Maaviljeluse konspekt (3)

5 VÄGA HEA
 
Säutsu twitteris
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP)
40 loengut ja 30 laboratoorset tööd
Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud!
Kirjandus:
- E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat)
- ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval)
- ,,Agrokeemia 2006"
- M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje"
- ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat"
- ,,Mahepõllumajanduse alused"
- Mahepõllumajanduse leht
- Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge)
- H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat"
Maaviljelus (Soil management) ­ agroökosüsteemis toimivate taimekasvutegurite looduskeskne
tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja ­võtete kogumil, st
maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid.
Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so
kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine.
Looduslik ökosüsteem: Taimed ­ taimede varis ­ taimtoidulised organismid ­ lagundamine ­ muld
(ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring)
Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii
energiat kui ainet).
Agroökosüsteemi iseloomustab:
1) Selle suur avatus ­ saagi eemaldamine, väetamine
2) Iseregulatsiooni nõrkus ­ põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate
tehnoloogiliste võtetega
3) Süsteemsus ­ viljelustehnoloogia üksikvõtete elimineerimine, muutmine võib mõjutada kogu
tehnoloogilise kompleksi efektiivsust
Põllumaad on Eestis 1 100 000 ha, millest haritakse 70-75%. 17 vallas on mulla boniteet alla 31 hp.
Põllumaa pind (ha) inimese kohta igal aastal väheneb.
Ratsionaalne maaviljelussüsteem:
1) Tavasüsteem ­ põllumajanduslik tootmisviis mida iseloomustab rohke ostutoodete (näiteks
pestitsiidid, väetised) ja muude tehnoloogiate (näiteks spetsiifilised aretusvõtted) kasutamine, mille
eesmärgiks on efektiivsuse ja tasuvuse suurendamine ning kulutuste vähendamine tooteühiku kohta
2) Integreeritud süsteem ­ integreeritud taimekaitse on kombinatsioon meetmetest, mille juures
esmajärjekorras arvestatakse esmajärjekorras bioloogiliste, biotehniliste, aretuslike kui ka viljelus- ja
kultuurtehniliste abinõudega, mis piiravad keemiliste taimekaitsevahendite kasutamise vajalikule
tasemele (Saksamaa taimekaitse seadusest)
3) Ökoloogiline süsteem ­ mahepõllumajandus on tasakaalustatud toitaineringel ja suures osas
kohalike taastuvate ressursside kasutamisel põhinev loodussäästlik tootmisviis. Taimekasvatuses ei
kasutata sünteetilisi väetisi ega taimekaitsevahendeid. Mullaviljakus taastatakse õige külvikorra,
agrotehnika ja orgaaniliste väetistega. Taimekahjustajaid välditakse looduslike vaenlaste abil ning
kahjustuskindlamate sortide kasvatamisega
www.ceet.ee
www.organic-europe.net
Maaviljelusseadused:
1) Autotroofsuse seadus ­ ainult rohelisel taimel on võime toota fotosünteesi ja
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maaviljeluse konspekt #1 Maaviljeluse konspekt #2 Maaviljeluse konspekt #3 Maaviljeluse konspekt #4 Maaviljeluse konspekt #5 Maaviljeluse konspekt #6 Maaviljeluse konspekt #7 Maaviljeluse konspekt #8 Maaviljeluse konspekt #9 Maaviljeluse konspekt #10 Maaviljeluse konspekt #11 Maaviljeluse konspekt #12 Maaviljeluse konspekt #13 Maaviljeluse konspekt #14 Maaviljeluse konspekt #15 Maaviljeluse konspekt #16 Maaviljeluse konspekt #17 Maaviljeluse konspekt #18 Maaviljeluse konspekt #19 Maaviljeluse konspekt #20 Maaviljeluse konspekt #21 Maaviljeluse konspekt #22 Maaviljeluse konspekt #23 Maaviljeluse konspekt #24 Maaviljeluse konspekt #25 Maaviljeluse konspekt #26 Maaviljeluse konspekt #27 Maaviljeluse konspekt #28 Maaviljeluse konspekt #29 Maaviljeluse konspekt #30 Maaviljeluse konspekt #31 Maaviljeluse konspekt #32 Maaviljeluse konspekt #33 Maaviljeluse konspekt #34
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
235 laadimist Kokku alla laetud
3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
suslu Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Milliste protsesside toimel tekivad mulla struktuuragregaadid ?
  • Kummal on suurem poorsus ­ liival või savil ?
  • Mitu m2 jälgi teeme 1 ha viljelemisel, kasutades tavaharimist ?
  • Miks mullad väsivad ?
  • Miks on rühvelkultuurid head ?
  • Mitu välja planeerida külvikorda ?
  • Mitmeks väljaks põld jaotada ?
  • Mis teha, kui sõnnikut ei ole ?
  • Milliseid aspekte arvestada haljaskultuuride valikul ?
  • Millal peaks libistama hakkama ?
  • Miks valida S-piidega kultivaator ?
  • Miks kasutatakse minimeeritud mullaharimist ?
  • Miks ei kasuta minimeeritud mullaharimist ?

Mõisted

bio, põllumaad, fotosüntaat, maksev, antud seadus, saagikus, elementidest või, agronoomiliselt soovitud, struktuuragregaatide tekkeks, muld, tasakaaluline lasuvustihedus, muldade tihenemine, seose analüüs, mulla vee, häiritud, topeltrattad, põllul liikudes, väliveemahutavus, hapnikusisaldus mullaõhus, heintaimed, kolloidide eripind, normaalne 15, sellised mullaosakesed, plastilisus, mitte plastilised, väikese sidususega, viljavaheldus, oder, viljavaheldus, külvikord, külvikord, külvikord, vastuvõtlik haigestumisele, kaer, segatis, allelopaatiline mõju, esti tingimustes, allakülv, kattevili, allakülvina, kesakultuuride valik, kultiveerimine 5, mineraalväetistega, kaunvilja, piisab aastast, väikeaedades, mahepõllumajanduslik tootmine, levinumad vahekultuurid, liblikõielisi, mulla huumuse, sõnniku humifikatsioonikoefitsent, punane ristik, lutsern, mesikas, õlirõigas, raps, rüps, tatar, saialill, päevalill, tagetes, veelgi efektiivsem, aastakulu, järjest enam, konkreetsetele tingimustele, viilu harjadel, sobivaim mullaniiskus, külviaegsel mullaharimisel, äke, üldreeglina, varb, vurräke, kahvelvurräke, võrkäke, sugaäke, karjamaaäke, üldnõue, suurem oht, piide asetus, libistamine, äestamine, kultiveerimine, rulliks, silerull, cambrigerull, rõngasrihvelrull, karpprofiilrõngasrull, õhkrehvrull, põhumajandus, korimisriistade võrdlusest, heaks koorimisriistaks, enimsobivad, taoline harimine, ümarad harjad, eelsaha kasutamisega, soovitav, künnil, lõpukünd, tihendurull, ecomat, lahusagregaatne, põimagregaatne, peenemad, 300 000, rakendamise võime, meetodi eelduseks, väiksemas arengujärgus, kevadeks, rukis, hernes, külvatakse 4, harjad vaheltharimiseks, harjade tõrjetoime, kuum vesi, külmutamine, elektriga tõrje, kasvuained, mullapreparaadid

Sisukord

  • MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP)
  • Eksam
  • Maaviljelus
  • Looduslik ökosüsteem
  • Mulla füüsikalised ja füüsikalis-keemilised omadused
  • * Mulla struktuursus
  • Struktuuritu muld
  • Milliste protsesside toimel tekivad mulla struktuuragregaadid?
  • Struktuuri tekkeks
  • Positiivne korrelatsioon
  • Protsessid struktuuragregaatide tekkel
  • Struktuuri hoidmiseks tuleb
  • Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada
  • Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas
  • * Lasuvustihedus Dm
  • Mulla lasuvustihedus sõltub
  • Tasakaaluline lasuvustihedus
  • Korrelatsioonianalüüs näitas
  • Mulla tihenemise mõju mullale
  • * Mulla kõvadus
  • * Poorsus
  • Mullaharimisel
  • Mulla tihenemisega
  • Tihenenud mullas
  • Mulla tihenemine sõltub
  • Kui kallid on topeltrattad?
  • Kõrge õhusurve põhjustab
  • Väga tavaline on horisontaalse tihenenud tsooni moodustumine või tihenenud kihi
  • Tihenemise allpool künnikihti on üldiselt suurem probleem kuna
  • Juur saab sügavamale tungida
  • Hapnikupuuduse korral hakkavad mullas arenema reduktsiooniprotsessid, milles osalevad
  • Mulla õhumahutavus määratakse mulla väliveemahutavuse juures. See sõltub
  • Mulla õhu tähtsus
  • Hapnikusisaldus mullaõhus on keskmiselt 15-20%
  • Õhuhapniku mõju taimede elutegevusele
  • Mulla õhurežiimi reguleerimise võtted
  • Ennetavad abinõud mullatihenemise vältimiseks
  • Abinõud mullatihenemise vältimiseks
  • Füüsikalised ja mehhaanilised omadused
  • * Plastilisus
  • Mitte plastilised
  • Vähe plastilised
  • Mõõdukalt plastilised
  • Väga plastilised
  • * Mulla sidusus
  • * Mulla kleepuvus
  • * Mulla paisuvus
  • Viljavaheldus
  • Monokultuur
  • Külvikord
  • Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
  • Eelvilja mõju saagi moodustumisele on seda suurem
  • Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
  • Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
  • Allelopaatiline mõju
  • Mitu välja planeerida külvikorda
  • Külvikorralüli
  • Vahelduma peaksid
  • Külviaasta
  • Külviaasta Saagiaastad
  • Allakülv
  • Kattevili
  • Kesad
  • Levinud on kaks kesatüüpi
  • Mustkesa
  • Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga
  • Külvikord ja keskkonnakaitse
  • Köögivilja külvikorrad
  • Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on
  • Näide 1
  • Näide 2
  • Näide 3
  • Huumusbilanss (~2-5% Eesti muldades)
  • Huumusesisalduse ja -kvaliteedi paneb paika
  • Põhumajandus
  • Milliseid aspekte arvestada haljaskultuuride valikul
  • Teatud tingimustel võib esineda ka negatiivseid ilminguid
  • LIBLIKÕIELISED
  • VAHE- JA JÄRELKULTUURID
  • Liblikõielised ja haljasväetiskultuurid
  • MULLAHARIMINE
  • Eesmärk
  • Mullaharimine peab tagama
  • Mullaharimise põhisuunad
  • Mullaharimise tehnoloogilised võtted
  • LIBISTAMINE
  • Libistamise peamised ülesanded on
  • Libisti täidab oma ülesannet üksnes sel juhul, kui künniviilu hari korralikult kobestub
  • Millal peaks libistama hakkama?
  • ÄESTAMINE
  • Külvieelsel mullaharimisel on äestamise ülesandeks
  • Külviaegsel mullaharimisel on väetamise ülesandeks
  • Kasvuaegsel mullaharimisel
  • Äkked võiks jaotada järgmiselt
  • Äkke murendav ja kobestav mõju sõltub
  • Kahvelvurräke
  • Agrotehniline nõue äestamisel on
  • KULTIVEERIMINE
  • Käpp
  • Kultiveerimise ülesanded
  • Lauskultiveerimise eesmärgiks
  • C-kujulise ankruga kobestuskäpad
  • S-kujulise ankruga kobestuskäpad
  • Külvieelsel kultiveerimisel oleks kõige otstarbekam kasutada S-piidega kultivaatorit
  • Miks valida S-piidega kultivaator?
  • Piide asetus
  • Piide vahekaugus
  • Libistamine
  • Äestamine
  • Kultiveerimine
  • RULLIMINE
  • Rulliks
  • Rullimise ülesandeks on
  • Mullapinna tihendamine omakorda muudab mitmesuguseid mulla omadusi
  • Silerull
  • Cambrigerull
  • Rõngasrihvelrull
  • Kiilrõngasrull; rõngasrull
  • Karpprofiilrõngasrull
  • Õhkrehvrull
  • Kõrrekoorimise ülesanded
  • Põhk tagastatakse mulda
  • Koorimise ülesanded vee- ja õhurežiimi reguleerimisel
  • KÜNDMINE
  • Mulla pööramise ülesanded
  • Sügiskünni viil
  • Nõuded heale külvialusele
  • Erinevad haardelaiused künnil
  • Hõlma liigid
  • Künnisügavus
  • Künnisügavus sõltuvalt viilu laiusest
  • Umbrohtude hävitamine
  • Ketasnuga
  • Ribihõlm
  • Erilist tähelepanu vajavad savimullad!
  • Rahalisi kulutusi võib põhjustada
  • Veojõu suurus sõltub
  • Lõpukünd
  • Tihendurull ehk pakker kindlustab
  • MULLAHARIMINE JA SELLE MINIMEERIMINE
  • Künni asendamise eelised
  • Künni asendamise puudused
  • Lahtised küsimused
  • Taliraps
  • TOITAINED
  • Otsekülv
  • Ecomat
  • Külvieelse mullaharimise peamised ülesanded
  • Lahusagregaatne
  • Põimagregaatne
  • UMBROHUD & UMBROHUTÕRJE
  • Umbrohtude kahjulikkus
  • Umbrohtude kasulikkus
  • Umbrohtumist suurendavad tegurid
  • Primaarne ja sekundaarne seemnete puhkeolek sõltub
  • Umbrohutõrje
  • Meetodi hindamine
  • Programmi valimine
  • Programmi rakendamine
  • kaudne umbrohutõrje
  • Otsene umbrohutõrje
  • Minimeeritud sügisene mullaharimine
  • Teraviljade vaheltharimine
  • Selektiivset
  • Harjad vaheltharimiseks
  • Umbrohutõrje kartulil
  • Termiline umbrohutõrje
  • Leegitamine
  • Solarisatsioon
  • Kuum vesi
  • Aurutamine
  • Külmutamine
  • Elektriga tõrje
  • Multš
  • Bioloogiline tõrje
  • Putukad
  • Mikroherbitsiidid
  • KEEMILINE TAIMEKAITSE
  • Herbitsiidid
  • Süsteemsed herbitsiidid

Teemad

  • Soil management
  • Looduslik ökosüsteem
  • avatud
  • Selle suur avatus
  • Iseregulatsiooni nõrkus
  • Süsteemsus
  • Tavasüsteem
  • Integreeritud süsteem
  • Ökoloogiline süsteem
  • Autotroofsuse seadus
  • Fotosüntaat
  • Miinimumseadus
  • Eesti „madalaimaks tünnilauaks” on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus
  • Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus
  • Optimumiseadus
  • Toitainete tagastamise seadus
  • Viljavahelduse seadus
  • Idanemiskeskkonna mõju seadus
  • Looduslik
  • Kunstlik
  • lõimis
  • Meie ülesandeks on põllul luua struktuurne muld!
  • Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate
  • teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid
  • * 40 – 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 – 2.5 m tugevama juurekavaga
  • Mullapind
  • Ülakiht
  • Üleminek
  • Alumine kiht
  • Mida madalam on lasuvustihedus, seda vähem peaks mulda harima!
  • Kummal on suurem poorsus – liival või savil?
  • moodustumine 20 – 30 cm sügavusel, kui igal aastal künda sama sügavalt
  • Taimejuured ei suuda tungida tihenenud kihist läbi – see põhjustab juurte kõverdumist
  • jälgi teeme 1 ha viljelemisel, kasutades tavaharimist
  • anaeroobsed mikroorganismid. Selle tagajärjel tekivad mullas mitmed ühendid, millest suur
  • hulk on taimedele mürgised
  • Väliveemahutavus
  • Abinõu
  • niiske tihenenud muld
  • tihenenud raske muld
  • varjutaluvad taimed
  • kuivad mullad
  • korralik mullastruktuur ja mullaelustik (küpse muld)
  • kerged mullad
  • Head eelviljad
  • Keskmise väärtusega eelviljad on
  • halvad eelviljad on
  • Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
  • Agrobioloogilised alused kultuuride paigutamisel
  • Vahelduma peaksid
  • Saagiaastad
  • Teraviljarohkes viljavahelduses tuleks arvestada järgnevaga
  • väetusplaan
  • Salat vahekultuurina
  • st. ühel väljal (ühes külvikorras) ei pea olema üks ja sama kultuur!
  • ** Ära külva kartulit sinna kus on eelnevalt olnud tomat!
  • Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused!
  • Mahepõllumajanduslik tootmine – püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta
  • peetakse vähemalt 0.1 lü loomi ja nendest vähemalt 50% on mahepõõllumajanduslikul pidamisel 1156
  • kr/ha. Teravilja, söödajuurvilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, mustkesa eest 1516 kr/ha. Avamaa
  • köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride eest 3764 kr/ha
  • Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on
  • Maitse- ja ravimtaimed, mille kasvatamiseks makstakse mahepõllumajanduslikku tootmise toetust
  • aedtill, harilik hiirekõrv, kolmisruse jne
  • Teatud tingimustel võib esineda ka negatiivseid ilminguid
  • Kõrreliste heintaimede juured lagunevad 3-4 aastat; ka lutserni peajuur laguneb aeglaselt
  • Eesmärk
  • Libistamise peamised ülesanded on
  • Libistamise tagajärjel kuivab muld paremini ülemises kihis, aurumine aeglustub
  • Kapillaarsetes poorides paikneb vesi ja mittekapillaarsetes õhk. Kui me töötleme mulla läbi, siis
  • kapillaarsed poorid taastuvad ja mittekapillaarsete pooride arv suureneb. Seega mida enam
  • kapillarseid poore on, seda paremini tuleb vesi mulla pinnale. Viilu harjadel on kuivamine kiirem
  • madalad lohud kuivavad aeglasemalt. Kui me libistame, siis katkestame kapillaarid ära
  • Nugaäkke
  • Võrkäke
  • Sugaäke
  • Karjamaaäke
  • Sõrmketasäke
  • Tüükultivaatoritel kasutatakse laialdaselt elastseid C-piisid ning idividuaalse kivikaitsmega peitekäppi
  • ehk vedrupiisilur
  • ehk S-kujuliste piidega
  • Crossboard
  • Kündmisele minevad teravilja- ja rapsipõllud peaks eelnevalt koorima
  • Kui põhu tagastamise variant langeb ära, siis tuleks koorimisel lähtuda umbrohtumuse iseloomust
  • Mulla pööramise ülesanded
  • VÄGA VAJALIK
  • Roundupiga
  • * Miks kasutatakse minimeeritud mullaharimist?
  • * Miks ei kasuta minimeeritud mullaharimist?
  • Külvieelse mullaharimise peamised ülesanded
  • Turvasmuldade harimine – loe raamatust!
  • Umbrohtude kahjulikkus
  • Mitmed strateegiad kuidas „valguse juurde pääseda”
  • Umbrohtude kasulikkus
  • 000 – 100 000
  • 000 – 1 000 000
  • Seemnepakk
  • Paar slaidi materjalidega õppejõult
  • Meetodi hindamine
  • efektiivsus
  • korratavus
  • paindlikkus
  • Programmi valimine
  • majanduslik
  • harimissüsteem
  • rakendamise võime
  • Programmi rakendamine
  • kaudne umbrohutõrje
  • Otsene umbrohutõrje
  • GRAAFIK MATERJALIDES
  • valikulist vaheltharimist
  • Eduka umbrohutõrje eelduseks on tasane mullapind!
  • Umbrohutõrje kartulil
  • Umbrohtude vastupidavus leegitamisele (õppejõud saadab)
  • kiiritamine
  • Täiendavalt lugeda Kemira koduleheküljelt!
  • kontaktsed herbitsiidid
  • Mullapreparaadid – Kemira koduleheküljelt lugeda!

Kommentaarid (3)


gelvin palk: Seda oligi vaja
17:24 19-10-2011

Rasmus K2: päris hea
07:36 15-09-2010

helluuuu: v hea
20:02 27-04-2011


Sarnased materjalid

72
docx
50
doc
14
docx
6
docx
15
docx
25
doc
528
doc
99
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto