Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused (7)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. Geograafia kui teadus, tema koht teaduste süsteemis, üldmaateadus ja selle jagunemine.
-teadus, mis tegeleb geosüsteemide,nende kujunduse, toimimise ja arengu seaduspärasuste uurimisega. Geograafia probleemide alla kuuluvad nii loodus- kui ka ühiskonnateadused. Jagunemine* loodusgeograafia (füüsilineg.) *sotsiaal g(majandus g.) *Teoreetilineg( kaartide analüüs).
2. Universum , galaktikad (ja Galaktika) ning Päikesesüsteem. Millised taevakehad on Päikesesüsteemis, kas neil on geograafilist tähtsust?
- Universumi põhilisi struktuuriüksusi nimetatakse galaktikateks. Meie Päike kuulub hiigelsuurde tähesüsteemi, mida nimetatakse Galaktikaks e Linnuteeks.
Päikesesüsteem –taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, planeedid koos oma kaaslastega(kuudega), asteroidid , komeedid ja planeetidevaheline tolm ja gaas . Tekkis ~5 miljardit aastat tagasi iseenda raskuse mõjul kokkutõmbuvast gaasipilvest.
3. Päikesesüsteemi planeedid. Mille poolest erinevad „Maa tüüpi“ planeedid ja nimeta need.
-Merkuur, Veenus , Maa, Marss, Jupiter , Strutn, Uraan, Neptuun . Maa-tüüpi planeedid e kiviplaneedid on need, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest . Jupiteri sarnased planeedid on need, mis koosnevad põhiliselt gaasidest , kuid mille keskmeks võib olla mineraalne tuum. Maa-tüüpi planeedid on:Merkuur, Veenus, Maa ja Marss.
4. Päikesesüsteemi arvulisi karakteristikuid:
* Maa kaugus Päikesest - ligikaudu 150 miljonit km (8 valgusminutit) e 1 astronoomiline ühik.
* Päikese ja planeetide mõõtmed: *Päike(Läbimõõt 1,4 milj km, 109 Maa läbimõõtu),
*Merkuur(Päikesesüsteemi väikseim planeet.3,303× 1023 kg (18 korda väiksem (5,5271%) Maa massist), *Veenus (läbimõõt (12 100 km) ja keskmine tihedus (5,25 g/cm3), *Maa(510,098.073 km2) *Marss(Läbimõõt: 6750 km )*Jupiter(ületab Maa massi 318 korda ja kõigi teiste planeetide kogumassi umbes 3 korda) *Saturn(120 600 km, mis on 9,4 korda suurem kui Maal), *Uraan(Maa massi suhtes 14,4 korda suurem), *Neptuun(massilt 17,5 korda ja ruumalalt 42 korda suurem Maast)
* Päikese, planeetide jm ainemasside jaotus

* Maa kui planeedi mõõtmed, tihedus jne. :
* Meridiaani ümbermõõt- 40 009,153 km * Ekvaatori ümbermõõt- 40 075,693 km *pindala- 510.098.073 km2 *ruumala- 1083,314x10astmes9 km3 *mass- 5.9737x10astmes24kg *tihedus- 5.517g/cm3
* Mis on „kosmiline kiirus“?- vähim algkiirus , mis tagab mingile kindlale orbiidile jõudmise.
5. Taevaskera mõiste. Taevaskera põhipunktid ja jooned, miks on neid vajalik tunda?
-Taevaskeraks nimetatakse meelevaldse raadiusega ettekujutatavat kerapinda, millele me projekteerime taevakehade asukoha. Taevaskera mõistet kasutatakse nurkade mõõtmisel, mitmetel arvutustel – see on taevaskera praktiline tähtsus. [Vt konspekt lk 10]
6. Maa pöörlemine ja tiirlemine , selle tähtsus meie loodusele . Ööpäev, aastaaegade kujunemine, pööripäevad.
-Maa on pidevas liikumises. Kõik liikumised toimuvad üheaegselt ja geograafiliste protsesside seisukohalt on neist tähtsamad: *Maa pöörlemine ümber oma telje.*Maa tiirlemine ümber Päikese.*Maa liikumine koos Päikesega Galaktikas.
-Ajavahemikku Päikese kahe teineteisele järgneva samanimelise kulminatsiooni momendi vahel, st Päikese ketta keskpunkti läbimise moment antud koha meridiaani tasandist nim tõeliseks päikese ööpäevaks. Tõelist päikeseaega nim ka kohalikuks ajaks.
-Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku. Suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku. Sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku. Talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku .
7. Mis on Foucalt’i pendel ning mida see demonstreerib?
8. Maa kaardistamise probleemid. Kartograafiline projektsioon, selle põhilised tüübid. Moonutused kaartidel. Kaartide jaotus mastaabi, sisu ja kasutusotstarbe järgi.
-Kartograafiline projektsioon kujutab endast matemaatiliselt korrektset võtete süsteemi, mille abil kantakse kumera pöördellipsoidi pinnalt geograafilised koordinaadid tasapinnale. Abivahendina kasutatakse mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid, sagedamini koonust ja tasapinda.
-Moonutuste tekkimine kaartidel on paratamatu ja kauguste, pindlalade, nurkade jms määramisel kardilt tuleb neid arvestada. Moonutuste laadilt eristatakse : *Õigenurksed e komformsed *Õigepindseid e ekvivalentseid *Sobedaid e konventsionaalseid.
-Kaartide kogum atlas ja selle jaotamine: *Kujutatud ala suuruse järgi (maailm, riik, linn) *Sisu järgi (üldgeograafiline, erialane jm) * Otstarbe järgi (teatme, kooli, teede, turismi jm).
Üldgeograafilised kaardid, temaatilised kaardid.
9. Maa kuju erinevates tähendustes (kera, ellipsid , geoid). Geograafiliste koordinaatide võrk. Pikkus- ja laiuskraadid.
-Maa pöördellipsoid – matemaatiliselt vastab Maa kuju kõige enam ümber lühema telje pöörlevast ellipsoidist saadavale pinnale. Kõige täpsemini vastab Maa tõelisele kujule geoid. Geoid on selline geomeetriline keha, mille pind on kõikjal risti loodjoonega ning see ühtib merede ja ookeanide häirimata veepinnaga.
-Koordinaatide süsteemi loomine on geograafias oluline, sest nende abil määratakse vaadeldavate punktide asukohad maapinnal. Geograafiline laius on nurk, mis moodustub ekvaatori tasapinna ja sirgjoone vahel ning mis ühendab Maa keskpunkti ja vaadeldavat punkti Maa pinnal. Paralleelid on kujutletavad täisringid, mis on ekvaatori tasapinnaga paralleelsed. Suurimad on nad ekvaatoril , poolustel kujutavad nad endast punkte. Geograafilist pikkust iseloomustavad meridiaanid. Meridiaani tasapind läbib Maa telge ja lõikejoon maapinnal kujutabki meridiaani.
10. Aeg ja ajavööndid. NB! tunninurk. Kuupäevaraja. Maailmaaeg ja kohalik aeg. Kella kasutamisest geograafiliste koordinaatide määramisel.
-*Tõeline päikeseaeg = kohalik aeg.*Vööndiaeg = ajavööndi piires, kokkuleppeline. *Tunninurk- kui palju maakera 1tunni jooksul pöörleb ümber oma telje(360:24 = 15kraadi tunnis)tunninurk=15’ *Maailmaajad on piiritletud ajaloolis-looduslike tunnuste järgi. *Kohalik aeg-
11. Kalendri mõiste, mis alusel on koostatud enamkasutatud kalendritüübid.
Kuidas kujunes Euroopas kasutusel olev kaasaegne kalender ja selle nimetus.
- Kalender on kindel ajaarvamissüsteem. Kalendri tüüdib:* kuukalender –on sünkroniseeritud kuu liikumise ja faasidega *Päikesekalender –tugineb Maa tiirlemisele ümber Päikese ja pöörlemisele ümber oma telje *Kuu-ja Päikesekalender –segatüüpi kalender *Planeedikalender- milline tähistaevas välja näeb, kus planeedid asuvad.
12. Tähtsamad jooned ja punktid maakeral (poolused, polaarjooned, pöörijooned, ekvaator, 0o-meridiaan, kuupäevaraja jne.)
-*Poolused-Taevaskera ööpäevase pöörlemise telge nim maailma teljeks. Taevaskera ja maailma telje lõikepunkte nim maailma poolusteks.* Polaarjoon - on kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaröö ja polaarpäev. Põhjapolaarjoon asub 66,5° põhjalaiusel ja lõunapolaarjoon 66,5° lõunalaiusel.*Pöörijoon- on on kujutletav joon maakera pinnal, mille pikkuskraad on 23,5° N (põhjapöörijoon) või 23,5° S (lõunapöörijoon). Nendel paralleelidel on päike seniidis üks kord aastas (pööripäeval). *Ekvaator- on kujuteldav suurringjoon taevakeha pinnal, mis ristub meridiaanidega ning asub võrdsel kaugusel geograafilistest poolustest.Maa ekvaatoril läbib Päike seniidi kevadisel ning sügisesel pööripäeval.Ekvaatori laiuskraad on 0°.*0-meridiaan- Algmeridiaan ehk nullmeridiaan on meridiaan, mis läbib Greenwichi observatooriumi. Algmeridiaani pikkuskraad on 0°. *kuupäevaraja-on kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev.Kuupäevaraja paikneb keset Vaikset ookeani enam-vähem piki 180° meridiaani. Ületades kuupäevaraja idast läände, tuleb liita 24 tundi. Vastupidisel juhul, ületades kuupäevaraja
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #1 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #2 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #3 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #4 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #5 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #6 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #7 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #8 Maateaduse alused - kordamisküsimused ja vastused #9
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 146 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Ragnar Kalamets Õppematerjali autor

Lisainfo

kordamisküsimused ja vastused
kordamisküsimused , maateadus

Mõisted


Kommentaarid (7)

Cink profiilipilt
Cink: Kenalt sisukas aga selleks aastaks on kordamisküsimuste nimekiri kahjuks mahukamaks läinud.
20:19 25-12-2012
Olen.Helen profiilipilt
Olen.Helen: Väga hea materjal.
19:07 12-12-2011
p2nta17 profiilipilt
p2nta17: Väga hea materjal.
21:41 18-12-2011


Sarnased materjalid

13
doc
Maateaduse aluste kordamisküsimused
27
odt
Maateaduste alused-kordamisküsimused
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
31
doc
Maateaduse alused I kordamisküsimused
528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
12
docx
Maateaduste kordamisküsimused
6
doc
Maateaduse eksamiküsimused
13
pdf
Maateaduse alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun