Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule fantaseerimiseks, kaasaeg nõuab komöödiaid- tema ei taha vaid meelelahutust, vaid et teos kõneleks. Huvitus julmadest eluvõitlusteks. Muutis- konstrueeritud dialoogi vabadialoogiks, üks vaatus, üks ja sama lavapilt, dekoratsioone vähe, ei tohiks olla grimmi, valgustuse (alt) ära võtmine, soovis väikest lava ja saali. Shaw:1856- 1950; Iiri-inglise. Põhiteosed- ,,Inimene ja üliinimene", ,,Südame murdmistemaja", ,,Püha Johanna", ,,Pymalion". Stiil- paradoksaalne, mõtteterav, sotsiaalkriitiline, filosoofiline, ideedraama, satiiriline. Teemad-varakate kodanlaste elu, mille kombeka pealispinna all on varjul amoraalsus ja alatus; ajajärgule iseloomulikud illusioonid ning väärarusaamad, üksilduse traagika kui võimu paratamatus, isiksus, sõja (vastane),
Ka tema teosed ,,Elusäde", ,, Aeg antud elada, aeg antud surra", ,,Must obelisk" käsitlesid teise maailmasõja teemat. Oma peateoseks pidas kirjanik ,,Taeval ei ole soosikuid" (1961), milles teeb kokkuvõtte varasemas loomingus korduvalt väljendatud filosoofilistest seisukohtadest. Remarque´i karakterid on loodud nappide, kuid täpsete joontega, on väga iseseisvad. Kirjanik püüab rääkida tunnetest, armastusest,sõprusest otsekui väljaspool aega ja ruumi. Ernest Hemingway (1899-1961)-Ameerika kirjanik sündis Illinoisis arsti pojana. Pärast kooli lõpetamist töötas Kansas Citys ajalehereporterina. Kirjandus sai põhialaks 1920.aastatel. Esimesed ilukirjanduslikud teosed nägid trükivalgust pariisis, aga 1928. aastal naasis ta kodumaale, elas Key Westis floridas. Osales teises maailmasõjas ja Hispaania kodusõjas. Tuntuse tõi tema esikromaan ,,Ja päike tõuseb"(1926). Teos räägib ,,kadunud" noortest,
poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama. Kirjutas vanaisale kirja. Vanaisa oli ainus, kes talle jäänud oli. Vanaisa oli kõbus vanamees. Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks. 6. GEORGE BERNAD SHAW (1856- 1950) Oli iirlane. Isa kippus napsitama ja ema oli ebapraktiline. Ise säras kainel ajal teravmeelsete ütlustega, ema oli muusikahuviline. Oli mezzosopran, esines ja laulis. Väike Bernard oli kursis klassikalise muusikaga: Händeli, Beethoveni ja kõikide teiste toredate klassikutega. Pandi kooli, kus talle ei meeldinud. 15aastaselt jättis kooli pooleli. Läks tööle, oli vaeste linnaosas üüri koguja. Mõne aasta pärast edutati ja sai kontorisse kassapidajaks
märkama, ka valusamat poolt. Üks temaatika on ka veel lapsed. ,,Vanka" 9aastane poisike. Kingsepa juures õppis ametit. Otsis sule ja kui pererahvas kodust ära oli, hakkas kirjutama. Kirjutas vanaisale kirja. Vanaisa oli ainus, kes talle jäänud oli. Vanaisa oli kõbus vanamees. Hullab köögitüdrukutega. Laps kirjutab enda halbadest kogemustest, peksmisest jms. Lubab olla väga hea ja kõike teha, et ainult kingsepa juurest koju saaks. 6. GEORGE BERNAD SHAW (1856- 1950) Oli iirlane. Isa kippus napsitama ja ema oli ebapraktiline. Ise säras kainel ajal teravmeelsete ütlustega, ema oli muusikahuviline. Oli mezzosopran, esines ja laulis. Väike Bernard oli kursis klassikalise muusikaga: Händeli, Beethoveni ja kõikide teiste toredate klassikutega. Pandi kooli, kus talle ei meeldinud. 15aastaselt jättis kooli pooleli. Läks tööle, oli vaeste linnaosas üüri koguja. Mõne aasta pärast edutati ja sai kontorisse kassapidajaks
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid"
(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25. Gailiti looming . ,,Nipernaadi"(+) 26. Dramaatika olemus.(+) 27. Lüürika olemus.(+) 28. Luule aastatel 1917- 1940 Eesti kirjanduses. 29
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
1. L. Tolstoi elu ja looming 1828 1910. Lev Nikolajevits Tolstoi. Tolstoi vanemad on kõrgaristokraadid, isa on krahv ja ema poolt kuulub Volkonskite suguvõssa. Lapsepõlv on niisugune omamoodi. On 2 aastane, kui ema suri, ja 9 aastane, kui ta päris orvuks jäi. Kokku oli selles peres 4 poega ja ka õde, kokku 5 last, kõik kasvavad üles orbudena. Sündis pärismõisas Jasnaja Poljana. Hooldajad, sugulased kasvatasid neid lapsi ikkagi väga hästi, niivõrd kuivõrd, loomulikult kasvasid nad üles härrandlikena, väga rikkast, jõukast perest, kus oli normaalne, et igal poisil oli oma toapoiss, ja kus oli normaalne, et inimene ise midagi ei teinud. Kui oli abielus ja kolis laste koolitamise eesmärgil Moskvasse, otsustas elu muuta, kui lapsed olid täiskasvanud, otsustas ise ennast riidesse panema hakata. Lapsed kasvavad aadlikena ja üsna isekatena üles, neile ei tule pähegi mõelda, et talupoegadel ka mingid õigused on või et nendele tuleks miskitpidi kaasa tunda. 184
Kõik kommentaarid