Facebook Like
Hotjar Feedback

Maateadus alused (5)

4 KEHV
Punktid
 
Säutsu twitteris
/
Maateaduste Alused I (6.sept)

Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg).
Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt.
Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki( anorg .).
Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust . Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole.

Settekivimid - kihilised , sisaldavad fossiile .
Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400’C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim

Magmakivimid - massiivne , ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud ). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega.

Geostruktuur – kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus ( kilpvulkaan , liustik , mäestik, kontinent, ookeani keskahelik , jne) orogeenid e kurdmäestikud, kraatonid e kulutustasandikud – klassikalised geostruktuurid mandritel.
Geostruktuurselt paikneb eesti balti kilbi lõunanõlval, ida-euroopa kraatoni loodeosas.
Kilp – kraatoni moondekivimiteni kuludes paljastunud osa, enamasti settekivimitega kaetud. Eestis 100-500m setteid. Soomes paljastunud.

Geosfäär – globaalselt leviv planetaarse tekkega kivimiline kest. (koor, astenosfäär, vahevöö, välistuum, sisetuum ). Tekkinud kas planeedi moodustumisel või geoloogilise arengu käigus( maakoor ). Astenosfäär – seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond (osaliselt ülessulanud 2-30%), plastiline vahevöö osa maakoore all. Astenosfäärne vedelik on basaltne magma .

Kiviainese dünaamika 2 käsitlust.
Maa suurte geostruktuuride liikumise e tektoonilise liikumise tõlgendamise alusel eristatakse 2 erinevat geoloogilist maailmapilti. Klassikaline e fiksistlik ja laamtektooniline e mobilistlik. Mobilism on tänapäeval üldtunnustatud.
Isostaasia – maakoore plokkide vertikaalne liikumine gravitatsioonilise tasakaalu suunas. Osa maad erodeerub kergemaks ja kerkib üles, teine osa vajub kõrval alla.
Diapirism – plastiliste ainemasside vertikaalne liikumine.
Sooladiapirism e soolatektoonika - paksu setetekihi (üle 5-6 km) alla mattudes hakkavad väiksema tihedusega(-10-15%) ja vähem viskoossed soolakihid kuplina(diapiir) maapinna poole tõusma, deformeerides ümbritsevaid kivimikihte.
Magmadiapirism.
20. saj esimesel poolel arvati et kõik geostruktuurid on vertikaalsete liikumiste tulemusel tekkinud.
Esimene mobilistlik arvamus oli, et mandrid on geoloogilise aja vältel triivinud ookeanilisel maakoorel maa-kuu loodeliste jõudude mõjul. 30-l aastatel tõestati, et see on füüsikaliselt võimatu.
Litosfääri laamad triivivad astenosfääril (mitte ookeanilisel maakoorel) kiirusega 2-20cm/a. Laamad paneb liikuma maa kiviainese soojusliikumine( konvektsioon ). Analoogiliselt õhumasside liikumisele atmosfääris.

Maateaduste Alused I (7.sept)
Puudu

Maateaduste Alused I (8.sept)

Gaashiiud.
Jupiter . Väljaarenemata täht? Koostises 90% H, 10% He. Ilmselt ka kivimiline tuum (10+ maa massi).
Raadius ~70000km, tihedus 1,33 g/cm3, magnetväli 20000x maa omast suurem (sisemuses metalliline vesinik ).
Io – aktiivseim vulkanism päikesesüsteemis ( loodete energia vabaneb väävlirikka vulkanismina)
Saturn . Koostis ja sisemus Jupiteri sarnane. Raadius 60250km, tihedus alla 1 g/cm3.
Rõngad koosnevad gravitatsiooniliselt purustatud kuust. Peamiselt jääst, suhteliselt noored ~100 Ma.
Uraan . Metaanatmosfäär. Tihedus 1,31 g/cm3. Pöörlemistelg külili.
Neptuun . Metaanatmosfäär. Tihedus 1,76 g/cm3.
Pluuto . Kääbusplaneet. Tihedus 1,1 g/cm3.
Planeet – keralaadse kuju omamiseks küllaldase massiga taevakeha , mis tiirleb puhastunud orbiidill ümber tähe. Teoreetiliselt 10ˇ28 kg > planeedi mass > 10ˇ19 kg. Üle selle piiri asuvas kehas algavad termotuumareaktsioonid , moodustub täht. Alla selle piiri kaaluvas kehas ei toimu aine ülssulamist ja ei moodustu geosfääre.
Planeedid tiirlevad ümber päikese ekliptika tasandil.
Asteroidid – ebakorrapärase kujuga marsi ja jupiteri vahel tiirlevad kehad. Asteroidide orbiidid pole puhastunud ega fikseeritud, mistõttu võib esineda kokkupõrkeid ka planeetidega.
Suuremate planeetidega liitunud planetesimaalide prügi.
Komeedid – pikaks venitatud orbiitidega päikesesüsteemide kehad, mis päikese lähedale sattudes paistavad sabatähtedena. (hõre aurustunud ioniseeritud süsinikoksiid)
Meteoor - planetaarne aines, mis põleb atmosfääri langedes ära. Meteoriit – Planetaarne aines, mis langeb planeedi pinnale. Meteoroid – avakosmoses liikuv planetaarne aines.
Kivimeteoriidid (93%), kondriidid ja akondriidid. Kondrid on ümarad, sulatilkade kiirel jahtumisel tekkinud kosmilises udukogus. Kondriitides(veidi vanemates) esineb ka Ca-Al-rikkaid suletisi (CAI). Kondriidid on primitiivsema koostisega, kui akondriidid(planetaarne koor).
kivi- raudmeteoriidid (1,5%), silikaatse mineraalimassi(oliviin Mg2/Fe2-SiO4) ja eheda nikkelraua segu. Planetaarse süvavahevöö fragment .
raudmeteoriidid (6%) planetaarsete tuumade fragmendid (Fe/Ni). Maal rauda lihtainena ei esine praktiliselt üldse. Lisaks sellele on meteoriitne raud niklirikas.
Meteoriidid jagunevad diferentseerunud ja diferentseerumata meteoriitideks. Diferentseerunud meteoriidid pärinevad planetaarselt kehalt, mis on sfääristunud. Kondrid on ära sulanud.
Meteoriidid esindavat maavälist kosmilist ainet ja näitavad päikesesüsteemis seisundit selle tekkeajal. Lisaks sellele esineb ka marsi- ja kuumeteoriite.

Päikesesüsteemi teke algas 5 mrd aastat tagasi.
Planeeditekke protsessid.
Kondenseerumine -tahkete tolmuosakeste moodustumine udukogu jahtumisel
Akretsioon-tolmuoaskeste üksteisega liitumine, millest arenevad järjest suuremad kehad.
Geoloogilises mõttes planeediteke väga kiire ~100Ma

Kuu. Hele mägismaa – anortosiit 4,2Ga, Tumedad mered – basalt 3,5Ga.
Pinda katab tolmjas materjal ( regoliit ), 2-15m paks. Tekkinud meteoriitidega pommitamisel.
Koore paksus 60km(maa pool) kuni 150km(vastasküljel). Astenosfäär asub alles 700 km sügavusel, tuuma lähedal.

Maateaduste alused 1 (11.sept)
Kraaterdatu kuu mägismaa – anortosiit e. plagioklassi massid (CaAl2Si2O8). Tekib magma jahtumisel suhteliselt väikesel rõhul. Tihedus väike: 2,7g/cm3. Kerkinud ürgse kuu magmaookeani pinnale.
Kuu mered – impaktpäritolu: kokkupõrkel asteroididega on purustatud anortosiitne koor, mille alt on kokkupõrkel eraldunud soojusest ja siseenergiast sulanuna üles tõusnud magma, mis tardus kraatris basaldiks. Endogeenne magmatism: kuu sisemise soojuse arvel sulanud vahevööst üles surunud magma (vulkanism). Üks põhjus ka maal esinenud väljasuremiste seletamiseks: supervulkanism.
Kuu mered on tekkinud veidi hiljem kui ülejäänud pind, mis on hulga rohkem kraaterdunud päikesesüsteemi algusaegadest. Tänapäeval tekib kraatreid väga harva.
4,5mrd at – kuu anortosiitse koore teke
4-3mrd at – merede teke magmast
3-0mrd at – väga vähene kraatrite tege. Regoliitse pinna (tolmu) teke mikrometeoriitide mõjul.

Ma varajane areng:
4,56Ga – Protomaa akretsioon
4,55Ga – kuu tekke kokkupõrge
4,4 - 4,3Ga – Esimesed märgid tahkest maakoorest: tsirkooni terad
4 - 3,8Ga – Vanimad säilinud vulkaanilised ja settekivimid
3,5Ga – Ookeanide teke, elu teke, anaeroobsed bakteriaalsed org.
2,7Ga – Vanimad org. Molekulid.
Maa atmosfääri(hüdrosf.) teke: komeedid päikesesüsteemi äärealadelt või vulkanism?

Stromatoliidid e. kihilised „kivimättad“ tekkivad tsüanobakterite juuresolekul(nende ümber). Tekkivad tänapäeval nt. Autraalias. Leitud analoogseid vorme 3,5Ga vanadest kivimitest.

Kreeklased arvutasid juba e.Kr välja maa ümbermõõdu 15% täpsusega.
Esimene faktiline kinnitus tuli 1522. aastal lõppenud Magalhaesi ümbermaailmareisiga.
Maa on nn. Pöörlev vedel kera. Maailmaookeani keskmisel tasemel on külgetõmbejõud sama.
Maa aines on gravitatsiooniväljas jaotunud tiheduse järgi. Kivimainese püüd saavutada tasakaalulist seisundit väljendub kivimite liikumises.
Nt mägede all on nn. mägede juured, mis tasakaalustavad kõrgemale ulatuva osa survet üleslükkejõuga tihedamas aluspinnases. Teine variant(vähem esinev) on mägede koosnemine suhteliselt vähemtihedast ainest, mis on rohkem üles lükatud.
Glatsioisostaasia – liustiku poolt alla surutud maapind kerkib liustiku sulamisel uuesti üles tagasi. Esineb ka eestis ja läänemere aladel.

Litosfäär – maakoor + vahevöö osa, mis jääb astenosfääri peale.
Mesosfäär – süvavahevöö
Astenosfäär – seismiliste lainete alanenud kiirusega liikumise piirkond vahevöös (plastiline osa, vt üles)

Ookeanilise e basaltse maakoore paksus 3-10km kuni 15km keskahelike all
Kontinentaalse e graniitse maakoore paksus 25-80km
400-650km üleminekuvöönd, mineraalse aine tihenemine. Laskunud(subduktsioon) ookeaniline maakoor seguneb seal ülejäänud ainesega.

Maateaduste alused I (12.sept)
Välistuuma(vedel) ja vahevöö(tahke) piiril asuv D’’ kiht(d-sekund). Muutuva kõrgusega nn. antirelieef, vedelad mäed ja orud tahke kihi all. D’’kihis võivad tekkida nn. superpluumid, mis põhjustavad basaltplatoode tekkeid pinnal.

Maa sisesoojus. Avaldumisviisid: vulkanism, sügavusega tõusev temperatuur( geotermiline aste). Soojus kandub edasi konduktiivselt ja konvektiivselt. Allikateks on planeedi akretsioon, gravitatsiooniline liigendumine, loodete protsessid, radioaktiivsus .
Geotermiline aste e. gradient . T’C/km. Mandrikoores keskmiselt 25’C/km. (äärmused: 10-60’C/km)
Maakoore graniitsed kivimid sisaldavad rohkem radioaktiivseid elemente ja selle soojusvoog pärineb suures osas radioakt lagunemisest. Ookeanilises koores on radioaktiivseid aineid vähem, kuid seal annab suurema soojusvoo vahevöö ülemine osa. Soojusvood kokkuvõttes on võrdsed.

Välistuum algab 2900km, temp u 4000-5000K. Sisetuum algab 5200km, temp u 5500-6500K. Tuumas rõhk üle 3000 kBar e üle 3 milj atm.

Maa magnetväli. Jõujooned liiguvad magn lõunapooluselt magn põhjapoolusele. Geogr poolus ja magnetiline poolus ei lange kokku. Nurk(deklinatsioon) praegu 11’, kuid muutub aja jooksul.
Magnetilised osakesed tardkivimites säilitavad oma magnetilise orientatsiooni ajast mil see tardus.
Kivimid salvestavad ka magnetvälja üles või allapoole suunatuse(inklinatsiooninurga). Lõunapoolusel suunatud üles-, põhjapoolusel alla, ekvaatoril vertikaalselt. See võimaldab määrata kivimi tardumise laiuskraadi.
Magnetväli indutseeritakse vedelas välistuumas. Vedel välistuuma metall liigub aastas mõne kilomeetri ümber tahke sisetuuma, mis indutseerib elektrivoolu ja tekitab magnetvälja. (Varem arvati, et magnetvälja tekitajaks on püsimagnetiline tuum, kuid sealne temp hävitab püsimagnetilised omadused). Maa magnetväli on suhteliselt liikuv. Teatud geol. aja möödudes muutub maa magnetvälja pooluste asetus( inversioon ). Magnetväli väheneb nullini mõne tuhande aastaga ja seejärel kasvab uuesti vastupidise asetusega.

Ookeanipõhja magnetväli. Ookeani keskahelike suhtes sümmetriliste ribaliste magnetväljaanomaaliate süsteem. (tugevam-nõrgem-tugevam-nõrgem) Keskahelikus tekkinud ookeaniline maakoor salvestab oma tekkeaja maa magnetvälja ja sellega kas tugevdab või nõrgendab praegust magnetvälja.
Ookeanipõhja lahknemine e spreeding. Ookeanipõhja vanus 0-40-180 milj a.
Kontinentaalne koor tekkinud ilmselt teisiti ja selle vanused erinevad paikkonniti tugevalt ja ebakorrapäraselt. -200-2500 milj a vana.

Mineraalid – loodusliku tekke, kindla koostise ja struktuuriga anorgaaniline tahke aine.
Ioonstruktuuris on anioonidel suuremad mõõtmed ja katioonidel väiksemad. Katioonid täidavad anioonide vahelised tühikud.
Levinuim on iooniline side – elektriline külgetõmme. Kovalentne side – valentselektronide paaride abil (peamiselt org ainetes, aga ka nt teemandis). Metalliline side – kergelt ioonide vahel liikuv elektrongaas. Vesinikside H+ ühendeis (nt vesi ja jää. Aitab ka vees ainetel lahustuda)
Mineraalides sageli segaside, aga valdav on ioonilis-kovalentne.
Veel on väga suur roll geoloogilistes protsessides. Kivimite tekkel katalüsaator jne.
Mineraalide isomorfism-vt üles. Esineb enamikel mineraalidel. Nt. Plagioklass (liistakulise struktuuriga vms)
Mineraalide polümorfism – mitmestruktuursus e struktuuri geomeetria erinevus. Nt teemant( karkass ) ja grafiit (kihiline).

Maateaduste alused I (13.sept)
Silikaadid . Struktuuri põhiühik: ((SiO4)4- Ränihapniku tetraeeder.
Struktuurimotiivid: tetraeedrite üksteisega seondumis (polümeriseerumise) viisid.
1)Singelsilikaadid – iseseisev tetraeeder . Nt (Mg,Fe)2SiO4 Oliviin
2)Hantelsilikaadid – pardunud tetraeedrid(ühte otsa pidi 2tk koos)
3)Rõngassilikaadid – rõngastunud tetraeedrid n[ SiO3 ]2- n=3,4,6..
Singelsilikaadid suhteliselt ümara ehitusega, võivad olla suht eri värvi.
Hantel - ja rõngassilikaadid tulbalised, prismad.
4)Ahel- ja lintsilikaadid. Pürokseenid esinevad ahelatena. Amfiboolid lintidena(lint koosneb rõngastest).
5)Kihtsilikaadid. Vilgud, talk , savimineraalid.
6)Kolmemõõtmeline karkass. Kvarts , päevakivi(K,Ca,Na..). Kvarts on suhteliselt inertne, ei esine isomorfismi.

Olulisemad mineraalide keemilise koostise tüübid ja klassid .
Lihtained
-metallid(Ag,Cu)
-mittemetallid(S,C)
Sulfiidid (S-4)
Halogeniidid(Cl-4)
Oksiidid (O-2)
Hüdroksiidid(OH-)
Hapnikulised soolad
-silikaadid(SiO4-4)
- karbonaadid (CO3-2)
- sulfaadid (SO4-2)
- fosfaadid (PO4-3)
-jne
Mineraali kristallograafilise kuju klassid – Süngooniad. Mineraalide kujul 47 lihtvormi (ühesugustest tasapindadest koosnevat detaili) ja lõpmatult kombinatsioone(nt. Kuup tetraeedriga. Prisma ja bipüramiid). (Mineraale saab jaotada ka sümmeetriatelgede jms elementide kaudu)
1. Kuubiline .
2.Heksagonaalne. (+trigonaalne) Üks kuusnurkne(kolmnurkne) läbilõige.
3.Tetragonaalne. Üks läbilõige ruudukujuline .
4.Rombiline. Üks läbilõige rombikujuline.
5.Monokliinne. Üks läbilõige rööpkülikuline. Ühes suunas kallutatud kristalli prisma.
6.Trikliinne. Igas suunas kallutatud kristalli prisma. Kolm läbilõiget rööpkülikud.
Looduses on perfektsed kristallid harvad, kuna kristallidel ei jätku enamasti ruumi segamatuks kasvamiseks. Reaalsetel kristallidel esineb deformatsioone.

Mineraalikujude üldised nimetused: isomeetrilised, tulpjad e prismalised, tahveljad, lehelised, nõeljad, kiudjad.
Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju.
Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud , mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju.

Mineraalagregaatide tüübid.
-Teraline ja peitkristalne mass.
-Dendriidiline e põõsasjas agregaat.
-Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid.
-Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk.
-Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid.
-Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid.
-Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas.
-Kaksikud – kahest või enamast sama mineraalse liigi kristallist koosnev seaduspäraselt kokku kasvanud kristall. Nt 180’ pöördunult. Selle põhjustab kristallvõre püüd energeetilise miinimumi poole.
-Neerjad, kobarjad vormid – tekivad (metall)kolloidse lahuse aurustumisel. Järele jäänud sültjas mass võtab kobarja pinna kuju, mis hiljem kivistub. Tekib ka stalaktiitsete ja stalagmiitsete tilkekivimite juures. Nt vett sisaldav kollakas FeO(OH).

Maateaduste alused I (14.sept)

Mineraalide füüsikalised omadused. Värvus, läbipaistvus, läige, kõvadus, taotavus/rabedus, lõhenevus/murre, tihedus.

Mineraalide värvus.
Idiokromaatiline värvus – tuleneb mineraali struktuuri mood osakestest . Omavärvus.
Allokromaatiline värvus – lisanditest tulenev värvus. Väga mitmekesised . Nt vöödilised, kihilised kristallid. Tihti ebastabiilsed, värvus võib kaduda.
Pseudokromaatiline värvus – optiliste efektide värvus. Tekib valguse intereferentsil või difraktsioonil kristalli läbimisel või sellest peegeldumisel. Nt kihiliste kristallide puhul.
Mineraali pulbri(kriipsu) värvus võib erineda mineraali enda värvusest. Nt Hematiit Fe2O3 – must, kriips tumepunane.

80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maateadus alused #1 Maateadus alused #2 Maateadus alused #3 Maateadus alused #4 Maateadus alused #5 Maateadus alused #6 Maateadus alused #7 Maateadus alused #8 Maateadus alused #9 Maateadus alused #10 Maateadus alused #11 Maateadus alused #12 Maateadus alused #13 Maateadus alused #14 Maateadus alused #15 Maateadus alused #16 Maateadus alused #17 Maateadus alused #18 Maateadus alused #19 Maateadus alused #20 Maateadus alused #21 Maateadus alused #22 Maateadus alused #23
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kaisukas17 Õppematerjali autor

Lisainfo

..kunagi levinud konspekt, korralik
loengutes , tehtud , konspekt

Mõisted

isomorfism, settekivimid, moondekivimid, magmakivimid, geostruktuur, geosfäär, astenosfäär, mobilism, isostaasia, diapirism, asteroidid, komeedid, meteoriit, kondrid, kondriidid, kondenseerumine, akretsioon, hele mägismaa, kuu mered, kuu mered, stromatoliidid, maa aines, glatsioisostaasia, litosfäär, astenosfäär, geotermiline aste, ookeanilises koores, mineraalid, ioonstruktuuris, kovalentne side, mineraalide polümorfism, hantel, kvarts, lihtained, idiokromaatiline värvus, allokromaatiline värvus, pseudokromaatiline värvus, mineraali kõvadus, ehedad metallid, kristallis, agregaadis, boweni reaktsiooniskeem, h2o 10, ookeanipõhja vulkaanid, maar, mandelkivi, mandlid, vesikulaarne basalt, püroklastiline materjal, mudavoolud, laavavol ise, aktiivsed vulkaanid, metasomatoos, mittesuunatud rõhk, fluidid, porüfoblastid, moondefaatsies, migmatiit, tumedam osa, elastsed, plastilised, monoklinaal, survepinged, nihkepinged, eesti maastik, kurrud, sukelduvate puhul, antiklinaalne kurd, 540, eesti aluspõhjakivimeis, lüstriline murrang, pikilained, ristilained, vulkaanipursete etteennustamine, tsunami, maapinna liikumine, keskahelik, süvaookeani nõgu, mandriline vöönd, atlandi ookean, osa ahelikust, keskahelike läheduses, ofioliidid, akretsioonikiil, ookeanipõhjas, kuum täpp, mandriline koor, ookeanilised basaltplatood, ookeanipõhja magnetväli, geostruktuurselt, subduktsiooni põhjuseid, põrke protsess, andesiitne magmatism, basaltne magmatism, kuumad täpid, havai, täpid, kontinentidel, sekundaarne, tertsiaalne, stratigraafia, suhteline vanus, absoluutne vanus, superpositsiooni printsiip, suletiste meetod, smithi protseduur, lünklikkus, litostratigraafia, seismostratigraafia, kemostratigraafia, järjenstratigraafia, kronostratigraafia, alamiga, vanusega asju, süsinikmeetodi probleemiks, murenemine, sfäroidaalne murenemine, optimaalsed tingimused, soojusallikaks, erosioon, abrasioon, laminaarne, turbulentne, vee voolukiirus, sängi põhjas, saltatsioon, kuju järgi, hjulströmi diagramm, mahtuvus, tasakaaluprofiil, alluuvium, sängialluuvium, lammialluuvium, soodialluuvium, terrass, voolukanali areng, põhjavesi, põhjavees, infiltratsiooniline põhjavesi, poorsustegur, avatud poorsus, suletud poorsus, põhjavee liigid, põhjavee aeratsioonivöö, arteesiabassein, hco3, so42, osad kivimid, karst, oluliseks parameetriks, senikaua, soliflukatsioon, settekivimid, sete, setend, purdkivimid, fii, muda, settekivimid, settekivimite struktuurid, hästisorteeritud sete, halvastisorteeritud sete, asümmeetriline jaotus, settekivimite tekstuurid, kihilisus, kihilisus, õhukesed kihid, paksud kihid, konglomeraadid, kuivalõhed, bioturbatsioon, jälgfossiilid, vulkanism, murdlained, upwelling, tsunaami, murrutuslava sügavus, järved, tektoonilised, kontinentaalsed riftid, erosioonilised, akumulatiivsed, karstijärved, inimtekkelised paisjärved, turvas, põlevkiviõli tootmine, jääaeg, jääaegadele, ristilõhed, pikilõhed, jäänuahelik, troog, rippuvad orud, silekaljud, künkal, liustikud, põhimoreen, ablatsioonimoreen, moreentasendik, sulglohud, otsmoreen, voored, oosid, mõhnad, viirsavi, pretsessioon, jääaja tekkeks, polügonaalpinnas, pingo, kõrbevaap, vesi kõrbes, deflatsioonilised katted, tuuletahukad, kiikkivid, jardangid, tähtluited, pikiluited, paraboolluited, liivamered, löss, kivimikihid, kristallilisele aluspõhjale, liikumise käigus, maavara, maavara, eesti põlevkivimaardla, lubjakivi, kruus lõuna, turvas, meremuda

Kommentaarid (5)

fleuri profiilipilt
K K: Mõned vead ja ebatäpsused on sees, aga muidu korralik.
09:53 24-10-2011
matss profiilipilt
matss: Maateadus alused I
00:05 25-05-2010
Tuuliki91 profiilipilt
Tuuliki91: Väga põhjalik!
23:15 12-09-2010


Sarnased materjalid

13
pdf
Maateaduse alused
31
doc
Maateaduse alused I kordamisküsimused
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
13
doc
Maateaduse aluste kordamisküsimused
27
odt
Maateaduste alused-kordamisküsimused
12
docx
Maateaduste kordamisküsimused
14
docx
Maateadus
13
pdf
Maateaduse alused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun