Maastiku meetrikud (ettekanne) (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

doc

Maastikuökoloogia ja analüüs

Maa-ala valdav looduskasutus (põllumajandusmaistu). Kultuur-geograafia lähenemine. Maastikus leiavad väljenduse meie kultuuri uued maaharimisvõtted, asustusmustrid, ehituskunst, religioon, tööstuseareng jne. Maastik kui “raamat” või “pärgament” Maastik kui inimkonna mälu, “maastiku keel,sümbolid” Poliitilised muutused tingivad sotsiaal-majanduslikke muutusi, mis omakorda muudavad maastikke ningmaastikulisi väärtusi Inimtegevuse poolt mõjustatud või ümber kujundatud maastik Väärtustatud jooned maastikus, mida ähvardab muutus või kadu Maastikus sisalduvad elemendid, mis omavad kultuurilist või sotsiaalmajanduslikku tähendust mingile inimrühmale. Maastik on kultuuriline kujund, ümbritseva esitamise, struktureerimise või sümboliseerimise pildiline viis. See ei tähenda, et maastikud oleksid mittemateriaalsed. Maastikud võivad olla esitatud mitmesugusel alusel mitmesuguste materjalidega – värviga

Ökoloogia

24

doc

Maastikuökoloogia eksam

Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia- teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti maastiku aineringet ja energiavoogusid. Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat, geomorfoloogiat, klimatoloogia jt 2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.  Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille omadused ja osised (pinnamood, kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku

Ökoloogia

17

pdf

Vormistamise juhend

Kinnitatud Loodusteaduste osakonnas oktoobris 2008 Loodusteaduste osakonna bakalaureusetööde koostamise, vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (

Tööde vormistamine

3

docx

Maastikuökoloogia eksami spikker

1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid. _ Metsakahjurid loovad omakorda metsa mosaiiksust, hävitades _ nt. kliima soojenemine muudab maastikke ja populatsioonide Kliima terveid puude rühmi, muutes liigilist koostist. osakaalu. _ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse _ Ka kobras on maastiku mosaiiksust kujundav dominantliik. kaudu. _ Ka piison ajaloolises Ameerikas ja põder Eestis kujundavad _ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood, maastiku maastikke toiduvaliku kaudu (teatavad liigid toiduks), toitainete ringe geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad kaudu. geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse

Maastikuökoloogia

20

pdf

Ökoloogilise taastamise eksam 2019

leevendusmeetmena. nt: ● Aasnelk 2005 Ihaste ● Tõmmu käpp 1996 Pivarootsi Koosluste taastamine ​?? Populatsioonide taastamine Naaritsa näitel ​?? III Maastike taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited. Maastiku taastamise eesmärgid ● Mida me tahame taastada, millist maastikulist ajaperioodi minevikust? ● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastik​on süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate,

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

10

docx

Ökosüsteemi teenused

platvorm. Kohalik floora ning fauna on arenenud ning kohanenud karmi kliimaga, kuid mitte modernse maakasutuse mõjuga. Lapimaa metsades raiutud puud on tavalisel 200-300 aastat vanad kuid mujal Euroopas on sama tüvejämedusega puud 50-100 aastat vanad. Materjalid ja metoodika Uurimisala asub Soomes Lapimaal arktilise tundra ning taiga vahelises tsoonis, ning seda saab kirjeldada kahe näitajaga: 1) ala bioloogilise ning maastiku ökoloogia alusel ja 2) haldusala piiride alusel. Uurimusel käsitleti 9880 km2 suurust ala, mis piirnes lõunast Lokka kunstlike järvedega ning Porttipahtaga ning põhjast Inari järvega. Lapimaa on taimestiku kasvuperioodiks 100-140 päeva, ning soojuse summeeritud väärtuseks 600-750 kraadi, võrreldes 750-1000 kraadiga teistes kommertskasutuses olevate Soome metsaaladega. Sademetehulk varieerub 320-420 mm aastas. Enamus piirkonna metsi, milles on alla 750 kraadi, kutsutakse nii-öelda

Geograafia

9

docx

Spikker

Arvestatakse ka jõgede majanduslikku tähtsust nt liiklus, kalapüük. Enne üldistamist tuuakse välja jõevõrku iseloomustavad tunnused( jõgedevõrgu tihedus, jaotus pikkuse järgi, plaanilise paiknemise iseloom). Jõgede tihedust iseloomustatakse tiheduse koefitsendiga K=l/P, kus l on jõgede pikkuste summa (km) ja P- basseini pindala (km2). Järvede ja veehoidlate üldistusel tuleb õigesti kajastada nende kaldajoont, veetaseme püsivust ja seost teiste maastiku elementidega. Valiku tsensus oleneb mõõtkavast ja piirkonnast. 10. Reljeefi üldistamine Reljeefi üldistamise sihiks on reljeefi morfoloogiliste iseärasuste õige kajastamine. Kaardil peab olema arusaadav maastiku horisontaal ja vertikaal liigestatuse iseärasused, peavad olema eristatavad reljeefi tüüpid ja peab olema näidatud nõlvade kalded. Üldistuse astme määrab kaardi eesmärk, mõõtkava ja ka reljeefi iseloom.

Kartograafia

10

doc

Valglinnastumise mõju mõõtmine loodusmaastiku mustrile LääneTaihu järve valgalal

tulevaks aastakümneks. Lisaks üldpindala vähenemisele, on enamik loodusmaastikke killustunud väiksemateks osadeks. Järelejäänud osades, mida nimetatakse tavaliselt laikudeks või fragmentideks, võivad muutuda looduslikud elupaigad ja liigilised koosseisud, häiritud saada hüdroloogilised süsteemid ning muutuda energia vool, toitainete ringlus ning laikude vaheline ressursside vool. Seetõttu on oluline, et kaalutakse maastike ühendamist, mis on säilitava planeerimise ja maastiku muutuse analüüsi aluseks. Siiski, enne otsuste tegemist ning rakendamist, on äärmiselt oluline, et ollakse teadlik, kuidas maastiku killustumist mõõta. Maastikumeetrika töötati välja alles 1980. aastate lõpul. Maastiku mustri näitajad võivad korreleeruda ökoloogiliste protsessidega ning anda võimalusi ökoloogiliste muutuste avastamiseks. Palju erinevaid maastiku killustumise näitajaid on kasutatud maastikukaitse

Maastikuhooldus

Meedia

Kommentaarid (0)