Mahtra sõda referaat POLE SISUKOKKUVÕTE! (9)

Sarnased õppematerjalid

14

doc

Referaat mahtra sõja kohta

juuni 1846) talude maad tuli 10 aasta jooksul üle mõõta ja kadastrisse kanda teorenti on võimalik raharendiga asendada ja mõisnikel talusid päriseks müüa teotööd piirati 500 päevaga aastas kuuepäevatalu puhul mõisnik võis haagikohtunikuna määrata kuni 100 hoopi ihunuhtlust Seaduse eelnõu oli 1853. aastaks valmis, aga Krimmi sõda lükkas selle kehtestamise edasi. Uus keiser Aleksander II kinnitas seaduse1856. aastal. Aprillis 1858, kui valmis selle saksa­ ja eestikeelne tõlge, kuulutati seadus Eestimaal välja. §33 tõlgiti mõisnike poolt ilmselt tahtlikult vene ja siis ka eesti keelde nii, et võis välja lugeda, et mitte ainult talumaade suurus ei jää mõõtmistööde lõpuni endiseks, vaid ka koormised*. See paragrahv muutis sellega ära ka §127, mis piiras teotööd.

Ajalugu

5

pdf

19. sajand, vene aeg

allohvitser, 11 soldatit sai haavata. Talupoegadest langes kuus meest, kolm suri haavadesse, neli sai raskesti haavata. Püssi tule all laiali jooksnud talupojad pidasid veel järgmisel päeval plaani minna Peterburist õigust otsima, kuid 4. oktoobril kohale saabunud uus sõjaväeüksus sundis neid edasisest vastuhakust loobuma. 1806. a veebruaris sai 32 vastuhakkajat Tallinnas raekoja ees kätte peksukaristuse ja paljusid neist ootas ees sunnitöö Siberis. 2. 1841. a Pühajärve sõda Nii nimetatakse 1841. aasta septembris Pühajärve mõisas toimunud talupoegade ülestõusu. 1840. aasta viljaikaldusest tulenev näljahäda oli talurahva meeleheitele viinud ning levisid kuulujutud, et Lõuna-Venemaal jagatakse tasuta viljakat maad. Paljud talumehed läksid Riiga väljarändamise luba taotlema, kust neile olukorda selgitati ja koju tagasi saadeti. Hoolimata selgitustööst ei rahunenud ülesköetud talurahvas maha ning aadlikud küsisid sõjaväelt abi. Väeosade saabumine

Ajalugu

9

docx

Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine

TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass PÄRISORJUSE SÜVENEMINE JA KAOTAMINE Referaat Tallinn 2016 SISUKORD: 1. BALTI ERIKORD.................................................................................................... 3 1.1 PÄRISORJUSE SÜVENEMINE............................................................................... 3 2. PÄRISORJUSE KAOTAMINE................................................................................... 4 2.1 UUED TALURAHVA SEADUSED..........................................................................5 2.2 1802

Ajalugu

15

doc

Mahtra sõda kokkuvõte

kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad.

Kirjandus

15

docx

Mahtra sõda Eduard Vilde

kallale Võllamäe Päärn. Päärn oli suur ja tugev mees, kelle isalt võeti elukoht ära vastuhakkamise pärast. Kubjas kamandas kõik jälle tööle. Kubjas nuuskis rehe ümber ning leidis sealt kaks kotti rapperukkist. Ta küsis, et kelle kotid need on, kuid keegi ei võtnud süüd omaks. Sel ajal oli rehes väike nali sündinud, mida kahjuks kubjas ei näinud, kuna ta tuli liiga hilja. Kaks meest üksteise järel rehe tagauksest välja ja vaatavad kartlikult ringi, et ega kubjast pole. Kaks poissi jäid veel sinna, kellest üks võtab pinda seinalt ja torkab selle varrega Jaani kõrge viltkaabu külge. Sedamaid muutus Jaan viljasambaks. Need kaks meest pugesid tagauksest välja ning just sel hetkel astus sisse kubjas. Kubjas küsib, et mis pagan see on, kõik haopinud rapperukkid täis. Rehepapp vastab, et viljakas aasta. Rehepapp lisab veel, et kust kubjas teadis, et seal need kotid on, et ega ta ise neid enne sinna pannud ja unustanud neid sinna. Mõlemad vaikivad.

Kirjandus

21

doc

Eesti uusaeg

Eesti uusaeg. Mahtra sõda. 1856. Jüripäevast pidid uued maaseadused kehtima hakkama. 23.04 on see. Olukord muutus rahutuks, sest tahetu teada saada palju on töökoormisi. Aga loodetud tulemusi ja kergendusi ei tulnud. Nii siis pahameel kasvas ja alates aprilli lõpust mai alguseni hakkasid rahutused liikuma idast läände. Algas virumaalt algvere mõisast. Keelduti teotööst. Aprilli lõpp- septembri lõpp 1856. Toimusid rahutused- Kuulsaim 2 juuni mahtras. Talupoegade mäss, mahtra katastroof, ülestõus jne. Selles osales u 700- 800 talupoega 9-10st mõisast. Neid tuli pool roodu sõdureid maha rahustama. 2 juuni hommikuks pidid minema karistuse järgi. Hans tetsius. Ja veel mõne käskjalaga kutsuti rahvast appi. Siis saabus see rahvas, relvadega. Sõdurid piirati sisse, läks kähmluseks. Sõdurite salk sunniti kähmlusega põgenema. Seal sai surma 1 ohvitser, 13 sõdurit said haavata, ja peale seda rünnati mõisa

Ajalugu

6

doc

Varauusaeg. Konspekt KT jaoks.

alasid; 1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata. Ta ründas Vene vägesid Rõngu all ning piiras Tartut ja Laiust, kuid nagu kirjutab kroonik, "siis tüdinesid sõjamehed asja nurjamineku ja rahapuuduse pärast ja läksid laiali." Samal aastal sõlmiti Taani vahendusel lühike vaherahu. Moskva tsaaririik ­ soov saada ligipääs Läänemerele ja tahtmine sadamaid saada; Alustas sõda. Tulemused Aastaks 1561 ­ Juunis andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale usaldusvande. 28. novembril Vilniuses sõlmitud lepinguga andsid ordu ja Riia peapiiskopkond (Iseseisev Liivimaa riik) andsid end täielikult Poola kuninga Sigismund II Augusti valitsemise alla. Eesti ala oli ära jaotatud Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks: Kurama hertsogriik ja Üleväina-Liivimaa. Aastaks 1583 ­ Liivi sõja lõpp

Ajalugu

30

doc

Eesti ajalugu

15 2. Liivi ordu sõjaline häving: ­ 1560.aastal alustasid vene väed uut pealetungi ­ 2.august 1560. toimus Hoomuli lahing, milles hävitati ordu vägi täielikult ­ 20. augustil 1560. aastal langes venelaste kätte Viljandi ­ tugevaim ordulinnus Eesti alal 3. Eesti talupoegade ülestõus: ­ Talurahvale tõi sõda kaasa ainult kannatusi ja suuremaid koormisi ­ 1560. aasta septembris algas talupoegade ülestõus, mis laienes Lääne- ja Harjumaale ­ Eestlased valisid omale ühe mittesaksa sepa omale kuningaks ­ Talupojad püüdsid läbi rääkida Tallinna raega, lootes ära kasutada selle vaenuvahekorda Harju-Viru vasallidega, kuid loodetud tulemusi ei saadud ­ Ülestõusnute salgad koondusid Koluvere linnuse juurde, kus neid ootamatule ründas

Ajalugu

Kommentaarid (9)