Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Mailaselised ja kuslapuulised (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust ?
  • Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada ?
  • Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused ?
  • Kus antud liik kasvab ?
  • Milliste liikidega peenras kokku sobib ?
  • Milliseid kasvutingimusi vajab ?
  • Kuidas paljundada ?
  • Milliseid sorte Eestis kasutatakse ?
 
Säutsu twitteris
LUUA METSANDUSKOOL
Maastikuehitus
Sessioonõpe

HALJASTUSES KASVATAVATE TAKSONITE MÄÄRAMINE SUGUKONDADES MAILASELISED JA KUSLAPUULISED
Iseseisev töö õppeaines botaanika

KOOSTAS: Kadi Treial
JUHENDAS: Evelin Saarva

Luua 2011

SISUKORD


SISUKORD 2
SISSEJUHATUS 4
1.MAILASELISED 5
1.1. Sugukonna üldine iseloomustus 5
1.2.Sugukonda kuuluvad perekonnad 5
1.2.1.Perekond mailane (Veronica) 6
1.2.2.Perekond müürilill (Cymbalaria) 7
1.2.3.Perekond pärdiklill (Mimulus) 7
1.2.4.Perekond vägihein (Verbascum) 8
1.3.Haljastuses kasutatavad liigid 9
1.3.1.Külmamailane 10
1.3.2.Harilik müürilill 11
1.3.3.Aed-pärdiklill 12
1.3.4.Lilla vägihein 13
2.KUSLAPUULISED 14
2.1.Sugukonna üldine iseloomustus 14
2.2.Sugukonda kuuluvad perekonnad 14
2.2.1.Perekond kuslapuu (Lonicera) 15
2.2.2.Perekond lumimari (Symphoricarpos) 16
2.2.3.Perekond lodjapuu ( Viburnum ) 16
2.2.4.Perekond veigela (Weigela) 17
2.3.Haljastuses kasutatavad liigid 18
2.3.1.Sinine kuslapuu 18
2.3.2.Tatari kuslapuu 19
2.3.3.Punane lumimari 21
2.3.4. Villane lodjapuu 22
2.3.5.Kaunis veigela 23
KOKKUVÕTE 25
KASUTATUD KIRJANDUS JA VEEBILEHED 26

SISSEJUHATUS

Antud töö eesmärk on tutvustada mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadesse kuuluvaid haljastusväärtust omavaid perekondi ja nende liike. Vastused püüan saada jägnevatele küsimustele:
  • Kui paljud perekonnad ja liigid nendest sugukondadest omavad haljastusväärtust?
  • Milliseid perekondi ja liike neist saab Eestis kasvatada?
  • Millised on selle perekonna või liigi määramistunnused?
  • Kus antud liik kasvab?
  • Milliste liikidega peenras kokku sobib?
  • Milliseid kasvutingimusi vajab?
  • Kuidas paljundada?
  • Milliseid sorte Eestis kasutatakse?

  • MAILASELISED

  • Sugukonna üldine iseloomustus

    Mailaseliste (Scrophulariaceae) suur taimesugukond hõlmab üle 200 perekonna ja ligikaudu 2600 liiki, kellest 18 perekonda ja 66 liiki kasvab Põhjalas looduslikult. Enamik sugukonda kuuluvatest taimedest on rohttaimed , kuid soojematel laiuskraadidel leidub ka põõsaid ja puid. Lehed võivad olla vastakud, männasjad või üksikult ning neil puuduvad abilehed . Osal perekondadest on õied korrapärased, neil on viis tupplehte, viis kroonlehte ja viis tolmukat , suuremal osal on siiski vaid nelitolmukat, millest kaks on pikad ja kaks lühikesed (kahe poolmega). Peale selle on paljudel perekondadel kahehuuleline õiekroon, millel on kahehõlmaline, tolmukaid kaitsev võljvas ülahuul ja tolmeldavaid putukaid ligimeelitav kolmehõlmaline alahuul. Viljad on lõhenevad või väikeste avadega kuprad , väga harva marjad . [13]
  • Sugukonda kuuluvad perekonnad

    Mailaseliste (Scrophulariaceae) sugukonda kuulub, nagu eelpool mainitud , üle 200 perekonna, kellest Eestis kasutatakse haljastuses päris paljude perekondade liike. Nendest suutsin kindlaks teha 20 perekonda – alonsoa (Alonsoa), inglilill (Angelonia), lõvilõug (Antirrhinum), kinglill (Calceolaria), kilpkonnalill (Chelone), kollinsia (Collinsia), müürlill (Cymbalaria), kaksikkannus (Diascia), sõrmkübar (Digitalis), eriinus (Erinus), käokannus (Linaria), pärdiklill (Mimulus), nemeesia (Nemesia), peekerlill (Penstemon), purpurvanik (Rhodochiton), suutera (Sutera), toreenia (Torenia), vägihein (Verbascum) mailane (Veronica) ja männasmailane (Verinicastrum). Perekondi on küll palju kuid enamikest perekondadest on Eestis haljasuses kasutusel vaid 1-2 liiki. Lähemalt tutvustan mailase perekonda ja veel kolme mulle huvi pakkuvat perekonda – kilpkonnalill, pärdiklill ja vägihein.
    Tabel 1.1. Sugukonda kuuluvate perekondade määramistunnused. [1, 10, 11, 13]
    Perekond
    Lehed
    Õied
    Vili
    Taimetüüp
    Cymbalaria
    Ümarsüdajad ja hõlmised.
    Väikesed, valged, lillad või roosad, paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon kahehuuleline..
    Kerajas kupar .
    Roomav rohttaim
    Mimulus
    Lehed vastakuti
    Maski meenutavad õited, lehterjad, umbes 4 cm pikad.
    Õmblustest avanev kupar
    Rohttaim, poolpõõsas.
    Verbascum
    Suured juurmised lehed, mis enamasti moodustavad roseti. Lehed on sageli viltjaskarvased.
    Õied pikas õisikus, enamasti kollakat värvi, harvem purpursed, punakad või valged. Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga.
    Paljuseemneline kupar.
    Rohttaim, poolpõõsas.
    Veronica
    Lehed enamasti vastakud, harvem männasjad või vahelduvad.
    Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, namasti koondunud pikka õisikusse.
    Paljuseemneline kupar.
    Rohttaim, poolpõõsas, põõsas.
  • Perekond mailane (Veronica)

    Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast . Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes. Meil kasvatatakse umbes 40 liiki või alaliiki ja nende sorti. [1, 10, 13] Joonis 1.1. Veronica spicata. 'Red Fox'.
    Mailaste lehed on enamasti vastakud, harvem männasjad või vahelduvad. Õied enamasti sinised või valged, harvem roosad või lillad, mis enamasti on koondunud pikka õisikusse. Õiekroon neljatine , milles ülemine kroonleht on teistes suurem, ratasjas või kahehuuuleline. Kroonputk on väga lühike. Tolmukaid on 2. Viljaks on paljuseemneline kupar. [10, 13]
    Mailased vajavad heaks edenemiseks päikeselist kuni poolvarjulist kasvukohta ning toitainetevaest kuni keskmise toitainetesisaldusega vett hästi läbilaskvat pinnast. Taluvad normaalselt ka tavalist aiamulda. Talvel tundlikud pinnase liigse niiskuse suhtes. [13]
    Madalad liigid sobivad kiviktaimlasse ja kattetaimedeks, poolkõrged ja kõrged aga püsikupeenrale, kalda- ja niidutaimedeks. Võivad samale kasvukohale jääda kümnekonnaks aastaks, kuid näevad paremad välja, kui 4-5 aasta järel neid harvendada ja jagada ning ümber istutada . Istutamisel on sobiv vahekaugus 20-25 cm. [13]
  • Perekond müürilill (Cymbalaria)

    Müürililled on madalad, aedades populaarsed pinnakatte- ja kiviktaimlataimed. Euroopas kasvab perekonna kümnest liigist 9. Kesk-Euroopas kasvatatakse 6 liiki ja mitmeid sorte. [1]
    Müürililled on madalad mitmeaastased roomavad rohttaimed. Lehed on ümarsüdajad ja hõlmised. Õied on väikesed, värvilt valged, lillad või roosad ning paiknevad lehekaenaldes. Õiekroon liitlehine ja kahehuuleline. Alumine huul kumer ja suleb neelu, kroonputk kõvera kannusega. Viljaks on kerajas kupar. [10, 11] Joonis 1.2. Cymbalaria aequitriloba.
    Müürililled on vähenõudlikud, kasvavad nii päikesepaistel kui ka varjus . Eelistavad niiskemat kergemat kivist mulda, varjus kasvavad ka kuivemal mullal. [11]
    Müürilillesid paljundatakse seemnetega või võsundeid jagades . Müürililled levivad ka isekülviteel ja võsundite abil. Seemneid võib külvata otse kasvukohale kivide vahele. [1]
  • Perekond pärdiklill (Mimulus)

    Lille ladinakeelne nimi "mime" tähendab tõlkes narri või klouni ja samuti ahvi. See tuleneb lille värvuse ja kuju pärast. Pärdiklill on üldnimetus väga mitmekesise vormi ja õitega taimedele. Täpilised sordid kannavad tihti ka tiigerlille nime. Pärdiklillede perekonda kuulub ligemale 180 liiki, mis peamiselt on looduslikult levinud Ameerika parasvöötmes. Esimesed pärdiklilled toodi Euroopasse kaks sajandit tagasi. [13, 14]
    Pärdiklilled on madalad kuni poolkõrged ühe- või mitmeaastased rohttaimed, harva poolpõõsad, mõnikord roomava kasvuga. Lehed vastakud. Maski meenutavad, mitut värvi õied asetsevad üksikult lehtede kaenlas. Õied meenutavad veidi lõvilõuga. Õiekrooni ülahuul 2-hõlmaline, püstine, alumine huul 3-hõlmaline, laiuv. Viljaks on õmblustest avanev kupar. [11, 13] Joonis 1.3. Mimulus aurantiacus 'Pt. Molate'.
    Eelistab kasvamiseks päikeselist viljaka niiske pinnasega kasvukohta. Eesti oludes saab kasvatada seemnetest varakult idandades ning taimed ette kasvatades üheaastaste suvelilledena. Talvitamine kasvukohal pole nende taimede külmaõrnuse tõttu mõeldav. [13]
    Üheaastaseid pärdiklilli kasutatakse lillepeenardes, ääristaimedena. Neid võib istutada rõdu- ja aknakastidesse või vaasidesse maja põhjapoolsele küljele. Mõningad liigid sobivad kiviktaimlasse pinnakattetaimena. Vaskpunane ja punane pärdiklill sobib istutada soisesse turbaaeda (istutussügavus sel juhul 5-10 cm veetasemest kõrgemal), mõned liigid sobivad kaldataimedeks. Vaatamata sellele, et pärdiklille loetakse konteinerites kasvatatavaks taimeks, sobib ta hästi ka avamaale, eriti niiskemale pinnasele. Teda võib edukalt istutada ka näiteks veekogu kaldale. Seal kasvab paremini kollane pärdiklill (M. luteus), mis annab hästi seemet ja paljuneb isekülviga. Seepärast suhtutakse mõnikord pärdiklille kui pahatahtlikku, raskesti väljajuuritavasse umbrohtu. [13]
  • Perekond vägihein (Verbascum)

    Perekonnas on 360 liiki. Looduses kasvavad nad Euroopa, Põhja-Aafrika ja Aasia
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mailaselised ja kuslapuulised #1 Mailaselised ja kuslapuulised #2 Mailaselised ja kuslapuulised #3 Mailaselised ja kuslapuulised #4 Mailaselised ja kuslapuulised #5 Mailaselised ja kuslapuulised #6 Mailaselised ja kuslapuulised #7 Mailaselised ja kuslapuulised #8 Mailaselised ja kuslapuulised #9 Mailaselised ja kuslapuulised #10 Mailaselised ja kuslapuulised #11 Mailaselised ja kuslapuulised #12 Mailaselised ja kuslapuulised #13 Mailaselised ja kuslapuulised #14 Mailaselised ja kuslapuulised #15 Mailaselised ja kuslapuulised #16 Mailaselised ja kuslapuulised #17 Mailaselised ja kuslapuulised #18 Mailaselised ja kuslapuulised #19 Mailaselised ja kuslapuulised #20 Mailaselised ja kuslapuulised #21 Mailaselised ja kuslapuulised #22 Mailaselised ja kuslapuulised #23
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-02-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kadi Treial Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Uurimustöö annab ülevaate mailaseliste ja kuslapuuliste sugukondadest. Väjla on toodud sugukondadesse kuuluvad haljastusväärtusega perekonnad ja mõned liigid.
    mailaselised , kuslapuulised , kuslapuu , lumimari , lodjapuu , veigela , mailane , müürilill , pärdiklill , vägihein

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    13
    pptx
    Liilialised ja ruudilised
    25
    doc
    Botaanika-süstemaatika
    50
    doc
    Botaanika Eksam
    126
    docx
    Biosüstemaatika botaanika osa
    80
    doc
    Metsabotaanika
    73
    doc
    Dendroloogia
    162
    odt
    Puittaimede hooldusjuhend
    126
    docx
    Puittaimede hooldusjuhend



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun