Magneesiumi tähtsus ja omastamine - Konspekt

50

pdf

Väetamine ja keemilised elemendid taimes

Tsink, Zn Zn+2 Mille poolest erinevad taimetoiteelemendid taimetoitainetest? Millised väetistega antavad taimetoiteelemendid on taimede eluks kõige vajalikumad? Põhjenda. 2 Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Toitainete omastamine taimede poolt Taimetoitainete omastamine ehk sisenemine taime toimub lahustunud olekus. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks. Looduses on kõige tähtsamaks toitelahuseks mullalahus. Tuntakse kahesugust toitumise viisi: a) juurtoitumine (juure kaudu toitumine); b) juureväline toitumine. Juurtoitumine (juure kaudu toitumine)

Aiandus

37

pdf

Agrokeemia konspekt

, mis on taimedes raskesti ümberpaigutatavad Leostumise ohtlikkuse alusel: • Ülisuur – NO3--N, Cl • Suur – B, S, Ca, Mg, Na • Tagasihoidlik – NH4+-N, K • Väike – P, Mn, Cu Taimetoitained on molekulid (CO2, O2, H2O) või ioonid, milledena elemendid taimedesse sisenevad. Taimed omastavad toitaineid lahustunud kujul. Lahuseid, millest taim toitaineid omastab, nimetatakse toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. Toitainete omastamine Taim on oma olemuselt autotroofne organism. Klorofülli ja päikeseenergia kaasabil sünteesib taim mineraalained orgaanilisteks ühenditeks. Orgaaniliste ainete süntees algab juba taime juurtes (20 aminohappest sünteesitakse juurtes 16). Taimed omastavad toitaineid nii mullalahusest, kui ka tahke faasi poolt neelatud elemente (peamiselt ühevalentseid katioone). Taimedel eristatakse juurtoitumist ja juurevälist toitumist.

Biokeemia

11

doc

Agrokeemia eksami küsimuste vastused

vähendavad ühendid(NH4); negatiivn neelduvad pindpidevust suurendavad ühedid (nitraat, kloriid). 3) Füüskalis-keemiline Toitainete neeldumine mulla kolloididel. Düüsikalis-keemiline neeldumine kaitseb toiteelemente välja leostumise eest. 4) Keemiline neeldumine vees lahustuvad toitained lähevad keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskeslilahustuvateks (fosfor). 5) Bioloogiline neeldumine toitainete omastamine taimede ja mikroorganismide poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 1 Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Selle varude kandjaks on mulla org. aine. Mineraalsel kujul (omastav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Fosfor 25-30% org. ühenditena ja 70-75% mineraalsel kujul. Ainult 2-5% on taimdedele omastavas vormis

Agrokeemia

17

doc

Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

Seotud Vaba Toiteioon Toiteioon toiteioon toiteioon protoplasmas lehes või või vakuoolis varres Mulla tahke Mulla lahuses Juures Taime maapealses faas osas. Toitainete passiivne omastamine: 4 - transpiratsiooniga - difusiooniga. Toitainete aktiivne (valiv) omastamine: asendusadsorptsiooni teel (taimede hingamisel eraldub CO 2, mis reageeri H2O H2CO3 H+ + HCO3. TOITEAINETE OSA TAIMEDE ELUTEGEVUSES Lämmastik (N) on tähtsaim element kogu orgaanilise maailma tegevuses. Asendamatu valkudes, mis koosnevad aminohapetest. KASV: N puudused ja ületunnused kergest äratuntavad.

Taimekasvatus

90

pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt). 18. saj. Rajati hulgaliselt mõisaparke (umbes 1300), mis on ainulaadselt rikastanud Eesti maastikke ja olnud eeskujuks ka taluhaljastuse rajamisel. Klassikaline looduskaitse sündis alles 19. sajandil, mil akadeemiliste ringkondade eestvõttel teadvustati Euroopas leiduvate erakordsete loodusobjektide ja loodusmälestiste ning Ameerikas säilinud ürgsete alade esteetiline, eetiline, hariduslik ja usundiline tähtsus kaasaegsele kultuurile. Eestis sai looduskaitse alguse samal perioodil, eeskätt baltisaksa kultuuriringkondade loodusteadusliku tegevuse õhutusel. Oluline osa maarahva harimisel ja loodushoidlike teadmiste levitamisel kirjasõna kaudu oli O. W. Masingul, pärast teda ärkamisaja suurmeestel F. R. Kreutzwaldil, J. W. Jannsenil ja C. R. Jakobsonil. 1853 Asutati Eesti Loodusuurijate Selts, looduse uurimist ja kaitset edendav organisatsioon.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1