Maastikuökoloogia eksami spikker (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keskmise temperatuuri erinevus _ Ka põlengud eukalüptimetsades Austraalias. mitu väiksemat, mille vahel organismid saavad liikuda ?
  • Kuidas mõõta muutusi maastikel ?
  • Kuidas võrrelda maastikke omavahel ?
  • Millega võrrelda ?
  • Mida võtta võrdluse aluseks ?
  • Mis populatsioonist saab kui kasvukoht, elupaik hävib ?
  • Kuidas tasakaalu määratleda ?
 
Säutsu twitteris
1. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid.
Kliima
_ Põhjustab biogeograafilist mosaiiksust energia ja vee jaotumuse kaudu.
_ Kliima efekti mõjutab omakorda pinnamood , maastiku geomorfoloogilised tingimused, mida omakorda kujundavad geoloogilised protsessid, mis tekitavad reljeefi ja mullastiku mosaiiksuse.
_ Maastikel oma ajalugu.
_ Globaalsed pikaajalised kliimamuutused (ka Eesti ala mõjutades)
_ Eluvormide levik erineb praegu oluliselt sellest mis oli 5000 või 10000 aastat tagasi.
_ Pregused looma ja taimeliigid moodustavad vaid osa kunagi eksisteerinud liikidest (ca 2-2,5 milj 10 miljonist Maa ajaloos eksisteerinust)
_ Iga jääaeg koos jäävaheajaga kestnud ca 100 000 aastat.
_ Sellest ca 90 000 aasta kestel temperatuur langeb ja siis 10 000 aasta kestel taas tõuseb.
_ Viimase jääaja maksimum ca 18 000 aastat tagasi ja jäävaheaeg kestnud 10 000 aastat.
_ Põhjus: ilmselt päikesekiirguse intensiivsuse muutus tingituna Maa orbiidi muutusest (nn Milankovitchi tsükkel).
_ Päikesekiirguse intensiivsus varieerub ca 3,5% ulatuses kogu Maa saadavast päikesekiirgusest.
_ Viimase 150 000 aasta jooksul Maa keskmise temperatuuri erinevus ulatunud 5OC.
_ Maksimumtemperatuur - 4000-9000 aastat tagasi - praegusest 1-2oC kõrgem.
_ Nn. väike jääaeg – keskmine temperatuur vaid ca 1oC madalam.
• Milankovitchi tsükli jätkudes uus jääeg ca 25 000 aasta pärast.
• Kliima soojenemine nt. 2oC võrra pikendab jäävaheaega 1000 aasta võrra.
Maa bioota on pidanud ja peab kuidagi reageerima nendele muutustele kliimas
_ Üldiselt organismid võivad reageerida kolme moodi:
_Kohastumine ja spetsialiseerumine
_Migratsioon, ka üsna kaugele, nende vastupanuvõimest ja liikumisvõimest sõltuvalt
_Välja suremine .
Liigid ongi oma areaale muutnud (nt. mänd, tamm, jalakas jt.).
Ka erinevate liikida arvukus ühes või teises kohas on muutunud ja seega ka domineerivad liigid.
Eestis: valitsevate puuliikide levik
_ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, efedra)
_ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a. tagasi): kased, männid
_ Kesk-Holotseenis (8 000-2 500 a. tagasi):jalakas, sarapuu, pärn, tamm
_ Hilis-Holotseenis (2 500 - ) kuusk , kask, lepp , mänd.
Mineviku kooslused ja tuleviku kooslused ei ole üks-üheselt samad.
Liigid erinevad, sest:
  • Minevikus kooslusi, mida praegu väga harva või ei leia üldse (nt. Jääajajärgne tundralaadne taimestik ja loomastik). Põhjuseks see, et asend oli erinev. Ei olnud polaarööd ja –päeva.
  • Tervete taimevööndite või koosluste nihkumine ühest paigast teise on erand, mitte reegel.
    Erinevatel liikidel liikumiskiirus , kohanemisvõime, vastupanuvõime ja ka seosed teiste liikidega erinevad.
  • Looduse häiritused nt. põlengute režiim sõltunud samuti valitsenud kliimast. Seegi aga muutunud (nt. Põlengute esinemissagedus preeriates, üleujutused).
    _ Domineerivate ökotonide nihkumine sõltuvalt temperatuurist ja niiskustingimustest Yellowstone´i rahvuspargis kui CO2 sisaldus atmosfääris kahekordistub.
    _ Ka reljeef mängib olulist osa.
    Reljeefi roll maastiku mosaiiksuse tekitamisel (Swanson et al., 1988)
    1. Absoluutne kõrgus, pinnakate ja nõlva kalle - määravad õhu- ja pinnase temperatuuri, niiskuse koguse, toitainete ja teiste vajalike materjalide hulga maastikul .
    _ Lõunapoolsel nõlval enam päikesekiirgust - soojemad ja kuivemad tingimused,
    _ sobivamad kasvukohad erinevatele liikidele.
    2. Reljeef määrab organismide, energia ja aine liikumise maastikul.
    _ Järved reljeefi kõrgemates osades saavad vähem toitaineid kui madalamates osades (kus valdav põhjaveeline toitumine).
    _ Reljeef võib soodustada tuuletunneli efekti, mis aitab levida seemnetel jne.
    3. Reljeef mõjutab looduslike häirituste (põlengud- nt. välgu tagajärjel, tormituul, üleujutused) esinemissagedust ja territoriaalset jagunemist.
    4. Reljeef mõjutab geomorfoloogiliste protsesside ulatust ja esinemissagedust, orgaanilise ja anorgaanilise materjali transporti, mis omakorda mõjutab bioota omadusi ja protsesse.
    _ Nt. maalihked , jõekallaste varingud jne.
    2. Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid
    Konkurents ja toitumine
    _ Konkurents kahe liigi vahel maastikul, mida ei mõjuta abiootilised variatsioonid
    _ Peaks teoreetiliselt viima homogeense ruumilise jaotumuseni konkureeriva liigi elimineerimise tõttu (konkurentsis võitnud liik jääb alles).
    _Tegelikkuses konkureerivad ökoloogiliselt sarnased liigid omavahel nii et saavutatakse üks paljudest võimalikest stabiilsetest olekutest.
    _ Turbasammal, tarnad (madalsoos), pilliroog , sookail, kukemari .
    _ Samblad toodavad sfagnoole, mis muudab need mittesöödavaks enamusele loomadele, vastuvõetamatuks bakteritele ja seentele .
    _ Raba valitsev puuliik – mänd.
    _ Mitmed erinevad liigid võivad potentsiaalselt
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Maastikuökoloogia eksami spikker #1 Maastikuökoloogia eksami spikker #2 Maastikuökoloogia eksami spikker #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-01-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor karuplika Õppematerjali autor

    Mõisted

    Teemad

    • Maastiku mosaiiksuse biootilised tegurid
    • Eestis: valitsevate puuliikide levik
    • Dryase taimestik
    • Vara-Holotseenis
    • Kesk-Holotseenis
    • Hilis-Holotseenis
    • Konkurents koosluste vahel võib luua teravapiirilisi ökotone
    • Häiritus - suhteliselt vähese ulatusega muutus ökosüsteemi
    • koosluse või populatsiooni struktuuris, ressursside
    • kättesaadavuses või füüsilises keskkonnas
    • nitrosomonas
    • Traditsiooniline kultuurmaastik
    • Ajaloolise ja kultuuriloolise
    • tähtsusega paigad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    24
    doc
    Maastikuökoloogia eksam
    19
    doc
    Ökoloogia eksam
    34
    docx
    Ökoloogia eksam 2017
    42
    doc
    Maastikuökoloogia ja analüüs
    15
    pdf
    Bioloogia eksamiks
    77
    doc
    TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
    528
    doc
    Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
    12
    rtf
    Ökoloogia kordamine





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !