Maastikuökoloogia eksam (1)

1 Hindamata

Lõik failist

Maastikuökoloogia , seos teiste teadustega
Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid.
Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt

Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks , taksonoomiline üksus, peižaas
Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.

Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised ( pinnamood , kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku
Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis (Taksonoomia on isendite liigitus ja liigitamisega tegelev teadusharu- klassifikatsioon , rühmadeks või tüüpideks jaotus ).
Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis).
Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja inimtegevuse avaldused . Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja atmosfääri alaosa.

Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed
Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist.
Maastikuteadus pärineb 20. saj algu , kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus asutati ka esimene geograafi õppetool.
Olulisemad nimed:

A von Humboldt- saksa loodusteadlane , füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja, Tema peateos on " Kosmos " (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud teadmised,
V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused
L S Berg - vene geograaf
S Passarge- saksa geoloog

Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid
See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik , Vooremaa , Alutaguse jne
C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta, Muhu saare uuringud
C.C.A. Grewingk- Baltimaade geoloogiline kaart
V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid, Narva ja Haapsalu muldade kujunemislugu
J.C.Klinge- esimene soouurija, soode hüdrograafia rajaja, selgitas järvede kinnikasvamist
H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija
NB!
J.G. Granö - Eesti teadusliku geograafia ja maastikuteaduse rajaja, Tartu Ülikooli geograafia Instituudi rajaja, Eesti loodusuuringute ja sotsiaalruumide uuringu (nt maakonnad) alusepanija, Eesti maastikuline rajoneerimine, lõi kartograafilise süsteemi meetodi
E. Kant - Eesti esimene majandusgeograafia professor , arendas edasi Tartu Geograafia Instituuti, jagas Eesti Kõrg- ja

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

81 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairiik Õppematerjali autor

Maastikuökoloogia eksami kordamisküsimused ja vastused nt:
1. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
2. Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3)
3. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4)
Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika
Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi).
Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid
Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel).
Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE
Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik.

maastik muld geokompleks rahvuspark seire kõrgustik rohumaa ökoloogia maastike areng

Sarnased õppematerjalid

docx

Maastikuteaduse aluste kordamisteemad 2018

unarusse jäid enamasti ka nende arendatud uurimissuunad. Esimese arvestatava sõjajärgse Eesti maastikulise (füüsilis geograafilise) rajoneeringu koos maastikutüüpide leviku skeemiga avaldas 1959. a. E. Varep. Need skeemid toetuvad põhilisele geomorfoloogiale (ka taimkate ja mullastik). 5. Maastiku mõiste hierarhia, näited. Maastikusfäär, mandrid ja ookeanid, geograafilised maad (maastikuvööde), maastikuvööndid, maastikuprovintsid, maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. 6. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. PINNAMOOD (reljeef): koosneb erisuguse päritolu ja vanusega pinnavormidest ja setetest. Erineb piirkonniti. Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku komponent. Aluskord kristalsed kivimid (graniit, gneiss, kvartsiit jt.), tekkisid ca 1,62,6 miljardit aastat

Geograafia

pdf

Maastikuteaduse alused 1

hüdrosfäär, atmosfäär ja biosfäär. Maastikusfäär hõlmab maakoore ülaosa (aluspõhi, pinnakate, vahel ka aluskord), kogu hüdrosfääri ja biosfääri ning atmosfääri alaosa (tropopausini), keskmine paksus on 55 kilomeetrit. Järelikult maastik on kompleksne süsteem, mis on tekkinud kõikide sfääride koostoimel. Maastiku hierarhia maastikuüksuste hierarhia ehk astmestik. tsonaalsed tegurid algselt kiirgusbilansist tulenevad atsonaalsed tegurid reljeefist olenevad 1) planetaarne tase üks maastikusfäär e. epigeosfäär 2) mandrite või vastavalt ookeanide tase 3) geograafiliste maade tase hõlmab reljeefi suurvormidel mäestikel, mägismaadel,

Maastikuteadus

doc

Maastikuteaduste kordamine

Maastikuteadus uurib: 1. Ümbritsevat loodust kui tervikut. 2. Maastikukomponentide omavahelisi seoseid. 3. Maastike kujunemisel olnud inimmõju Maastiku hierarhia: 1. Maastikusfäär planetaarne tase(Maa) 2. Mandrite või ookeanide tase(Atlandi ookean) 3. Geograafiline tase reljeefi suurvormidel kujunenud kompleksid 4. Vööndite tase sarnased klimaatlised tingimused(parasvöönd) 5. Maastikurajoon naaberpaigad, mille arengud on erinevad(Sakala kõrgustik) 6. Maastik reljeefi suurvormi üks osa 7. Paigastik tekkinud ühe loodusliku teguri mõjutamisel 8. Paigas üks mesoreljeefivorm, nt küngas 9. Paik kõik maastikukomponendid on esindatud võimalikult väikse territoriaalse alajaotusega Maastikusfäär(matroska) keskmine paksus 55km, maa sfääriline kest, milles puutuvad kokku erinevad sfäärid, nt litosfäär, biosfäär jne. Maakoore ülaosast kuni tropopausini(atmosfääris).

Maastikuteadus

docx

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad

MAASTIKUTEADUSE ALUSTE kordamisteemad 1. Maastike jagunemine kasutamise e. funktsiooni järgi: loodusmaastik, külamaastik, linnamaastik. Maistud. Sylvia Crowe jagab maastikud loodusmaastikeks, külamaastikeks ja linnamaastikeks. Loodusmaastikud – ürgmaastikud, mida looduses enam väga ei leia. Seal elavad liigid, kes on rohkem inimpelglikud. Külamaastik – Maistud – maastik, kus on teatud kasutusviis ülekaalus (põllumajandusmaastik, teedemaastik jne) Põhifunktsioonide järgi jaotatakse maistud: põllumajandusmaistu, metsamaistu, veemaistu, asulamaistu, tööstusmaistu, kaevandusmaistu, teedemaistu, puhkemaistu, kaitsemaistu Maistudel ei ole kindlaid piire, nad võivad üksteist katta. Maistusid peab hooldama, muidu naturaliseeruvad. 2. Metsamaistud, pool-looduslikud maistud, puhkemaistud, tööstusmaistud. Tähendus, jagunemine ja nende eripärad.

Maastikuteadus

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga

Ökoloogia

pdf

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS Loodusturismi korraldus LT12 Petra Raamat EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA Juhendaja: Leelo Alasi Uuemõisa 2013 1 Sisukord 1. MAASTIKE KUJUNEMINE JA SEDA MÄÄRAVAD TEGURID................................................................ 3 2. EESTI MAASTIK ................................................................................................................................ 3 2.1 EESTI MAASTIKE KUJUNEMISE PEAMISED TEGURID ..................................................................... 3 2.2 EESTI MAASTIKUTÜÜBID ............................................................................................................... 3 2.3 EESTI MAASTIKU LIIGESTATUS ...............................................................

Geograafia

docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilis

Geograafia

pdf

Eesti loodusgeograafia 1.kursuse konspekt

ökoloogilise võrgustiku väljakujunemine. ESTONIA 2010 GREEN NETWORK 0 25 50 International core areas National core areas Protected areas Conflicts between main road and core areas Green network at meso scale Areas with high human impact Main green corridors ⇔ Puisniidud paistavad silma erilise liigirohkusega – kuni 76 liiki/m2 Pilguheit maastikuteadusesse Kõnekeeles: Maastik on teatud ala välisilme, värvide ja vormide laad vaateväljas, näiteks öeldakse sügismaastik, loodusmaastik, künklik maastik, kultuurmaastik jne. Üldmõistena: Maastik on geokompleks (e. geosüsteem), mille koostisosad e. maastikukomponendid (n. kliima, reljeef, taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena:

Loodusteadus

Rohkem sarnaseid