Piibeleht Piibeleht kuulub sugukonda liilialised, perekonda maikelluke. (Uuemal ajal on omaette sugukonnas ka maikellukeselised (koos kuutõverohu ja leselehega)). Ta on mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrguseks 12 vahel ka 40 cm. Õiekate lihtne ja liitlehine. Ei saa eristada tupp- ja kroonlehte. Õied on kellukjad, valged, harva roosaka varjundiga.. Õied on ripuvad ja paiknevad tipmistes hõredates ühekülgsetes kobarates, poole -1 cm pikkustel raagudel. Neid on 5 10 ning nad on väga tugevad lõhnaga. Taim õitseb maist juunini.
ka palju täiskasvanuid (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis Maikelluke on kevadistest lilledest üks suurimaid lemmikuid. Maikellukesel on väga palju erinevaid nimetusi. Nende seas lambakeel, karikelled, lillikas neist kõige tuntuim on siiski piibeleht (Pedaste, Marandi, Sarapuu, Toom. 2008). Maikelluke on kaugelt äratuntav ning tal on meeldiv lõhn aga ta on ka väga ohtlik mürktaim, mis sisaldab mürgiseid glükosiide (Meitern, 2009). Maikellukesel on sügavroheliste lehtede taustal pikad ühekülgsed lumivalged õitekobarad, mis on väikeste kellakujuliste õitega. Maikellukese punakas-oranž mari paistab väga selgelt välja ka suurte lehtede varjust. Pilt 2. Harilik maikelluke (Köhler, Pabst. 1887)
...........................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht........................................................................................................................15 Harilik lumikelluke.............................................................................
asetsevad rühmadena (nt pirni viljali-has) või üksikult (nt kummipuu ja tee- põõsa lehtedes). 1. (2) Kambium on üks algkudedest, asendilt on külgmine ehk lateraalne. Puittaimedel asub kambium 2. (2) Mis on risoom? Kellel esineb? Risoom e. Maaalune vars, on peenike või jäme, harunev või harunemata, maa-alune või pindmine vars, mis moodustab nii juuri kui maapealseid osi. Neid omavad sellised taimed nagu kanna, iiris, rohtlaliilia, ülane, adoonis, kolmiklill, kalla ja lauk, maikelluke 3. (1) Mis on juurekael? Juurekael on see osa juurest, mis on maapinnalt näha. 4. (2) Mis on kaheli viljastumine? On üks sugulise paljunemise viise katteseemnetaimedel. Paljunemine toimub seemetega ning on kõige keerulisem ning ka edukas. 5. (2) Mis on sulgvili? Näide Sulgvili on kuivvili. · Pähkel · Pähklike · Teris · Tõru 1. (2) Kus asuvad kõrglehed? Ülesanne kõrglehed asuvad õisiku piirkonnas ja on tihti värvilised. Ülesanded on fotosüntees ja hingamine. Nt
Kaspar Mälgand Viljandi Paalalinna Kool Kaitsealused Taimed Referaat Kaspar Mälgand 7.c Juhendaja: Katrin Kuldmaa Viljandi 2015 Referaat Kaspar Mälgand Sisukord Kärbesõis................................................................................................................... 7 Püramiid-koerakäpp................................................................................................... 9 Valge tolmpea.......................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus................................................................................................. 11
Tallinna Tehnikaülikool Kaunis Kuldking REFERAAT TALLINN 2008 Kaunis kuldking, ladina keelne nimetus Cypripedium calceolus on Eesti ja Euroopa kõige suuremate õitega orhideeliik ja ühtlasi ka Eesti üks suureõielisemaid taimi üldse. Paljuski oma dekoratiivsuse tõttu on liik hävinud mitmetes maades ja nüüdseks kõikjal kaitse all. Kuldkingast on saanud üks looduskaitse sümboleid paljudes Euroopa maades. Nimi "kuldking" pärineb rohkem kirjandusest. Rahva seas on see kaunis taim rohkem tuntud "käokingana". Seda ehk seepärast, et kuldking kasvab varjukates metsades, kus kukuvad ka käod. Nimi "käoking" on aga juba antud ühele teisele taimele. Nii jäigi meie kõige suurema õiega orhideele nimeks kuldking. Ja ilmselt on kaunis kuldking temasugusele iludusele ka igati vääriline nimi. Ladina keeleski tähendab tema nimi "jumalanna Aphrodite kingakest". Kuldkinga nimi kajastab selle taime õie välimust, sest ainult lehtede järgi
parasiitide eest kaitsta. Paljud mürktaimed on samas ka väärtuslikud ravimtaimed. Mürgistus on kerge tekkima taime mürgiste osade söömisel või naha kokkupuutumisel mürgise taime mahlaga. Kergema mürgistuse korral tekib nõrkus, peavalu- ja pööritus, oksendamine ja krambid. Tugev mürgitus võib lõppeda surmaga. Taimede nürgisus on tingitud järgmistest ainetest: Alkaloidid (harilik maavits, täpiline surmaputk, harilik jugapuu) Glükosiidid (näsiniin, maikelluke, leseleht, ussilakk ja võsaülane Eeterlikud õlid (harilik jugapuu, koirohi, sookail) Eestis kasvavad mürgised marjad MAIKELLUKE Convallaria majalis Rahvapärased nimed: piibeleht, lambakeel, karikelled, lillikas, villvallikas Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas rohttaim. Kõrgus 12...37 (40) cm.
Kõik kommentaarid