lõhnu, maitseid, kuulmiselemente vähem) On olemas tüüpunenäod: · (eksamieelne) vastutusrikas unenägu · lähedase inimese kaotus Oidipuse kompleks lapse väga tugev kiindumus vastassoost vanemasse, millega kaasneb samasoolise vanema armukadetsemine. Ükski teaduslik teooria seda ei kinnita. · lendamine 20. sajandi alguseks on Freud saanud rahvusvaheliselt tuntuks. Tal on tekkinud õpilastering. Tema tuntuim õpilane on Jung ja Adler. Iga päev töötas Freud kindla rutiini järgi. Alustas kell 8 patsientide vastuvõtuga. Ühele patsiendile kulutas 55minutit, sellele järgnes 5minutine suitsupaus. Pidas lõunat, siis 3-st 9-ni võttis veel patsiente vastu, siis tegeles artiklitega. Nende peres peeti oluliseks reisimist, tervist ja haridust. Ta oli kirglik kollektsionäär korjas antiikseid kujukesi. ,,Argielu psühholoogia" ilmus 20. sajandil. See on enim tõlgitud. Ta räägib eksitegudest, mille all
.................................................................................................4 Isiksuse psühholoogia................................................................................................................5 Psühhodünaamiline ehk psühhoanalüütiline koolkond..........................................................6 Sigmund Freud...................................................................................................................... 6 Carl Gustav Jung...................................................................................................................9 Wilhelm Reich......................................................................................................................13 Alfred Adler..........................................................................................................................15 Neofreudism................................................................................................
meetodi rajaja. Freud andis kõige valusama psühholoogilise löögi inimese eneseimetlusele, kui ta avastas, et inimese Mina ei ole sugutungi ja teadvustamata protsesside isandaks ja käskijaks, vaid nende kahe kuulekaks orjaks. Inimene istub metsiku ja taltsutamatu hobuse (seksuaalsuse) seljas ja kujutab ikka veel naiivselt ette, et ta juhib hobust. Sveitsi teadlane, psühholoog, psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung (1875- 1961) oli Sigmund Freudi õpilane. Kuigi Jungi analüütiline psühholoogia tuleneb Freudi psühhoanalüüsist, oli seal vaidlusi, lahkarvamusi ja pettumusi nende kahe suure mõtleja vahel, tipnedes suure lõhega kahe kunagi hea sõbra vahel. Põhierinevused Freudist: 1. Loobus Freudi käsitlusest, et kõik on tingitud minevikust. 2.Eitas seksuaalsuse primaarsust. 3. Alateadvusel pole bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom.
................................ 7 Sensoorselt-eetiine SEI ...........................................................................................................8 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 Referaadi eesmärk tutvustada Carl Gustav Jungi poolt loodud isiksuse tüpoloogiat. Natuke ka rääkida selle edasi arendusdest Myers-Briggs'i tüpoloogia küsimustiku ja teadusharu sotsioonika näol. Lisaks lühidalt kirjeldada mõningaid isiksusetüüpe sotsioonika alusel. Sissejuhatus Juba ammustest aegadest on inimene püüdnud jagada erinevaid inimesi eri tüüpideks. Lisaks muudele tunnustele on seda tehtud käitumise ja iseloomu alusel. Hiina meedikud VIII- VII sajandil e.m.a
Carl Gustav Jung · C.G.Jung elas 26.juuli 1875 6.juuni 1961 · Ta oli Sveitsi psühhiaater ja analüütilise psühholoogia rajaja · Õppis Baseli Ülikoolis arstiteadust · Aastast 1900 hakkas tegutsema psühhiaatria alal Eugen Bleuleri jurues Burghölzlis · Tema doktoritöö kandis pealkirja "Niinimetatud okultsete nähtuste psühholoogiast ja patoloogiast". · Aastal 1903 abiellus ta Emma Rauschenbachiga. · Carl Gustav Jungi looming on peale psühhoteraapia mõjutanud ka psühholoogiat, teoloogiat, etnoloogiat, kirjandust ja kunsti. · Psühholoogiasse on Jungi mõistetest võetud eelkõige kompleksi, ekstravertsuse, introvertsuse ja arhetüübi mõiste. · Kuigi esimesena analüüsis unenägusid Sigmund Freud, siis Jung on ka unenägude uurimises maailmas üks esimestest ja väga kuulus. · Jung keskendus unenägude uurimisel sellele, mida alateadvus unenägude kaudu öelda püüab.
silmaga üle vaadata. Sellestsamast printsiibist lähtub ka empiiriline teadus. Tänast teadust eristab keskaegsest paljuski just see, et kui te küsinuks keskaegselt teadlaselt, mis ilm täna on, siis selle asemel, et aknast välja vaadata, süüvinuks ta vastuse leidmiseks nt Aristotelese teostesse või Piiblisse. See võib meile tunduda koomiline ja ongi seda, kui jutt käib ilmavaatlusest. Asi pole aga enam sugugi nii selge, kui kõne alla tulevad psüühikanähtused ja religiooni. Nt C. G. Jung kasutas tänaste inimeste psüühika mõistmiseks väga edukalt justnimelt vanu müüte ja pärimusi ning teda on peetud XX sajandi üheks suurimaks originaalseks mõtlejaks. Liiatigi ei ole oma silm sugugi alati ja kõigis asjades ühemõtteliselt kuningas. Religiooni on tihti kritiseertud just selle alusel, et Jumalat pole empiirilise vaatluse teel kusagil leida (rahvasuu räägib, et Gagarin, naasnuna kosmosest, kandis Kremlis ette Jumalat polnud näha).
Jungi psühholoogia Jungi psühholoogia (tuntud ka kui analüütiline psühholoogia) on väga avatud ja sageli ka raskestimõistetav psühhodünaamiline suund. Selle arusaamine eeldab väga laialdasi teadmisi erinevatest valdkondadest. Selle suuna rajaja oli sveitsi psühhiaater Carl Gustav Jung, kes sündis 1875 Kesswilis. Ta oli Sigmund Freudi õpilane ja imetles teda väga. Temast sai Freudi lemmikõpilane, kuid üsna pea imlnesid nende vahelised maailmavaate erinevused. Sarnaselt Freudile uskus Jung, et väga suur tähtus on unenägudel. Need suudavad näidata alateadvuse ideid ja mõtteid, mida inimesed ise ei pruugi teadlikud olla. Mina hetkel unenägusid tõlgendada aga ei oska. Jungi psühholoogias on väga suur tähtsus kompleksidel
isiksuseomadused, kaudselt ikkagi mingit suhtumist, käitumist, olemist mõjutada. 2. PILET PSÜHHOANALÜÜS Esimene isiksusepsühholoogia koolkond. See on kõige laiemalt tuntud ka psühholoogiaväliselt. See on mõjutanud hästi palju 20. sajandi kultuuri, kirjandust, kunsti, humanitaarset maailmapilti. Sigmund Freud on psühhoanalüüsi looja. Lisaks Freudile on selles koolkonnas veel hulgaliselt tema õpilasi näiteks Jung, Adler. Midagi on kõigis nende inimeste teooriates erinevat, kuid samas peab olema ka midagi sarnast, sest muidu nad ei kuuluks ühte koolkonda. Nende teooriates on ühine see, et kõik psühhoanalüütikud väidavad, et inimisiksust juhivad ja mõjutavad suuresti alateadlikud jõud. Alateadlikud jõud on kujunenud välja väga varasest lapsepõlvest teatud suhtumiste, suhete kaudu ja tõttu. Nad kõik rõhutavad lapsepõlve mõju isiksuse kujunemisele
Mina analüüs Jungi psühholoogia elementide kaudu. Jung oli väga keeruline inimene, ta oli palju lugenud ja reisinud seoses sellega on teda ka raske tõlgendada. Too sama mees on andnud väga palju tänapäeva psühholoogiale ja üldse tervele universumile. Kes on inimene?Kes olen mina? Selleks, et saada nendele küsimustele vastust on vaja teada/ tunda Jungi psühholoogia elemente (keeruline mõtteviis). Nendeks on siis ego,kompleks, persona, vari, arhetüübid. Ego on inimese teadliku Mina keskus, sellest oleneb ka, kuidas inimene ennast sõnastab ja mõistab. Minu jaoks on ego see, kuidas teine inimene hindab ennast, mõnel inimesel nagu öeldakse on liialt kõrge ego. See tähendab seda, et ta arvab endast liiga palju, peab ennast paremaks/kõrgemaks, kui teised on.
11 Humanistlik Käsitlus Kunstiteraapiates Josef E. Garai Humanistlik käsitlus kunstiteraapiatest eeldab postulaati oletustele, mis on vastavuses põhilistele filosoofilistele uskumustele ja väljakujunenud humanismi praktikatele. Selline postulaat on selgelt välja toodud Charlotte Bühleri poolt (1971) ja kõlab järgmiselt: (1) Inimest tuleb vaadelda tervikuna. (2) Inimese elu tuleb vaadelda tervikuna, st võtta arvesse arenguetappide kõik faasid sünnist surmani. (3) Individuatsioon ja enese täiustamine on olulisemad kui ümbritsevaga
Näide 2 ,,Reisipiltide" osas, pealkirjaga ,,Lucca kuurordid", loob H. Heine [...] Hirsch-Hyacinthi vaimustava kuju, kes kiitleb luuletaja ees suhetega rikka parun Rothschildiga ja ütleb viimaks: nii tõesti kui Jumal peaks olema mulle armuline, härra, ma istusin Salomon Rothschildi kõrval ja ta käitus minuga päris nagu omasugusega, päris familionäärselt." (Freud, Naljaraamat) Psühhoanalüüs on üks kirjanduse hermeneutilise tõlgendamise võimalusi. Carl Gustav Jung (1875-1961) Kollektiivne teadvustamatus Arhetüübid on universaalsed pildid, mis on kõikidel olemas. Need on otsekui energiapunktid, mis ilmnevad nii hulluses, unenägudes kui ka näiteks kirjanduses. Arhetüüpide näideteks on laps, ema, animus, anima, vari jt. Jung uuris müütide ja muinasjuttude tähtsust kollektiivsele teadvustamatusele. Muinasjutu maagiline maailm näitab muu hulgas teadvustatuse ja teadvustamatuse olemasolu.
et nende taga on mingi kindel mõte või kavatsus, mida aga üldjuhul pole kerge esimese hooga mõista. Teadvuse poolt jutustatud lool on algus, teemaarendus ja lõpp, ent un-de puhul see ei kehti. Psühholoog saab kõik vajalikud vihjed kätte sõnade assotsiatsioonitestiga (patsiendil palutakse reageerida talle esitavate sõnadele esimeste pähetulevate sõnadega ning hiljem analüüsitakse tema vastuseid). Osa un-des esinevaid sümb pärineb tasandilt, mida Jung nimetab kollektiivseks alateadvuseks. Paul Radin avaldas 1948 pealkirja all ,,Winnebago kangelaste tsüklid" kus kirjeldatakse kangelaste arengu tsüklit. Vembumehe e Triksteri, Jänese, Punasarve ja Kaksikute tsükkel. Triksteri käitumise määravad kehalised ihad ja kellel on lapse vaimulaad. Selle müüdi algeid sisaldavad Veli Jänes ja Reinuvader Rebase lood. Ka Charli Chaplin oli trikster. Omased on luumusunnilised ja lapselikud tungid. Punasarv on kahetise tähendusega persoon
· Koostati esimesed isiksuse testid. o Algul defineeriti seda kui inimeste vahelisi erinevusi (see viis isiksuse psühholoogia kriisi, kus väideti, et seda polegi olemas, kuna inimene käitub vastavalt olukorrale, tal pole midagi püsivat). 20.saj lõpus defineeriti kui inimste vahelisi sarnasusi. See pani psühholoogia uuesti arenema. 4 põhilist koolkonda: 1. Psühhoanalüütiline/psühhodünaamiline koolkond (Freud, Jung, Adler)- kõige mõjukam, kes on 20.sajandi nägu kõige rohkem kujundanud 2. Humanistlik koolkond (Maslow, Rogers) 3. Isiksusejoonte teooriad (Cattell, Eysenck) 4. Kognitiiv- käitumuslik koolkond (Rotter, Bandura) Isiksusejoonte teooriad põhinevad ideel, et on olemas mingid kindlad ja püsivad tunnused isiksuses, mis sõltumata olukordadest jäävad püsima ja mille kaudu saab inimest iseloomustada: 1
koolituse saanud arheolooge, kelle teadmised saavad kasutust selles teadusharus. Järgnevalt aga annan ülevaate maastikuarheoloogia kujunemisest Eestis. 3 Maastikuarheoloogia kujunemine Eestis Maastikuarheoloogiat kui arheoloogilist suunda ei saanud tekkida enne, kui polnud tehtud põhjalik ja usaldusväärne andmebaas arheoloogilistest leiukohtadest. Esimesed muististe registreerimisid Eesti aladel toimusid Jaan Jungi eestvedamisel 19.sajandi lõpus. Jaan Jung oli kooliõpetaja, kes huvitus väga ajaloost ning eriti ajaloolisi väärtusi omavatest vanaaja mälestistest. Korrespodentide abiga koguti kokku andmed munasaja muististe ja irdleidude kohta üle Eesti. 1920.aastatel viidi läbi teine muististe registreerimine professor Aarne Michaël Tallgreni juhtimisel. Töö käigus kontrolliti varasemat informatsiooni ja täiendati Jungi nimekirju oluliselt uute teadetega
tuleb välja uurida. Et luua seadusi, tuleb teada kohavaimu omapära. Kohavaim – paikkondlik vaimsus, mingis piirkonnas on levinud ühtemoodi tegutseda (kõik Valga poisid käivad ühtemoodi).Herder arvab, et ristiusuga niveleeriti mitmekesisust.Herderi historismi sisuks on, et vaimuteadused tegelevad üksiku ja erilisega. Historitsism : – nimi, mille andis K. Popper. Ta nimetas nii osa vaimuteadusi. Ajalooteaduse suundumus, mis on historismi vastand. Usk, et ajalool on kindlad seaduspärasused ja lõppsiht (Hegel, Vico). Vaimuteaduste vool, mis üritab leida positiivseid seaduspärasusi ka vaimuteadustele. Püüdlus positivismi kriteeriume vaimuteadustele anda(võtta positiivset üle). Eugeenika – kui eemaldame mingi inimgrupi, nt ülekaalulised, siis on maailm parem (positivism vaimuteadustes). Vaimuteadused keskenduvad sellele, mida uurida.(Fenomeloogia)
Ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer (1854-1941), Kuldne Oks; Mannhardt (1831-1880), Die Korndämonen ja Wald und Feldkulte; Harrison, Themis: A Study of the Social Origins of Greek Religion (müüt kui riituse toime sõnaline vaste); Raglan, The Hero, Myth and Drama (kangelaskuju tüpoloogia); müüt kui igand, olulisel kohal maagia, Psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank (kangelaste tüpoloogia); Freud (unenägude tõlgendamine, alateadvus); Jung (kollektiivne arhetüüp, mis kajastub müütides ja unenägudes); müüt on avalik väljendus olulistest psüühikaseisunditest, nt seksuaalsete ihade realisatsioon; C. G. Jung seob korduvalt müüte alateadvusega Sotsiloogiline müüdikäsitlus: Durkheim (müüt kui ühiskonda kooshoidev nähtus) Funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski (müüt kui religiooni väljendus ja kodifitseerija);
Kunst, keel ja tõde. Heideggeri Kunstiteose algupära 29. Teisi teaduskriitilisi mõtlejaid. Kuhn, Feyerabend, Foucault episteme mõiste. 30. Spekulatiivsete kunstiteooriate kriitika. Jean-Marie Schaeffer. 31. Psühhoanalüüs ja kunst. Psühhoanalüüs kui teraapia ja teadus 32. Psühhoanalüüs kui teooria ja tõlgenduspraktika. Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad
Joosep, Zeus, Apollo jne on huvitav. Mall eeldab ühist sugupuud, ebaharilikku sigitust, lapsetapu ohtu, pääsemist ja pagendust varajases eas, võitu vastase üle, naitumist kõrgest soost kohalikuga, edukat valitsemist, täiseas naasmist ja lõpus langust, müstilist elu lõppu. EHK: sangarimall, ta on vormelipundar, kelle sarnasus inimestega on vaid tinglik ja juhuslik. 2) Psühhoanalüüs – Joseph Campbell, Carl Gustav Jung. Ka neid paelub sangari ürgtüüp. Nemad kasutasid astroloogiat, alkeemiat, neil oli kollektiivne alateadvus. Jung noore arstipraktikuna kohanud skisofreenikut, kes vahtinud palatiaknast välja ja väitnud, et näeb taevakeha türa, mis liikuvat peaga kaasa ja millest tulevat tuul. Hiljem Jung sai aru, et haige kannatas usuluulude all ja pidas end Kristuseks ja Jumalaks ühes isikus. Peakoogutus=taevatuult loov päike
masohhismi, mittevastupanu seisunditega - teisisõnu antikangelasega, kes Protsessi lõpus hukatakse." (Maire Jaanus, 1990) Mattiast ja Kristiinat iseloomustab camus'liku võõrandumise kontseptsiooni mõju - kõige eksisteeriva, isegi armastuse tühjus, mõttetus, surm, eimiski. Kirkegaard'lik negatiivse vabaduse teooria kui modernismi üks alustalasid kuulub kahtlemata Mati Undi eeskujude hulka. Müüdi loomisel on teda kindlasti mõjutanud 60-ndate põlvkonna iidol - Carl Gustav Jung. Jungi viis taandada mistahes nähtust või käitumist teatavale alateadvuslikule ning universaalsele (kollektiivsele) arhetüübile, tema deskriptiivne stiil ning aukartust äratav empiiriline praktika on mõjutanud paljusid 60-ndatel alustanud eesti kirjanikke, eelkõige Mati Unti ja Vaino Vahingut. Undi tugevaimaks eeskujuks ongi Jung, seda kuni tänase päevani (vt. argimütoloogiad). Arvatavasti Jungi kaudu on Unt jõudnud ka Friedrich Nietzsche'ni, tema kristlike tekstide revideerimiseni ning
Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni. Väidetakse, et algpõhjuse teadvustamise korral ei või veel kindel olla, kas see ka tõsi on
Selle teooria algmaterjal saadi erinevaid kultuure uurides. Erinevate kultuuride erinevusi ei arvestata. Statistiline fenomen. Tuleb välja ainult suurte koguste juures. Ühe inimese andmete puhul ei tule ülde välja, pole prognoosiva väärtusega. Ei arvestata võimalikke kolmandaid, neljandaid jne faktoreid. Kirjutamata seadus: ei tehta teste, nii et üks omadus on eelistatum kui teine või positiivsem. Selle testi puhul tuleb välja. Sotsiaalne selgelt pos, vastand neg. Pole selge, kui suur on kultuuri- ja perekonna osa. Siiski mõjukaim isiksuse käsitlus. 2 2. Psühhoanalüüs Psühhoanalüüs on teatud hüpoteeside kogu. Kaks olulisemad hüpoteesi on a) psüühiline determinismi hüpotees e põhjuslikkuse printsiip kõikidel asjadel on põhjus. Igale sündumusele järgneb uus, mis on eelneva poolt põhjustatud. Tahetakse jõuda algpõhjusteni
Carl Gustav Jung sotsiaalfilosoofia 9.03.2012 TALLINN 1 C. G Jung • Elas 1875- 1961; • Šveitsi psühhiaater; • Tugines oma isiksuseteoorias kogemustele haigetega; • Sai mõjutusi S. Freudist, hiljem eemaldus temast; 9.03.2012 TALLINN 2 Isiksusekonteptsioon •Jung kombineeris teleoloogiat kausaalsusega – ehk kõik, mis juhtub, juhtub mingi põhjusega; •Teleoloogia – õpetus, mille järgi kõik areneb
· "Ära karda surma, vaid elu." (Bertolt Brecht) · "Elu on lühike, kuid kuulsus võib olla igavene." (Cicero) · "Et kurjus saaks võidutseda, selleks piisab heade inimeste tegevusetusest." (Edmond Burke) · "Et luua täiuslikku riiki, tuleb kõigepealt luua sellised olevused, kes igal pool ja alati ohverdaksid oma hüve ühiskondliku heaolu nimel." (A. Schopenhauer) · "Et tsempioniks saada, võitle veel üks raund." James J. Corbett · "Ilu on igavik, mis kestab hetke." (Albert Camus) · "Inimene eksib surmani." (Johann Wolfgang Goethe) · "Inimene peab elama nii, et ta on alati valmis surema" (Kofutsius) · "Kaheldes jõuame tõeni." (Cicero) · "Kogemus on kamm, mille elu kingib kiilaspäiseks jäänud inimesele." (Judith Stern) · "Kogemus on nimi, mille igaüks paneb oma vigadele." (O. Wilde) · "Kõige kummalisem on see , et mida kaugemale sa jõuad ja mida rohkem sa teed, seda rohkem tajud ja näed, kui vähe sa tead ja oskad sellest, mida
Kuigi teooria osutus ekslikuks, koondas see uurijate tähelepanu aju ja psüühika seoste uurimisele ja lõi eeldused mitmete neuroanatoomia faktide avastamiseks. · 19.saj psühhofüüsika- füüsiliste ärritajate ja nendele ärritajatele vastavate sensoorsete protsesside kvantitatiivseid seoseid käsitlev psühholoogia osa. Algetapil kulges psühhofüüsika areng käsikäes mõnede naiivsete ideedega (nt meeleorganite spetsiifilise energia kontseptsioon Johannes Müller`i järgi). Kuid: 1. teadusele anti suur hulk materjali nägemise, kuulmise, haismise, maitsmise jm kohta. 2. formuleeriti psühhofüüsika seadusi (nt Fechner`i seadus). 3. arendati eksperimentaalpsühholoogia aparatuuri. · Hermann von Helmholtz, Franciscus Donders- mõõtsid eksperimentaalselt psüühiliste ja närviprotsesside kestusi ning järgnevust.
Allen Jones: Allen Jones sündis 1937. aastal Inglismaal. 1955 1961 õppis Horsney Kunsti Kolledzis, 1960, aastal visati Kunglikust Kunsti Kolledzist välja. 1961 1963 õpetas litograafiat Croydoni Kunsti Kolledzis. Kuuekümnendate algul mõjutasid Jonesi Nietzsche, Freud ja Jung. 1964. Aastal kolis ta New Yorki. Seal tegi ta kolmemõtmelisi töid, kus esines selgelt erootilisi komponente. 1969. aastal valmistas ta kaabuhoidja, mis oli esimene tema naismööbli teostest. Allen Jones saavutav kiiresti edu 1961. Aastal ,,Noorte kaasaegete" näitusel. Tema varasemad teemad jaotusid kaheks: seks ja teisalt bussid/lennukid jne. Tema stiil oli nii maaliline kui ka abstraktne. Oma bussi maalide seerias (1962-63) on tema lõuendid jaotatud ristkülikuteks
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · "Kõigest hoolimata usun ma siiski, et inimesed on · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud südames head." (Anne Frank) ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Kõik suured asjad on lihtsad ja paljusid neist saab · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." väljendada ühe sõnaga : vabadus, õiglus, au, kohustus, (Dante) halastus, lootus." (sir Winston Churchill) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Kõik vägi on seestpoolt, seega meie kontrolli all." · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) (Robert Collier) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi · "Labane käitumine reostab toredaid rõivaid rohkem kui kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel �
· ,,Inimene on olemuselt poliitiline loom." (Aristoteles) · ,,Pole olemas võimatuid unistusi, on vaid piiratud ettekujutus võimalikkusest." (Beth Mende Conny) · "Mõelge sellele, et tänast päeva ei tule enam kunagi." (Dante) · "Ainult haritud saavad olla vabad." (Epiktetos) · "Armastada tähendab tegutseda." (Victor Hugo) · "Armastus ilma austuseta ei suuda minna kuigi kaugele ega tõusta väga kõrgele, ta on ingel ühe tiivaga." (Alexandre Dumas noorem) · "Carpe diem." (kasuta aega/ela päevas) (Horatius) · "Demokraatia on leiutis, mis tagab meile sellise valitsuse, millise oleme ära teeninud." (George Bernard Shaw) · "Eksimine on igale inimesele loomulik, kuid mitte keegi peale rumala ei eita kangekaelselt oma vigu." (Aristoteles) · "Eksimine on inimlik, kuid selleks, et asju tõeliselt sassi ajada, on vaja arvutit." (Paul Ehrlich) · "Elu eesmärk on enesearendamine." (Oscar Wilde) · "Elu ilma p
Ta ei sallinud oma uut kasuema ning kutsus teda ,,kurjaks kasuemaks". 1930. aasta lõpus, lühidalt pärast neutriino postuleerimist ja pärast abielulahutust Käthe Margarethe Deppnerist novembris, kellega ta oli jõudnud abielus olla vähem kui aasta, varises mees täiesti kokku. Ta hakkas jooma ning ta elu ähvardas allakäik. Ta konsulteeris psühhiaatritega, et vastust leida oma arhetüübilistele unenägudele ning lõpuks muutus ise psühholoogide, eriti just Carl Jungi, parimaks õpilaseks. Üsna pea hakkas ta kritiseerima Jungi epistemoloogia teooriat ning pühendas palju aega selle uurimisele, eelkõige just sünkroonsuse uurimisele. Suur osa selle teema käsitlusest on kirja pandud tema kirjadest koosneva teosena ,,Atom and Archetype", mis on kirjutatud koostöös psühholoog Jungiga. Pauli arvas, et psühholoogias on teadvus ja alateadvus samuti komplementaarsed, teineteist täiendavad. Pauli nägi täiendavust objektiivse teaduse ja subjektiivse
Enamik neist toetuvad Reichi teooriatele ja psühhoteraapiale. Mõned teraapiad, nt Reichi teraapia ja gestaltteraapia kasutavad draamateraapiat ja tantsu või liikumisteraapiat ja on selle läbi seotud ka kunstiteraapiatega. Ühtlasti kasutab muusikateraapia, tantsuteraapia ja draamateraapia lõdvestustehnikaid, mis on omased kehateraapiatele. Kehateraapia eesmärk on ületada keha ja vaimu vaheline sild ja saavutada selle kaudu terviklikus. Selline holistlik käsitlus on omane ka paljudele kunstiterapeutidele. 3) Alternatiivsed teraapiad. Selle alla võib lugeda akupunktuuri, shiatsut, aroomiteraapiat ja teisi idamaised tervendamismeetodeid. Kuigi üldsus seostab tihtipeale nii kunstiteraapiat kui muid alternatiivsed lahendusi kõik ühise nimetuse all "alternatiivnteraapia" või "täiendav teraapia", siis on neil siiski olemuslik vahe, mis tuleneb juba ainuüksi päritolust.
Me ei pruugi alatihti aru saada, mis meiega teatud olukordades toimub, kuid me õpime sellest.Iga inimene võib olla intelligentne ja tõestada oma võimekust, kuid kõige enam tuleb see ikkagi kogemustest ja olukordadest, kuhu alatihti satume.Me avastame tihtipeale uusi asju, mis on aga hea, sest nii saame ka elus edaspidi hakkama, kui peaksime neid teadmisi, mis oleme omandanud selles uues olukorras kasutama.Kui me ise tahame, siis saame alati hakkama.Nagu ka Carl Gustav Jung on öelnud:,, Teadvuse tahtlik pool tuleneb inimese Mina-isiksusest, tahtmatu osa aga selle teisest poolest, mis pole Minaga identne,'' Kasutatud allikad: et.wikipedia.org/wiki/Carl_Gustav_Jung http://pspsyhholoogia.blogspot.com/
2. Ava müüdi mõiste tähendusi eri ajastutel, erinevate autorite käsitlustes ja uurimissuundumuste kontekstis. tautegooriline müüdikäsitlus: Schelling. müüdifilosoofia. *loodusallegooriline müüdikäsitlus: Müller. solaarmütoloogia, solarism. *evolutsionalistlik müüdikäsitlus: Lang jaTylor. rituaalid/kombed. primitiivsed kultuurid. *ritualistlik müüdikäsitlus: Frazer. *psühhoanalüütiline müüdikäsitlus: Rank, Freud, Jung. psühholoogia, unenäod, tänapäeva müüdid, kollektiivne alateadvus. *sotsioloogiline müüdikäsitlus: Durkheim. religioon. *funktsionalistlik müüdikäsitlus: Malinowski. maagia-teadus-religioon funktsioonid. *strukturalistlik müüdikäsitlus: Propp, Strauss. müüt ja mõtlemine. *semiootiline müüdikäsitlus: Lotman, Uspenski, Ivanov. müüdi tõlgendus. *fenomenoloogiline müüdikäsitlus: Eliade. kosmos, ajalugu, müüt ja reaalsus, sakraalne
Erinevuste kaudu on raskem kirjeldada, kui läbi sarnasuste. Kui leiti iseloomu sarnasuse, arenes edasi psühholoogia. Nagu korrelatsiooniuuringud- uuriti, kas iseärasused on sarnased, mõjutavad üksteist. Laiem taust- tõsisem tulemus. Peamised suunad: 1. Psühhodünaamiline e psühhoanalüütiline (vanim) 2. Humanistlik 3. Isiksusejoonte teooria 4. Kognitiivne käitumine CARL GUSTAV JUNG Suuresti tuntud. Palju naisi, põgeneb eksootilistele reisidele nt Alžeeriasse. 2) Jungi sarnasusõpetus. Mille poolest kõik inimesed on üksteisega sarnased. 1. Esiteks inimmõistuse erinevad kihid. (ühine kõigil) a. Pindmised kihid on seotud grupiga, perekond, rahvus, rassid. Sügavamal need kihid, mis ühised loomariigiga. 2. Õpetus arhetüüpidest – teatud ettevalmistamise süsteemid, mis on
psühhoseksuaalsesse arengusse, seda suurem on võime arendada normaalseid suhteid vastassugupoolega. Freudi järgijad usuvad, et kõik inimesed läbivad need perioodid selles järjekorras ja umbes sama vanalt ning Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. Freud tugines oma igapäevases töös ja ka inimeste nõusatmises ka oma teooriale ning on oma patsiendi sümptamitele reageerinud lausega: ,,Mu kallis Jung, lubage mulle, et te kunagi ei hülga seksuaalsuse 3 teoriat. See on kõikidest asjadest kõige olulisem. Te saate aru, et me peame tegema sellest dogma, vallutamatu kindluse.'' (Jung 1963: 151)(Sigmund Freud ''Inimhinge anatoomiast'': lk 193) Kasutatud kirjandus: 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
