100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MCarno
Õppematerjali autor
.....................3 1.3 Põhivormid..............................................................................................................................3 1.4 Vormi tajumine........................................................................................................................3 2.Kujundusvõtted maastikukujunduses............................................................................................4 2.1 Kompositsiooni mõiste, põhilised kujundusvõtted- ja vahendid..............................................4 2.2 Proportsionaalsus ja mastaabilisus.........................................................................................4 2.3 Faktuur(tekstuur).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm...............................
reljeefi või haljastusega täielikult või osaliselt eraldatud koht.Pergolaid kasutatakse aedades vaadete sulgemiseks, ühelt aiaosalt teisele minekuks, väravateks, istumis-ja puhkekohtade kujundamiseks. Piirded kavandatakse kohtadesse kus nad on funktsionaalselt vajalikud. Piirdega on visuaalselt võimalik ruumi suurust mõjutada. Kallakutele kavandadavad piirded on üldjuhul astmelised. Valgustus Valgustatud välisruum annab vahendid aia sidumiseks siseruumidega. Oskusklik valgustus süvendab ruumilisust ja lisab salapära. Öine valgustamine toob esile kujunduselementide need küljed mida päevavalguses ei märka. Veekogude valgustamine toob esile eriti huvitavaid efekte, paljude taimede dekoratiivsed efektid suureneveda öisel valgustamisel. Valgustatud haljasala on turvalisem ja seetõttu tema kasutusaeg pikem. Kokkuvõte
või ka mahult erinevad vormid. Välisruumi puhul on oluline leida naturaalseid kontraste, ent vaatemängulisi. Kompositsiooni seisukohalt ei ole kontrast hädavajalik. Domineerivus tähendab teatud vormi esiletulekut tähtsuselt või suuruselt teiste hulgast. Domineerivus võib olla mahuline kui ka kvalitatiivne. Ühel juhul domineerib vorm oma suurusega, teisel juhul oma omadustega. Domineeriv objekt määrab üldjuhul ära kogu kujunduse stiili ning võtted. Värvus tekitab esimese emotsiooni, mõjutades vormi pinnast saadavat muljet. Valguse ja varju suhtest sõltub esitletava vaatemängulisus. Valgusest sõltub varjude pikkus, värvuste toon ja erksus, vormi liigendatus ja pinnastruktuuri tajutavus omadused, mis annavad põhiliselt edasi vormi ja ilmekuse. Perspektiivina mõistetakse nähtust, kus vaatajst erineval kaugusel asetsevad ühesuguse suuruse ja kujuga objektid paistavad erineva suurusega.
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON VALGUS Mida Päike kiirgab? Päikesekiirgus koosneb elektromagnetlainetest, neutriinovoost ja nn päikesetuulest. Elektromagnetlainetest on meile nähtavad need, mille lainepikkus on vahemikus 380-780 nanomeetrit (kr nannos kääbus). See ongi valgus. Mis on päikesetuul? Päikesetuul on põhiliselt elektronide ja prootonite voog (lisaks õige veidi ka teisi osakesi) ja see on tore selles mõttes, et tekitab kauneid virmalisi, mis külmadel talveõhtutel on üks vägev vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1
Kuressaare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteeninduse eriala Referaat: Kompositsioon Juhendaja: Maila-Juns Valdre 3.1 Väljendusvahendid: Tekstuur (ld. textura kude, ühendus) koostisosade omadustest tingitud ehituslaad, lähedane mõistele faktuur; kunstis viitab peamiselt teose vormi (näiteks välispinna) omadustele pind 1) Ruumi kahemõõtmeline osa või kahemõõtmeline kujund. 2) Asjade väliskiht (pealmine kiht). 3) Tasapinnalise kunsti alus. joon Ühe mõõtmega vorm. Suurema tähtsusega jooned on on sirgjoon ehk sirge, mis tähistab põhilisi orienteerumissuundi; regulaarne kõverjoon on ring. Mõistest "joon" tulenevad mõisted "pind", "keha" jm. Punkt Rangelt võttes saab sellega tähistada üksnes asukohta pinnal või ruumis, kuna on lõpmatult
ERGONOOMILINE BÜROO. RUUMIKUJUNDAMISE PÕHIALUSED. TAIMESEADED. Referaat SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ERGONOOMILINE BÜROO.................................................................................................4 1.1. Milline töölaud on hea?....................................................................................................4 1.2. Kontoritool.......................................................................................................................4 1.3.Kuvar.................................................................................................................................5 1.4.Klaviatuur, hiir..........................................................
tagasihoidlike voluutidega. Sisekujundus. Barokk on, sarnaselt gooti stiilile, saanud oma ajastu avaldusvormiks, milles esmakordselt kunstiajaloos ühenduvad kaks mõistet - stiil ja eluviis. Ruumi kujundamine ühtse tervikuna saavutati mitte ainult stiilipuhta mööbli ja ajastu meelisvärvide kasutamisega, vaid kogu ruum seoti ühtseks tervikuks dekoratiivsete vormide abil. Sakraalarhitektuuris mängisid suurt rolli optilise illusiooni võtted, milles eriti itaalia kunstnikud saavutasid erilise meisterlikkuse. Kasutades oskuslikult ära perspektiivse illusionismi võimalused taotleti petlikku ruumimõju – seinu jätkasid maalitud sammaskäigud, lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Rikkalikult kasutati stukkdekoori ja skulptuuri, viimased olid omavahel seotud ühtseks tervikuks, väljendades
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid