Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel. Juba palju sajandeid hinnatakse teda ka põhjapoolses Euroopas ravim- ja vürtsitaimena. Ühes 10. saj pärit taimeraamatus on lause: ,,Miks küll surevad inimesed haigustesse, kui aias ometi kasvab salvei?" Kasvatamine salveid võib paljundada seemnetega, kuid lihtsam on osta kevadel noori taimi. Ostmise eeliseks on, et võite omale erinevatest liikidest ja sortidest väikese kollektsiooni koostada
18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis 2 AED SALVEI Salvia officinalis Huulõielised (Lamiaceae) Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks VARS alumises osas puitunud, ülalt roheline LEHT tugeva lõhnaga, piklikud, hallikasrohelised, sametkarvased. Lehed sisaldavad eeterlikku õli, selle kõrval ka park- ja mõruaineid. ÕIS lillakassinised õied õisikutes SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures
Botaaniline iseloomustus – Lehed pikliksüstjad, hallikasrohelised, pealt kortsulised, täkilise servaga. – Noored lehed ja varte ülemine osa hallikasviltjad. Botaaniline iseloomustus – Õied asuvad varre ladvas ja on enamasti violetsed (ka sinised, harva valged). – Õitseb juunis ja juulis. Botaaniline iseloomustus – Seemned on suured, ümarad, mustad. – 1000 seemne mass 7...8 g, idanevus säilib 2 aastat. Ajaloost – Salvei on läbi ajaloo üks kuulsamaid ja tuntumaid ravim- ja maitsetaimi. – Tuntud juba antiikajast, nii vanad kreeklased kui ka roomlased pidasid salveid pühaks taimeks. – Koos rooma sõduritega levis salvei Vahemeremaadest Kesk-Euroopasse, kus teda hakati kasvatama peamiselt kloostriaedades. – Inglismaal kasvatatakse salveid juba alates 14. sajandist. Kasvatamine – Seemned külvatakse kasti märtsis, vähemalt 1 cm sügavusele.
Kõik kommentaarid