Facebook Like

Mahukas konspekt (7)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUS ON MU LATTE ?
 
Säutsu twitteris
Kunstivaldkonnad
Arhitektuur
Jaguneb:
  • profaanarhitektuur – ilmalik
  • sakraalarhitektuur – kõik usuga seotud ( kirik , kabel , tempel)
  • kindlustusarhitektuur – müüritornid, väravad
    Skulptuur
    Ristiusu tekkimise aegu skulptuure ei ole, sest ristiusk keelas neid. Skulptuur jaguneb:
  • plastika – voolitakse
  • raidkunst – marmor põhiline (karara, nn. suhkrumarmor)
  • reljeef – seina küljes kinni ühest otsast
    Maalikunst
  • monumentaalmaal – seinamaalid
  • tahvelmaal – enamus maalid (alates ikoonidest)
  • miniatuurmaal – köidetud käsitsikirjutatud raamatute vahele
    Lõuend tuleb 14. – 15. sajandil. Vanim värv on guaššvärv. Temperavärv sarnaneb guaššvärviga, aga läbipaistev nagu akvarell . Segatakse munavalgega.
    Graafika
    Trükitud töö, reljeefsed. ( joonia vihikus)
    Monotüüpia – pildilt paberile trükkimine. Graafilisi töid eksponeeritakse klaasi all. Number 27/100 tähendab, et 27. töö 100 – st.
    Mesopotaamia kultuur
    Üks vanimaid kultuure.
  • Sumeri, akkadi kunst – 4000 – 1830 eKr
  • Vana – Babüloonia kunst – 1830 – 1518 eKr
  • Assüüria kunst – 1500 – 605 eKr
  • Uus – Babüloonia – 625 -539 eKr
    Mesopotaamias polnud kivi ja nad pidid ehitama savitellistest. Alguses ei põletatud neid. Ehitavad kultushooneid, templeid – tsikuraat. (joonis vihikus)
    Savi muutub põletades kiviks. Õpitakse võlvima (joonis vihikus). Tuntakse juba klaasi. Tundsid glasuure. Telliseid põletatakse, siis glasuuritakse ja siis uuesti põletatakse kõrgemal kraadil (u. 1300 o ). Vanim kunstiteos on pitsatikivi (joonis vihikus). Veeretavad seda tellise peal  reljeef. Tunti astronoomiat, astroloogiat, meditsiini, matemaatikat. Tähtedekultus 7 – päevane nädal päevad pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile.
    Kirjaks oli kiilkiri , kirjutatakse savitahvlitele, mis põletatakse. Olid raamatukogudõpikud esimene eepos , „ Gilgames ”11 savitahvli peal.
    Vana – Babüloonia olid reljeefid , aga väga palju on hävinud.
    Assüüria lossiehitus arhitektuurivormid lihtsad, kaunistatakse reljeefidega. Kasutatakse võlvkonstruktsiooni, väga vähe sambaid. Kuningas Sargon II loss oli 10 ha suurusel terrassil.Kokku oli 210 ruumi grupeeritud. Iga grupi keskel oli siseõu.
    Egiptuse kunst
    Vana riigi ajastu oli 2215 eKr
    Keskmise riigi ajastu oli 2050 – 1652 eKr
    Uue riigi ajastu oli 1570 - 1070 eKr
    Hilis – Egiptuse ajastu oli 1085 – 332 eKr
    Muistne Egiptus asus Niiluse alamjooksul Aafrika kirdeosas. Põhiline oli põllumajandus. Peale selle on seal palju kivi – ehitusmaterjal. Egiptlased ehitavad looduslikust materjalist. Ei tunta sideainet. (vaarao krooni joonis vihikus)
    Hauakambrid
    Kõige varasemad on mastabad (joonis vihikus). Ka – inimese teisik (ei saa välja), pa – hing (peab tagasi saama kehasse). Keha tuleb säilitada pa jaoks palsameerimine . Kirstul vaarao nägunäguportree. Sfinksid – lõvi keha ja vaarao peaga valvavad surnute linnu. Mastabade juurde viiakse toitu. Hiljem ehitatakse juurde mingi ehitis.
    Astmikpüramiid oli kaetud plaatidega, tähtede järgi paika pandud (joonis vihikus).
    Kaljuhauad olid kaljude sisse raiutud, peidetud kambrid. Püramiidiehitus oli kallis.
    Kõige mõjukamad tegelased olid preestrid . Valvasid usu ja kunsti järgi, et keegi ei teeks teistmoodi. (templi joonis vihikus).
    Preestrid pidid pesema end kogu aeg, pidid olema puhtad. (pülooni joonis vihikus).
    Lootos oli väga tähtis taim. Papüürus oli tähtis väljaveoartikkel ja need kajastuvad sammastes (joonised vihikus).
    Egiptuse skulptuur ja maal
    Vaarao märk on Narmeri palett (reljeeftahvel). See on 64 cm kõrge, stseenid , kuidas Lõuna riik vallutas Põhja riigi. Selle juures(pärit 4.aastatuhandest e.m.a.) näeme juba selgelt kompositsioonilisi võtteid, mis on iseloomulikud Egiptuse reljeefkunstile ja maalile . Stseenid paiknevad vöötidena üksteise peal ja neid tuleb „lugema” hakata ülemisest reast . Inimese kuuluvus ühiskonna klassi on selgelt rõhutatud. Elutunud ja tardunud ilme peapõhjuseks on nn. Egiptuse poos, kus inimese pea ja jalad on kujutatud profiilis , ülakeha ja silm otsevaates. On seotud usuga. Egiptuse reljeef on madal ja sageli on kujutise kontuurid plaati süvendatud. Reljeef on pinnaline, mitte plastiline. Nad on suurema ilmekuse saavutamiseks värvitud. Perspektiivi ei kasutatud, aga üritati luua loomutruud pilti, eriti lindude ja loomade kujutamisel. Karakterilt on Egiptuse maalid piltkirjad. Nad täiendavaid pilte hieroglüüfidega, mis selgitasid kujutiste sisu. Eredavärvilised reljeefid katavad hauatemplite seinu.
    Egiptuse kunstipärandis on portreeskulptuurid kõige suurejoonelisemad. Sellepärast nad portreid tegid, et inimese kaitsevaim säilis nii kaua kui surnud portree kujutis. Seepärast tehti vaaraode portreekujutised võimalikult massiivsed ja monumentaalsed ning püsikindlast materjalist. Kui on tegu üldfiguuriga, on pea ühest kiviplokist. Kolossaalsetel kujudel on 2 poosi, seisev ja istuv , kujutatakse jäigas poosis . Kui seisab siis pea on püsti, käed ripuvad piki keha alla ja vasak jalg on pisut ees – toetuspunkt. Istuvana on käed põlvedel, pilk kaugusesse, jalad on kõrvuti. Üks käsi võib rinnal olla. Vahel on monumentaalsed kujud lülitatud kultuuriansamblisse –sfinksid, kes on lõvi keha ja vaarao peaga kujud. Suur sfinks (20 m kõrge, 57 m pikk)on ühest kiviplokist välja raiutud. Ehnaton oli vaarao, kes hakkas preestritele vastu, aga temaaegsed reformid olid seotud jumal Atoniga. Ehnatoni on kujutatud päikese poole, teistsugune kujutamine. Teda kujutatakse pere keskel, mängimas kuskil aias, erinev Egiptuse ajaloo jooksul. Pärast tema surma kõik muutub endiseks. Tema järglae on Tutanhamon . Taastati endine kultus . Lihtsate inimeste kujutised võisid olla ükskõik mis poosis. Nt kirjutaja istus põlved üleval ja tema pind oli väike. Väikseid kujusid oli ka väga palju ja kõiki tehti 2, üks pandi surnule kaasa ja teine ka’le.
    Egeuse kunst ehk Kreeta – Mükeene kunst
    Sealt saab alguse Kreeka kultuur. 3000 eKr on olemas Egeuse mere saarte kultuur. Kreetalased olid avameresõitjad, mitte nagu egiptlased, kes sõitsid ainult mööda jõge. Selles kultuuris on tähtsad vaasid . Kunstiajajärgud:
  • varane ajajärk 3000 – 2000 e.m.a.
  • keskmine ajajärk 2000 – 1600 e.m.a.
  • hiline ajajärk 1600 – 1100 e.m.a.
    Neile pole võrdseid, nad olid väga heas olukorras. Umbes 2000 a. e.m.a ehitati põhiliselt losse. Knossoslabürindi legend, sisse saab, aga välja ei oska minna. Seal on sambad valepidi, kitsam pool all. Arvatakse, et see oli surnute loss, matmispaik , leitud palju savinõusid (teooria lihtsalt,ära usu). Lossi keskseks osaks oli suur piklik õu, mille ümber grupeerusid ruumid ja nende keskel mitmed valgusõued. Kaguosas asusid eluruumid , vannitoad, basseinid ja arvatavasti valitsejanna eluruumid. Kirdeosas töökojad, läänes valitseja eluruumid ja troonisaal . Ruumide paigutus on ebasümmeetriline ning asusid erinevatel kõrgustel. Ruume ühendasid mitmes laiuses trepid. Ruumide seinu katsid seinamaalid, millel kujutati tseremooniaid, sõja – ja jahiretki, härjavõitlusi ja lihtsalt maastikke. Maalide käsitluslaad on elurõõmus. Egeuse mere saarte asukate elurõõmu näeme vaasimaalidel. Vormilt lopsakad ja eripalgelised. Varasemal perioodil kaunistati keraamilised vaasid sissekraabitud ornamentidega. Katsid nõud musta, pruuni või punase värviga. Joonistati valgega peale. Keskmisel perioodil muutub lihtne ornament taimornamendiks. Tuntakse Kamarese vaasidena, leiukoha järgi. Muutuvad väga põnevateks, kasut. palju looduslikke motiive. Mandril tekkinud Egeuse kultuuri nimetatakse Mükeene kultuuriks . Hilisajajärk oli Mükeene õitseperiood, juhtiv osa arhitektuuril, aga nüüd on kindlustatud lossidega. Trooja rajati sel ajal. Mükeenekükloobilised müürid. Siit saab alguse hilisema kreeka templi põhiplaan. Lossi pearuum on Megaron . Ristkülikukujuline saal , kahe sambaga sissekäigu juures. Sellestki saabki kreeka tempel alguse.
    Arhailine ajajärk 7-6 saj enne meie aega
    Klassikaline ajajärk 5-4 saj enne meie aega
    Hellenismis ajajärk 330-146 enne meie aega :P
    Arhitektuur
    Muistne Kreeka
    TEMPLID

    Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas.
    Kogu Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid kaks tegurit: kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunne ja ehituste püstitamine kiviblokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineteta metallklambrite abil.
    Kreeka tempel koosneb põhiliselt kaht liiki osadest : kandvatest ja kantavatest.
    kandvad osad on: a) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koodneb tavaliselt 1-3 astmest ; ülemist astet millel paiknevad sambad nimetatakse stülobaadiks
    b) sambad; mille kõrgus ja jämedus ja kõrgus iga templi puhul erinev
    Kantavad osad on;
    a) talastik mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist. Selle peal asuvast friisist mis omakorda kannab kaugele eenduvat garniisi.
    b) võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsmamd ostsad moodustavasd kolmnurga mis piirab viili välja ehk tümpanoni mis on sageli kaunistatud skulptuuride või reljeefidega.
    Põhiplaan ja ruumid



    TEMPEL-puudu sambad ja keskel olev jumala kuju...
    Sammaste taga asub pearuum NAOS . Kr templi arhitekuuis esineb kolm stiili: dooria ja korintose ja joonia. ( nime saanud sammaste järgi) Dooria sammas on madal jazakas kerkib stülobaadilt otse ilma baasita. Samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed-kannelüürid, mida on 16-20. tüves aheneb üleval ja on keskkohast pisut paisutatud(entaas) rõhutab templi ränkust ja katuse raskust. Kapiteel on lihtne.
    Joonia sammas on saledam ja kõrgem ning algab ümmarguse baasiga. Kapiteel on ümmarguse rullispadjandisg Kr sms sarnane joonia sambale , kuid lõppeb lopsaka taimemotiiviga. Kapiteelis on kujutatud akantuslehed või õied. Kapiteel kõrgem ka.
    Shala -lala-la
    Kreeka templid on ehitatud valkjast ja hallist marmorist, paljud kaunistused ja detailid olid algselt värvitud ja sageli säravates toonides ( õp lk 55 , katus templitel hävinud)
    5 saj juhtiv koht arhitektuuris Ateenal, sel ajal kreeka arhitektuur saavutas suurima täiuslikkuse.
    Parthenoni tempel
    Algab väravatega ja selle kõrval väike tempel Nika
    ehitasid Iktinos ja Kallikrates
    lühemal küljel 8 sammast pikkemal 17
    Mõõtmed 31x70m
    On üsna hästi säilinud ( sai ka pommiga pihta kuid on siiski säilinud
    ( Ühel templil Erechtheion -sammaste asemel naisekujud )
    Teater
    4 sajandiks oli välja kujunenud kreeka teatri tüüp, teater raiuti pool sõõrina mäekülje sissel , nõlvadel paiknesid kontsentriliste ringidena kivist istmed vaatajatele-seda osa nim. teatroniks.
    Epidauruse teater
    52 rida
    14 000 inimest mahtus

    sõõri südamikkus all orus asus avar väljak- orkestra
    etenduse ajal paiknesid seal koor ja näitlejad. Orkestra taga paiknes skeene e telk kus näitlejad valmistusid ette asteks.
    3saj muutub see osa uhkeks skulpuuri ja sammastega templiks.

    Mausolese mausoleum
    Kuningas Mausoleus lasi oma naisele ehitada hauakambriks. Kuulub ka 7 maailma imede hulka. 46 meetrit kõrge .
    Sealt ka mausoleumi nimetus.
    KREEKA KUNST
    SKULPTUUR
    Hävinud , kuid tänu roomlaste kopeerimisele on näidised säilinud. Samuti kirjutatika üksikasjalikult üles kuidas ta igast küljest välja nägi.
    Mehe kuju- kouros
    Juba kreeka saartel arhailisel ajastules välja ideaalse iniese kujutamine . valitsevaks rõivas nais figuurid - kore (kr. Keeles tütarlaps) ja alasti noormes.
    neile on iseloomulik tardunud hoiak ning totakas naeratus
    5 saj algul toimus kreeka plastikas murrang. Väljaraiutud pehmemast kivist aga nüüd tuli kõrvale uueks materjaliks pronks. Tardunud poose jäi vähemaks, detaile toodi rohkem välj a. kasutasid ka puu skulptuure mida kaeti kulla, jelevandiluu ja muude matejalidega-pole säilinud.
    klassikalisel ajastul töötas Ateenas skulptor Myron „Kettaheitja” ja Spartas Polykleites .Mõlemat ei huvita riiete kujutamine vaid rõhutatakse figuuri.
    Ideaalse inimese kujutamine!!!!!
    4 sajand
    Praxiteles

    lõi graatsilisi nooruslike figuure ( „Hermes”) kujutab samuti inimilu ideaali
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Mahukas konspekt #1 Mahukas konspekt #2 Mahukas konspekt #3 Mahukas konspekt #4 Mahukas konspekt #5 Mahukas konspekt #6 Mahukas konspekt #7 Mahukas konspekt #8 Mahukas konspekt #9 Mahukas konspekt #10 Mahukas konspekt #11 Mahukas konspekt #12 Mahukas konspekt #13 Mahukas konspekt #14 Mahukas konspekt #15 Mahukas konspekt #16 Mahukas konspekt #17 Mahukas konspekt #18 Mahukas konspekt #19 Mahukas konspekt #20 Mahukas konspekt #21 Mahukas konspekt #22 Mahukas konspekt #23 Mahukas konspekt #24
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 174 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sanderli Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kunstivaldkonnad, mesopotaamia, egiptus, eugeuse ehk kreeta-mükeene kunst, mustse kreeka arhidektuur, kreeka kunst, maalikunst, lääne euroopa kunst ja palju muud.
    mesopotaamia , mesopotaamia , tempel , parthenon , praxiteles , hellenistlik , vaasimaalid , etruski , trajanuse , panteon , triumfikaared , bütsants , gooti , assüüria , pheidas , hagia , sophia

    Mõisted


    Kommentaarid (7)

    baahhh profiilipilt
    baahhh: põhjalik, tänks:))
    23:23 28-12-2008
    emix profiilipilt
    emix: hea, aitäh :)
    21:11 02-02-2010
    annaappi profiilipilt
    annaappi: väga hea:)
    19:32 13-01-2009


    Sarnased materjalid

    12
    doc
    10-klassi konspekt
    41
    doc
    Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
    32
    doc
    Kordamine kunstiajaloo eksamiks
    25
    docx
    Kunstiajaloo konspekt 10 klassile
    20
    docx
    Kunstiajalugu-kogu 10 klassi materjal
    48
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu-10 klassile - Jaak Kangilaski
    27
    doc
    Kunstikultuuri ajalugu
    16
    doc
    Konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun