Maja ja niiskus (1)

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Maja ja Niiskus

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA MAJA JA NIISKUS Referaat Juhendaja: Ingrid Kruusla Koostaja: Agor Liivas Pärnu 2010 SISUKORD 1. Niiskuskahjustused 2. Difusioon 3. Kõik laguneb aja jooksul 4. Niiskusallikad 5. Jääpurikad 6. Enne ja nüüd 7. Niiskus materjalides 8. Külmasild 9. Võrdlus VAREM ­ NÜÜD 10. Niiskuse liikumine 11. Kapilaarne immendumine 12. Konvektsioon 13. Kasutataud kirjandus 1. NIISKUSKAHJUSTUSED. *Bioloogiline lagunemine ­ Selle tavalisemaks näiteks on hallitus ja mädanik. Ka kahjurputukad armastavad niiskust. *Külmakahjustused ­ Jäätudes suureneb vee maht 9%. Kui materjali poorid on vett täis, tekivad jäätumisel suured pinged ja poorsed materjalid võivad katki külmuda.

Ehitusviimistlus

8

docx

Maja ja Niiskus

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Maja ja Niiskus Referaat Koostaja Miko Torokvei Rühm E-09 Pärnu 2010 TAVALINE VESI Vett on kõikjal. Maakeral on umbes 1400 miljonit kuupkilomeetrit vett.See hulk ei muutu sest vesi on lõputus ringluses. Vesi moodustab ookeanid, mered ja järved, polaarjää, põhjavee, vihmapilved ja on kõigis elusolendites. Umbes 70% maakera pinnast on kaetud veega. Meis endiski on 70% vett.

Ehitus alused

66

pdf

Soojustamine

Jt. 5 6 3 KONTAKT: LEKTOR: Erki Soekov TTÜ õppejõud Ehitustootluse inst, OJV insener KONTAKTINFO: AADRESS: Ehitajate tee 5 ASUTUS: Tallinna Tehnikaülikool E-POST: [email protected] TELEFON: +372 51 13 774 7 1.SOOJUS, NIISKUS 8 4 MÕISTED MÕJURITE & SOOJUSE KOHTA Soojus Mõistete sisu tundmine hõlbustab Temperatuur arusaamist soojustuse ja niiskuse Tasakaalutemperatuur toimimisest ehitise suhtes. Vesi Niiskus "Soojus" ja "külmus" kui ühe ja sama Tasakaaluniiskus nähtuse erinevad küljed. Mis on soojus? Kiirgus

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid

232

pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

2.6.2 Pööningu vahelagede tehniline seisund ja kahjustused 31 2.7 Avatäidete lahendused ning tehniline seisund ja kahjustused 32 2.8 Tuleohutus 33 2.8.1 Üldised tuleohutusnõuded maaelamutele Error! Bookmark not defined. 2.8.2 Uuritud elamute tuleohutusealane olukord Error! Bookmark not defined. 3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus elamutes 37 3.1 Meetodid 37 3.1.1 Sisekliimaparameetrite mõõtmine 37 3.1.2 Sisekliima hindamiskriteeriumid 38 3.2 Tulemused 40 3.2.1 Väliskliima 40 3.2

Ehitiste renoveerimine

638

pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1.4 Puidust korterelamud Eesti linnades. Arengulugu ja põhitüübid 19 1.4.1 Kõige vanemad puitelamud 19 1.4.2 Tsaariaegne tööliselamu 22 1.4.3 Vabrikuasulad 24 1.4.4 Suurte korteritega elamud historitsismi ja juugendi ajal 26 1.4.5 Nn. Tallinna maja ja teised 1920.  1930. aastate puidust korterelamud 29 1.4.6 Modernism puitarhitektuuris 32 1.4.7 Puidust korterelamud pärast 1940. aastat 33 2 Piirdetarindite ja kandekonstruktsioonide tehniline seisund ja defektid 36 2.1 Üldist 36 2

Ehitusfüüsika

103

doc

Inseneri eksami vastused 2009

konstruktsiooni tihedusest on tema varikaldenurk 33...37º. Tihe kergkruusa kiht talub koormust 0,2 MPa. · Kemikaalide ja ilmastikukindlus - Keraamilise tootena on kergkruus vastupidav enamike hapete, soolade, leeliste, õlide näit. bensiini mõjudele ning korduvatele jäätumis- sulamisprotsessidele. · Ventileerimisomadused - Kergkruus on õhku läbilaskev ning seetõttu ventileeruvad ehitistest nii ehituslik, konstruktsiooniline kui ekspluatatsioonist tulenev niiskus ja aur. · Kasutusalad · Katuste ventileerimiseks · Soojusisolatsioonina · Lamekatustel · Vundamentide ümber · Kergplokkidest · vundamendid · seinad · Kergtäiteks · teede, raudteede mulded · torustike ehitused · põrandad looduslikel pinnastel · vundamentide ümber vee drenaaziks

Ehitusmaterjalid

Kommentaarid (1)