50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 26 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-10-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
124 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
bandres
Õppematerjali autor
10) pidev helisignaal; 11) aeglane käte külgedel üles- alla tõstmine; 12) avariiraadiopoi poolt edastatav signaal; 13) värvilaik vees; 14) oranž kangas musta ringiga. 2. Käiguvahi üleandmine Roolimadrus äratatakse 20-30 min enne vahti. Roolikambrisse peab jõudma 5-10 min enne vahi algust. Sisenedes roolikambrisse tuleb selleks luba küsida vahitüürimehelt. Roolikambrisse tulles tuleb asuda roolis oleva madruse kõrvale ja saada temalt informatsiooni kuidas laev rooli kuulab, mis objektid on ümbruses nähtavad jne. Kui saabub vahivahetuse aeg, tuleb küsida vahitüürimehelt luba roolivahi vastuvõtmiseks. Kui vahitüüimees nõustub, paneb lahkuv roolimadrus laeva täpselt kursile ja ütleb kõva häälega :“Gürokompassi kurss… kraadi üle antud“. Vahti astuv madrus ütleb „Gürokompassi kurss … kraadi vastu võetud“
tähistamise süsteem, mis näitab kanalirenni või taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru on kerge hooletusega tekitanud reederile faarvaatri asetust laeva kursi suhtes. Laevatee kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest äärte nimetused on parem ja vasak, loetuna redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba kuni oma keskmise kuupalga ulatuses.
Eksam merepraktikas Pilet 1 1. Tuletõrjesüsteem. Tuletõrjuja varustus ja tulekahjude vältminine laevas Tulekaitse Suitsuavastussüsteemi Tulekaitse signalisatsiooni Ja Elektriline temperatuurijälgimise s. süsteemid Tuletõrje Mahulise kustutuse käitamise heli- signaali s. Süsteemid Vesikustutussüsteem Sprinklersüsteem Veepiserdussüsteem Vesikustutussüsteemid Udutekitussüsteem Välise jahutamise (ülekastmise) süst.
pöörlemiskiirust(ankru langemiskiirust)reguleeritakse lintpiduriga 17)Kuidas kontrollida ankrus oleva laeva triivi? 18)Ankru vabastamine võõrast ketist/trossist. Ankur tõstetakse nii kõrgele,kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross.Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Võõras ankrukett jääb trossi otsa rippuma. Ettevaatlikult tõmbame ankru klüüsi. Nüüd jääb lõpetada operatsiooni ohtlikum osa
Laev lasti vette 23. novembril 2006 ja ristiti veel samal päeval. "Star" anti tellijale üle 10. märtsil 2007 ja ta asus esmareisile 12. aprillil 2007. 1 M/S Star oli minu esimene ametlik praktikakoht Eesti Merekooli õppekavas. Praktika mul kestis 13 nädalat. Praktika algas 04. augustil 2015 ja lõppes 30. novembril 2015. Selle praktika ajal mina omandasin madruse teadmisi, täitsin maruse kohustusi ning olin seal nagu nende abi. Tutvusin sillas asuvate seadmetega, tegin navigatsioonivahti, tutvusin kohustustega, töökohtadega ja laeva distsipliiniga. Laeva üldandmed Üldpikkus – 186,1 m Laius – 27,7 m Kõrgus – 16 m Süvis – 6,5 m Dedveit – 4700 t 2 Kogumahutavus – 36249 t Kiirus – 27 sõlme Ro-Ro tüüpi reisiparvlaev Jääklass A1
1. Laeva andmed ja tekid 4 1.1. Laeva andmed 4 1.2. Tekid 5 2. Tüüp ja ehituslik kirjeldus 6 3. Ametikoht laevas ja ülesanded munsterolli järgi 7 3.1. Madruse ametijuhend 8 3.2. Emergency muster list 9 3.3. Isiklik häirekaart 10 4. Meresõidupraktika ajal tehtud laevatööd 11 5. Meresõidupraktika ajal läbiviidud õppused laevas 12 6. Laeva individuaalsed ja kollektiivsed päästevahendid 13
Kõik oleneb konkreetsest olukorrast, laeva suurusest, haakumise keerukusest, ankruketi/kaabli raskusest, ilmastikuoludest jne. Üks klassikaline variant on järgmine: ankur tõstetakse nii kõrgele, kui võimalik. Võetakse tugev taimkiud või terastross. Vajalik tugevus määratakse eelnevate kogemuste alusel. Trossi üks ots kinnitatakse pollarile, trossi teine ots lastakse läbi klüüsi (või üle vööri kiibi) parda taha ankru juurde. Vööris kinnitatakse ankru kohale tormiredel. Madrus laskub mööda tormi redelit ankru juurde. Toob allalastud trossi vaba otsa võõra ankruketi alt läbi ja seob allalastud viskeliini otsa külge. Viskeliini abil tõstetakse trossi vaba ots üle vööri kiibi (läbi klüüsi) tekile, pingutatakse ja kinnitatakse pollarile. Ohutuse mõttes on parem viibida sellest trossist võimalkult kaugel, kuna see võib katkeda. 22 Tasapisi laseme ankrupeliga oma ankrut allapoole. Kui veab,
vahimadrus seisab roolis. · Vööri haalamisjaam sidevahendiga varustatud 2. tüürimees, 3. tüürimees, pootsman ja vanemmadrus lisaks 3 madrust. Kõik on osalised haalamise ajal vööris, aga korraga mitte. Vastavalt sadamale ja sildumise kellaajale moodustatakse haalajad. · Ahtri haalamisjaam sidevahenditega varustatud vanemtüürimees, 2. tüürimees, 3. tüürimees ja tuletõrje madrus, lisaks 4 madrust. Sama moodi ka ahtris vastavalt sadamale ja kellaajale moodustatakse silduv üksus. · Masinaruum vanemmehaanik, vahimehaanik kindlustavad peamasinatöö, elektromehaanik tagab laeva automaatika ja diiselgeneraatorite töö. Haalamine: · Kapten: 1. Teostab laeva sisenemist ning manööverdamist sadama akvatooriumil. · Vanemtüürimees: 1. Võtab vastu ettekanded haalamisjaamadest nende valmisoleku kohta. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid