (SKP-st) läheb maksudeks Maksuvõlg- on õigeaegselt tasumata jäetud maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Ühishüvised- näiteks kooliasutused. on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse). Heaolu riik- Heaolu riigi põhimõtetest lähtudes jaotatakse tulud ümber jõukamatelt vaesematele maksusüsteemi kaudu
c) akumulatsioonivahend- võimaldab valida tarbimise aega, sest raha säilitab oma väärtuse pikema aja vältel Rahaga seonduvad 3 põhilist terminit: 1) KURSS- on hind, mida ühe valuutaühiku eest ollakse nõus teises valuutas maksma Valuutakursis peegeldub riigi majandusnäitajad nagu intressimäärad, kaubanduse areng jne. Kursi määramiseks kasutatakse erinevaid võimalusi: a) vabalt ujuv valuutakurss: riik valuuta väärtuse kujunemisse ei sekku, seda teeb turg selline variant nõuab väga efektiivset rahaturgu b) reguleeritult ujuv valuutakurss: riik sekkub valuutakursside kõikumiste vähendamiseks tehes tugioste ja tugimüüke c) valuutakursi fikseerimine: valuuta väärtus fikseeritakse mõnda teise valuutasse näiteks: eesti kroon on seotud euroga. Sellist fikseerimist kasutatakse
ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absoluutne e primaarne-inimese tulu jääb allapoole riiklikult riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil määratud vaesuspiiri,suhtline e sekundaarne-inimese elatustase on allapoole ühiskonna tunnetatavat kehtestavahest kohalikest maksudest.Riiklikud maksud kehtestatakse maksuseadusega.(riiklikud keskmist;vaesusriski suurendavad:isikuomadused,madal haridustase,tervslik seisund,vähesed ameti- on:tulu,sotsiaal,maa,hasartmängu,käibe,tolli,raskeveoki,aktsiisimaks. k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on
(subjektiivne maksuvabastus) või teatava maksuobjekti jätmine täielikult või osaliselt maksustamata (objektiivne maksuvabastus). - Maksuvaidlus maksuhalduri ettekirjutuse vaidlustamine kohustatud isiku poolt. - Maksuvõlg maksumaksja poolt tähtpäevaks tasumata või maksu kinnipidaja poolt tähtpäevaks ülekandmata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata või üle kandmata jäetud maksusummalt arvestatud intress või tähtpäevaks tasumata tollivõlg. - Maksõigus maksustamist reguleerivate õigusnormide kogum, finantsõiguse valdkond. - Maksuõigussuhe maksuseaduse alusel tekkiv õigussuhe maksumaksja ja maksu saaja vahel, millest tulevad kummagi poole õigused ja kohustused. - Maa maksustamishind korralisel hindamisel määratav maa maksustamise alus. - Tehing (TSÜS 5. Peatükk) on õigustoiming, mis on suunatud tsiviilõiguse ja
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada
1. Riigieelarve vastuvõtmine Riigikogu võtab riigieelarve vastu seadusena. Riigikogu poolt vastuvõetud riigieelarve jõustub eelarveaasta algusest. Riigieelarve ei ole seadus, kuid seda menetletakse nagu seadust, mitte nagu avaldust või otsust . Riigieelarve tuleb välja kuulutada Vabariigi Presidendi poolt ning avaldada Riigi Teatajas. Riigieelarve võetakse Riigikogus vastu lihthäälteenamusega. Lisaks riigieelarve vastuvõtmisele peab Riigikogu kinnitama ka eelarve täitmise aruande 2. Eelarve periood Riigieelarve koostatakse üheks eelarveaastaks. Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 3. Riigieelarve tulude, kulude ja maksude suurusjärgud Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse pannakse kirja kõik riigi tulud ja kulud. Piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigi eelarvesse tagab maksusüsteem. Valitsuse kulud võib jagada nelja rühma:
1. SISSEJUHATUS TEEMASSE Ühiskond - puudutab alati inimestega seonduvat. 2. ÜHISKONNA STRUKTUUR I Sektor - Avalik sektor - kõik see, mis on seotud valitsusega(riik, poliitika, valitsemine). II Sektor - Erasektor, ärisektor - ettevõtlus- ,tulundussektor(Eesmärk tuluteenimine). Selged piirid puuduvad, nt Eesti Energias ja Estonian Airis osaleb ka riik, seetõttu, on meil ka majandusminister. III Sektor - Kodanikuühiskond - mittetulundussektor - Ühiskonda paremaks muuta. ("Teeme ära" - ülemaailmseks kasvanud, noorteorganisatsioonid). -Leia ühiskonnasektorite vahelised seosed. Miks on ühte sektorit teise jaoks vaja? 1.Avalik sektor -> Erasektor - Erasektoril tuleb arvestada avaliku sektori ehk riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu jms. Riik sekkub majandusse, et pehmendada turutõrkeid ja edendada majandusarengut, loob seadusi, et oleks parem äri ajada
· muud avaliku sektori juhtimise ja korraldamisega tegelevad organisatsioonid (Maksuamet, Haigekassa jt.). 14 Lisame juba tuttavasse majandustegevuse ringkäigu mudelisse ka valitsuse. Joonis 8 iseloomustab valitsuse rolli majandusringkäigus. Näiteks ressursiturgudelt palkab valitsus tööjõudu. Valitsuse pakutavad töökohad ei ole ainult riigivalitsemisega seotud, vaid avalikus sektoris töötavad ka õpetajad, politseinikud, arstid jne. Lisaks tööandja rollile avalikus sektoris, ostab valitsus ressursiturgudelt ka teisi tootmisvahendeid, samuti kui ettevõtjagi. Hüvisteturul osaleb valitsus nii nõudjana kui ka pakkujana. Nõudjana ostab valitsus oma ülesannete täitmiseks erasektorilt kaupu ja teenuseid (näiteks arvutid või tänavakoristus teenus). Pakkujana on valitsuse peamiseks rolliks ühishüviste tagamine. Joonis Valitsuse roll majandustegevuse ringkäigus. Ülesanne 22
Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt. Kuuba, Põhja Korea, Liibüa, Iraan. Turumajandus: ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks on ''nähtamatu käsi''. Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith. Segamajandus: kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. II LOENG Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks. Konkurentsivormid: Monopol ainuvalitseja Oligopol turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi.
Nii nagu paljude majandusküsimuste puhul ei ole ka siin olemas absoluutset tõde ja omal moel on mõlema koolkonna esindajatel õigus. Meie ülesandeks siinkohal on uurida põhjuseid, mis võivad anda aluse valitsuse sekkumiseks majandusellu. Kas aga valitsuse sekkumise määr on liiga suur või liiga väike jäägu lugeja otsustada ja tulevaste õpikute pärusmaaks. Missuguseid kaupu ja teenuseid peaks avalik sektor pakkuma ja missuguses koguses? Kui suures ulatuses peaks valitsus tulusid ümber jaotama? Need probleemid on ka eelarvevaidluste põhiküsimusteks. Nende vaidluste tulemuseks on riigieelarve, mis kujutab endast plaani, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Eelarvesse on kirja pandud kõik riigi tulud ja kulud. Eelarvet koostades tulude tegelikku laekumist veel ei teata. Sellisel juhul tehakse tulevaste kulutuste planeerimisel prognoose majanduse tulevase arengu suhtes.
· Selline tasakaalustamatus ei saa kaua kesta. · Risk teha halbu investeeringuid ja saada kahju perifeeriariikidesse tehtud laenudelt kasvas. · Risk realiseerus tuumikriikidest välismaale investeeritud kapital ei andnud soovitud tulu vaid tõi kaasa suure kahju. · Valdav on arvamus, et kriisi peamine põhjus on avaliku sektori suutmatus hallata riigi rahandust. · See on liiga lihtsustatud vaade erasektoril on oluline roll, · Riigiti olukord väga erinev. · Kreeka avalik sektor tõesti on terve kümnendi ajanud väga kehva riigirahandust ja pealegi varjanud oma vigu (peitnud õiget statistikat). · Portugal nii riigi rahanduse juhtimise probleemid, kuid ka erasektori käitumine ebapädev. · Iirimaa ja Hispaania peamised kahju tekitajad erasektorist - kinnisvarapalavik, tarbimisbuum. · Pangad tegid riskantseid investeeringuid kinnisvarasektorisse, mis oli selgelt ülekuumenenud. · Nt
Sissejuhatus....................................................................................................3 Ressursid ........................................................................................................4 Erinevad majandussüsteemid.........................................................................5 Valitsuse roll majandustegevuses...................................................................6 Maksusüsteem ja maksud................................................................................7 Sisemajanduse kogutoodang............................................................................8 Inflatsioon........................................................................................................9 Majanduspoliitika......................................................................................10-11 Rahanduspoliitika.........................................................................
KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI (Viimati uuendatud 1. mai 2005) I PEATÜKK: ÜHISKOND INIMESTE KOOSELU VORM 1) Ühiskonna struktuur: Ühiskonna sektoreid: avalik sektor, erasektor, kolmas sektor, eraelu Ühiskonnaelu valdkondi: poliitika, majandus, kultuur jne 2) Mõisted: a. Poliitika - riigivalitsemiskunst b. Majandus valdkond, kuhu kuulub tootmine ja kauplemine c. Kultuur mitme inimpõleve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused d. Õigus valdkond, kuhu kuuluvad seadused e. Moraal kogum põhimõtteid ja tõekspidamisi, mis korraldavad ühiskonnas inimeste suhteid f
lõpuks on 1050 eurot. Teisel aastal teenid intressi 5%. Kui suureks on hoius kasvanud kahe aasta lõpuks? 1102,5euri Likviidsus Kui kiiresti on võimalik sinu tehtud investeering rahaks muuta, mida kergem on raha välja võtta, seda suurem on likviidsus. Likviidsusel on ka oma hind odav. Kõige likviidsem on hoida sularaha pangakontol, sealt teenid kõige vähem. Vaba raha arvelduskontol- pole eriti tulus. Tähtajaline hoius Vaba raha hoidmiseks kindlaks tähtajaks. Tähtajalise hoiuse intress võrreldes kasutushoiusega kõrgem Intress- Raha laenaja e. Võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. Väljendatakse portsentides. Investeerimishoius- Tähtajaline hoius, mis sobib pikemaajaliseks hoiustamiseks, kõrgema tulu eesmärgil. Kasutushoius saab raha juurde panna ja vajadusel ka osaliselt või täielikult välja võtta, kaotamata seejuures teenitud intresse. Väärtpaberid Võimalik osta ja müüa(aktsiad, võlakirjad, fondiosakud) Vajalik
korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU EESTIS: 1918-1930 (otsekoheste maksude peavalitsus. Aktsiisivalitsus. Tollivalitsus), 1930-1940 (Maksudevalitsus- 12 maksuametit), 1932 (Maksukorralduse seadus); 1937 (Eesti iseseisev maksusüsteem), 1989 (ENSV maksukorralduse seadus), 1990 (Maksuameti ja Tolliameti loomine), 1991 (Üksikisiku tulumaksu seadus, käibemaks), 1992 (Ettevõtte tulumaksu seadus) MAKSUSTAMISE EESMÄRGID: Teoorias eristatakse fiskaalseid ja mittefiskaalseid eesmärke
teise vastu kokku lepitud kursiga kokkuleppelisel päeval tulevikus. Sel moel fikseerib ettevõte tulevikus laekuvate või makstavate valuutade ostu- või müügikursid ning maandab riskid, mis võivad tuleneda valuutakursi kõikumisest. Fikseeritav tulevikukurss erineb hetkel kehtivast turukursist ehk spotkursist forward- punktide võrra. Punktid ise tulenevad kahe valuuta intresside erinevusest ning hetke turukursist. Peamiseks erinevuseks forwardi ja futuuri vahel on see, et Forward-lepingu summa ja tähtaeg on standardiseerimata. (Näide valuutatehingute juures). 20. Investeerimisfondi olemus, liigitused. Investeerimisfond on rahade kogum, mis koosneb paljude investorite rahadest. Igal inverteerimisfondil on oma fondivalitseja, kelle ülesandeks on paigutada investorite raha väärtpaberitesse, kinnisvarasse või muudesse instrumentidesse
Kirjeldage oma tegevusi alljärgnevas tabelis. Tegevus Isiklikus elus Koolis Tarbija õiguse kaitsmise protsessi Kõlvatu konkurentsi kaitsmise protsessis 4 1.3 KAUBANDUS ETTEVÕTTE TEGEVUSVALDKONNAD Tuletame meelde, et omandivormi järgi jagatakse majanduse tegevusvaldkonnad era- ja avaliku sektori vahel. Lisaks kolmas sektor mittetulunduslik sektor. Tegevuse liigi järgi jagunevad ettevõtluse tegevusvaldkonnad primaar-, sekundaar- ja tertsiaaarsektoriks. Primaarsektori moodustavad ettevõtted, kus tegeletakse põllu- ja metsamajanduse, jahinduse ja kalanduse, kaevandamise ja turbatootmisega. Ühest küljest on primaarsektoris tegutsemise võimalused sõltuvuses piirkonna looduslikest tingimustest, teisalt mõjutab majandustegevus primaarsektoris kõige otsesemalt meie loodusressursse
1.tasand - riik ja poliitika 2.tasand avalik elu ehk kodanikuühiskond 3.tasand eraelu On kaht tüüpi ühiskonda - * avatud ühiskond sallitakse arvamuste, seisukohtade paljusust, isikupära, ollakse valmis muutusteks, on pluralism * suletud ühiskond riigikord on totalitaarne, taotletakse ühetaolisust, kõik peab riigile allutatud olema. Ühiskonnaelu valdkonnad majandus, teenindus, side, transport, haridus, kultuur, sotsiaalsfäär e. ühiskonna sektorid on: Avalik e. riiklik sektor riik oma asutuste ja töötajaskonnaga, riigivarad, tulud, maksud Erasektor erafirmad, - ettevõtted, mille eesmärk on kasum Mittetulundussektor kodanike loodud seltsid, organisatsioonid, ühendused jne. , mis ei saa tulu, vaid on loodud , et toetada riiki, kaasata inimesi riigi ellu seega - kodanikuühiskond Sotsialiseerumine kohanemine ühiskonnaelu reeglitega ja ühiskonda sisseelamine.
Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid ( ehitised, seadmed, materjalid) Tavaliselt mõeldakse kapitali tähenduses reaalset füüsilist kapitali ( tööriistad, seadmed jt) ja finantskapitali all (aktsiaid, obligatsioone , raha, hoiuseid) Tootmistegurid Teguritest saadav tulu Maa rent Töö palk Kapital intress Ettevõtlus kasum (dividend) Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1
37. Tasakaalusuurus ei sõltu hinnatasemest. 38. RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku tegevuse tulemusi. 39. Mittetäielik konkurentsiturg jaguneb: täielik konkurents, monopol, oligopol, monopolistik konkurents. 40. Kui firma toodab 10 ühikut ja tema kogutulu on 240 eurot ning kogupüsikulu on 100 eurot siis on keskmine muutuvkulu 14 eurot ja keskmine kogutulu 24 eurot. 41. Väljavoog on maksud ja säästud. 42. Kui nominaaltöötasu on fikseeritud ja tegelik hinnatase tõuseb kõrgemale kui oodatav hinnatase, siis tegelik reaaltöötasu on väiksem kui oodatud reaaltöötasu. 43. Hüvised on kaubad ja teenused. 44. Nõudlus on seos hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. 45. Nõudluse mõjurid on tarbijate ootused, tarbijate arv, teiste hüviste hinnad, tarbijate eelistused, tarbijate sissetulek. 46
ÜHISKOND II PERIOOD Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte, pärit valgustusajastust 1.Seadusandlik võim – Parlament on demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Lisaks on parlamendi ülesanneteks erinevate huvide esindamine, järelvalve valitsuse üle, seaduste välja töötamine ja vastuvõtmine, vabariigi presidendi valimine, riigieelarve vastu võtmine Eestis Riigikogu – 101 liiget Koosseis: o 1. Juhatus – esimees (Eiki Nestor), I aseesimees (Enn Eesmaa), II aseesimees (Taavi Rõivas) ; Juhatus korraldab Riigikogu esindamist, jaotab fraktsioonide kohad komisjonides o Peale presidenti on esimees riigis tähtsuselt 2. inimene, peaminister on 4. (peale II aseesimeest) o 2. President (Kersti Kaljulaid), tema abikaasa (Georgi-Rene Maksimovsk) o 3. Ministrid
odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
SKP mõõtmise kolm meetodit: SKP sissetulekute meetodil SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod SKP sissetulekute meetod SKP tootmise meetod SKP tarbimise meetod Töötajate palgad ja Lisandväärtused: Eratarbimine sotsiaalkindlustusmaksed + avaliku sektori tarbimine + amortisatsioon Põllumajanduses + investeeringud + kaudsed maksud Tööstuses + eksport -Dotatsioonid Teeninduses -import Valitsussektoris + netomaksud toodetele (kõige rohkem kasutab majandusanalüüs) Tarbimise meetodi komponendid SKP= C + I + G (X-M) C- kodumajapidamiste eratarbimine (kui me suudame rohkem tarbida, siis suurendab see
raskem ja nõuab reeglina erimenetlust. Riigi mõiste Riik võimu- ja valitsusasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil ning teostab võimu alaliste institutsioonide kaudu. Riik organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku võimuga. Riigivõimu tunnused o Õigus kehtestada seadusi (parlament, volikogu) o Ainuõigus koguda makse (maamaks, tulumaks, töötuskindlustusmaks, paadimaks, parkimismaks jne) o Õigus kasutada vägivalda (politsei) o Otsused on kohustuslikud Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Kodanikud, välismaalased, Õhuruum, maa-ala, Parlament, valitsus, kohus põhirahvus territoriaalvesi Õigusriik Õigusriik seaduste ülimuslikkusel põhinev võimukorraldus. See on ühiskond, kus üks
3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või kullaks vahetatavate pangatähtede vormis. • Puhas kullastandard – raha koosnes eri kullasisaldusega müntidest ja kuldesemetest. • Klassikaline kullastandard – rahvuslik valuuta oli seotud kullavarudega. Paberraha ehk kauba esindav raha. Kindlustunde annab keskpank, kes võtab kohustuse vahetada see näiteks kuldmüntide vastu. • Vaegväärtuslik metallraha ehk kaalult kergema / väiksema metallisisaldusega metallraha (nt sendid praegust). • Kaupa esindav paberraha võeti kasutusele, kuna münte ei saanud koguaeg kaasas kanda. • Võlakirjad ja vekslid – hakati kasutama maksevahendina. Krediitraha – raha, mis põhineb usaldusel
pakkumine kasvab 11. Rahasüsteemide liigitus erinevatest aspektidest. Riiklikud ja eraalgatuslikud: Riiklikud ehk nn seadusesunniga loodud rahasüsteemid. Eraalgatuslikud – pankurid hakkasid väärismetalli hoiule võtma ning veksleid välja kirjutama. Ajaloolisest aspektist liigitus Valuutakursi liigi järgi: rahvusliku maksevahendi puudumine, riigis tegutsev keskpank loobub iseseisvast rahapoliitikast, keskpank seob oma valuuta teise keskpanga valuutaga. 12. Valuuta stabiliseerimise põhimeetodid. Nullifitseerimine - Käibelolevate rahamärkide tunnistamine täiesti kehtetuks Devalveerimine - Omavaluuta kursi alandamine teiste riikide valuutade või kulla suhtes. Eesmärk – tõsta riigi toodete konkurentsivõimet välisturgudel. Võib tekkida devalvatsiooniahel erinevates riikides. Revalveerimine - Omavaluuta kursi tõstmine teiste riikide valuutade või kulla suhtes.
1. Naisi ei võeta tõsiselt 2. Mees julgeb rohkem riske võtta kui naine 3. Raskused ettevõtluse ja koduse elu ühitamisel 4. Enesekindluse puudus Ettevõtlusaktiivsus on kõrgem haritumate ja suurema sissetulekuga naise seas. Töötasustamise põhiprintsiibid Töö hüvitamine: 1. Rahaline (otsene, kaudne) 2. Mitterahaline (meeldiv töö, töökeskkond) · Tasu peab olema õiglane ja vastama töötaja tööpanusele; · Töökohtade hindamise aluseks on töö keerukusaste, spetsiifika ja olulisus ettevõttele; · Töökohtade hindamise põhikriteeriumid: oskusteave, vastutus, vaimne ja füüsiline pingutus ning töötingimused; · Töökohtade hindamise meetodid: analüütilised ja mitteanalüütilised. Palk tasu arvutamise meetod tööpanuse eest, peab kajastama tööpanuse kasvamist ja kahanemist Palgavorme on kolm: 1. Ajapalk 2
mahtu suurendada Toodangu kasvu, mis on tingitud kõigi tootmisressursside mahu suurenemisest, nimetatakse mastaabiefektiks. PÜSIV MASTAABIEFEKT- Toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga.Olukord, kus tootmisressursside mahu suurendamisel 10% võrra, suureneb toodangu maht selle tulemusel samuti 10%. Sel juhul ei ole vahet, kas kaupu toodetakse suuremas ettevõttes või väiksemas ettevõttes.1 töötaja ja 1 arvuti. Kasvav mastaabiefekt- Toodangu maht kasvab võrreldes tootmisressursside mahu kasvuga kiiremini. Olukord, kus tootmisressursside mahtu suurendamisel 10% võrra suureneb toodangu maht selle tulemusena rohkem kui 10%. Kasvav mastaabiefekt on enamasti saavutatav suurema spetsialiseerumise teel. Näiteks kui mingis tehases suurendatakse tööliste arvu kümnelt kahekümnele, siis iga inimese erinevate tööülesannete arv väheneb.
Euroopa Liit : kujunemine ja tulevik 9. Rahvusvaheline suhtlemine, postmodernne ühiskond 10. Rahvusvaheline suhtlemine: globaliseerumine, põhjused ja tagajärjed 11. Rahvusvaheline suhtlemine: globaalprobleemid ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II2 12. Rahvusvaheline suhtlemine: inimõigused 13. Majanduspoliitika: riigi peamised majandusnäitajad 14. Raha- ja fiskaalpoliitika 15. Otsesed ja kaudsed maksud 16. Riiklikud ja kohalikud maksud 17. Üldised ja sihtotstarbelised maksud 18. Hariduspoliitika 19. Sotsiaal- ja tööhõivepoliitika 20. Euroopa Nõukogu ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUS II3 1. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja normid Rahvusvaheline julgeolek sõltub kolme liiki faktoritest:
Kogu inimtegevust. MANDRI-EUROOPA ÕIGUSE TÄHTSAMAD ÕIGUSHARUD I. Eraõigus inimesed on omavahel võrdväärsed partnerid: a) Tsiviilõigus normib üldisi inimestevahelisi suhteid. (võla suhted, perekonnasuhted, pärimissuhted, omandisuhted) b) Kaubandus ehk äriõigus välja kasvanud tsiviilõigusest. (äriühingute loomise/lõpetamise kord, raamatupidamine, pangandustegevus, kindlustus. c) Tööõigus tööandja ja töövõtja vahelised suhted. (tööaeg, töötasu, puhkus jne.) II. Avalik õigus riigi ja lihtkodanike suhted, kus riik on domineeriv: a) Riigiõigus e. konstitutsiooniõigus siia kuuluvad ka inimõigused. b) Haldusõigus e. Administratiiv õigus reguleerib ametivõimude tegevust. Paneb paika ametivõimude volitused. c) Finantsõigus paneb paika korra, kuidas riik ja omavalitsus makse koguvad ning kuidas nad nende käsutuses olevat raha kasutavad
aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid
· aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest · ametiühingud on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid ja esindavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
