Maastikuökoloogia eksam (1)

5 Hindamata
 
Säutsu twitteris

1. Maastikuökoloogia , seos teiste teadustega Maastiku ökoloogia ehk geoökoloogia - teaduseharu, mis uurib maastike struktuuri mõju
eluskooslustele. Uurib ökosüsteemide siseseid ja vahelisi suhteid maastikulises kontekstis, samuti
maastiku aineringet ja energiavoogusid.
Maastikuökoloogia on ökoloogia ja maastikuteaduse piiriteadus, välja kasvanud geograafiast ja on
tihedalt seotud sotsiaalteadusega. Ühendab endas ka näiteks mullateadust, geobotaanikat,
geomorfoloogiat, klimatoloogia jt
2. Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas
Mõistet maastik ( ehk maakoht) saab defineerida mitmeti.
 Maastik on mis tahes suurusega/keerukusega looduslik-territoriaalne süsteem ehk
geokompleks: maapinna teistest osadest erinev looduslike piiridega maa-ala, mille
omadused ja osised ( pinnamood , kliima jt) moodustavad maastikes toimuva aine-ja
energiavahetuse tõttu harmoonilise üksteist mõjutava terviku
 Maastik on kindla mahuga üksus geokomplekside taksonoomilises süsteemis
( Taksonoomia on isendite liigitus ja liigitamisega tegelev teadusharu - klassifikatsioon ,
rühmadeks või tüüpideks jaotus ).
 Maastik on peižaas ( ehk maastikupilt), mingi ala välisilme, värvide ja vormide laad
vaatevälja piires (seda käsitlust kasutatakse tänapäeval kunstis ja kõnepruugis).
 Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid , mullad , taimekooslused ja
inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku
moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri , biosfääri ja
atmosfääri alaosa.
3. Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed
Geograafiateadus omaette teadmiste normide ja sfäärina pärineb 16. sajandist.
Maastikuteadus pärineb 20. saj algu , kasvas välja geograafiast, tekkekohaks Saksamaa, kus
asutati ka esimene geograafi õppetool.

Olulisemad nimed:
 A von Humboldt - saksa loodusteadlane, füüsilise geograafia ehk loodusgeograafia rajaja,
Tema peateos on " Kosmos " (1845), mis võtab kokku kogu tolle aja loodusteaduslikud
teadmised,
 V V Dokutšajev- vene geoloogia ja mullateadlane, mullageograafia rajaja, avastas muldade
geneesi ja paiknemise peamised seaduspärasused
 L S Berg - vene geograaf
 S Passarge- saksa geoloog
4. Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid
See periood oli maastikulisi uurimusi ettevalmistav periood. Mõisteti eri maastike omanäolisust ja
Eestimaa piirkondadele anti vastavalt pinnamoele nimetusi nt Haanja kõrgustik , Vooremaa ,
Alutaguse jne

C.F. Scmidt- uuringud Eesti aluspõhja ja kvaternaarigeoloogia ja Põhja-Eesti taimestiku kohta,
Muhu saare uuringud

V.Dokutsajev- kompleksse uurimise idee, ekspeditsioonid , Narva ja Haapsalu muldade
kujunemislugu

H.M.Hausen-Baltimaade pinnakatte ja vormide uurija
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maastikuökoloogia eksam #1 Maastikuökoloogia eksam #2 Maastikuökoloogia eksam #3 Maastikuökoloogia eksam #4 Maastikuökoloogia eksam #5 Maastikuökoloogia eksam #6 Maastikuökoloogia eksam #7 Maastikuökoloogia eksam #8 Maastikuökoloogia eksam #9 Maastikuökoloogia eksam #10 Maastikuökoloogia eksam #11 Maastikuökoloogia eksam #12
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kairiik Õppematerjali autor

Lisainfo

Maastikuökoloogia eksami kordamisküsimused ja vastused nt:
1. Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima, muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
2. Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3)
3. Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad. Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4)
Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika
Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi).
Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid
Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel).
Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE
Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik.

maastik , muld , geokompleks , rahvuspark , seire , kõrgustik , rohumaa , ökoloogia , maastike areng

Mõisted

Sisukord

  • Maastikuökoloogia ehk geoökoloogia
  • A von Humboldt
  • V V Dokutšajev
  • S Passarge
  • C.F. Scmidt
  • C.C.A. Grewingk
  • V.Dokutsajev
  • J.C.Klinge
  • H.M.Hausen
  • J.G.Granö
  • E.Kant
  • A. Tammekann
  • T.Lippmaa, L.Laasimer
  • K.Kirde
  • E.Varep
  • A.Lillemaa
  • Maastiku mõiste hierarhia
  • oskama ka näite tuua. Maastikusfäär, mandrid ja
  • MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE
  • GEOGRAAFILISED MAAD (MAASTIKUVÖÖDE)
  • MAASTIKUVÖÖNDID-vööndite tase
  • MAASTIKUPROVINTSID
  • MAASTIKURAJOON
  • MAASTIK
  • PAIGASTIK
  • PAIGAS
  • RELJEEF
  • PINNAEHITUS
  • VEESTIK
  • KLIIMA
  • TAIMKATE
  • Taimkatte on maastiku arengus kõige kiiremini muutuv ja inimese poolt kõige kergemini
  • LOOMASTIK
  • INIMMÕJU
  • Inimese
  • Inimtegevuse käigus
  • Maastike talitus
  • Elementaarsed looduslikud protsessid
  • Maastike talitust
  • Superakvaalsed elementaarmaastikud
  • Subakvaalsed alad
  • Transakvaalsed elementaarmaastikud
  • AINERINGED
  • ENERGIARINGED
  • Kultuurmaastikus
  • Loodusmaastikus
  • Poliitiline geograafia (geopoliitika)
  • Eesti geograafilist asendit määratles
  • J.G.Granö
  • Michael Haltenberger
  • E. Kant
  • Preglatsiaalne periood
  • Glatsiaalne periood
  • POOLIK
  • Maastiku kompleksprofiil
  • Majanduslikud väärtused
  • Mittemajanduslikud
  • Julgeolekuväärtused
  • Esteetiline
  • Looduslik väärtus
  • Identiteediväärtus- on vaimne väärtus
  • Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus
  • Maastiku mitmekesisus
  • Maastikumustriks
  • Maastikumustri jaotus
  • koridorid” (joonsüsteemid)
  • Mosaiiksus
  • Uuritavuse jaotus
  • Maastikuhooldus kitsamas tähenduses
  • Maastikuhooldus laiemas tähenduses
  • Maastikuhooldus seisneb
  • Maastikukaitse
  • Kaitsealad on
  • Rahvuspark
  • Looduskaitseala (131)
  • Maastikukaitseala (looduspark) (150)
  • Programmiala
  • Roheline võrgustik
  • Rohelise võrgustiku
  • Roheline võrgustik koosneb
  • Tuumalad
  • Koridorid
  • Rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks on
  • Maastikuarhitektuuri mõisted ning milles seisnevad
  • Maastikuarhitektuur Eestis
  • Maastikuarhitektuur

Teemad

  • Maastikuökoloogia, seos teiste teadustega
  • Maastiku mõiste (jagunemine): geokompleks, taksonoomiline üksus, peižaas
  • geokompleks
  • geokomplekside taksonoomilises
  • peižaas
  • Maatik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja
  • inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma teket ja arengut iseloomustav struktuur. Kõik mastikud kokku
  • moodustavad maastikusfääri ehk epigeosfääri, mis hõlmab maakoore ülaosa, hüdrosfääri, biosfääri ja
  • atmosfääri alaosa
  • Maastikuteaduse teke, kus ja olulisemad nimed
  • kasvas välja geograafiast
  • Saksamaa
  • S Passarge
  • Maastikuteadus Eestis enne II MS, nimed ja millega tegelesid
  • anti vastavalt pinnamoele nimetusi
  • C.F. Scmidt
  • C.C.A. Grewingk
  • V.Dokutsajev
  • H.M.Hausen
  • E.Kant
  • T.Lippmaa, L.Laasimer
  • K.Kirde
  • Maastikuteadus Eestis peale II MS, nimed ja millega tegelesid
  • peamiselt
  • maaparandustööde tõttu
  • geograafiakoolkond hajus
  • Masing, H.Trass
  • ookeanid
  • geograafilised maad (maastikuvööde)
  • maastikuvööndid
  • maastikuprovintsid
  • maastikurajoon, maastik, paigastik, paigas, paik. (LOENG 1)
  • MAASTIKU MÕISTE HIERARHIA + NÄIDE
  • ookeanide
  • geograafiliste maade tase
  • MAASTIKUPROVINTSID
  • MAASTIKURAJOON
  • MAASTIK
  • Maastikukomponendid: reljeef, pinnaehitus (aluspõhi, pinnakate), veestik, kliima
  • muld, taimkate, loomastik, inimmõju. (LOENG 3)
  • Pinnamood oma kivimmaterjaliga ja vormidega on kõige püsivam maastiku
  • komponent
  • Muld on elusat ja eluta loodust siduv lüli
  • Muld on maastiku keerukam komponent
  • TAIMKATE
  • muudetav komponent
  • Territoriaalsete maastikuüksustega kõige nõrgemini seotud
  • mõju väljendub
  • maastikukomponentide ja struktuuri muutumises
  • uute (loodusvõõraste) maastike loomises
  • maastikud
  • Maastiku määravad-, diferentsiaal- ja indikaatorkomponendid. (LOENG 3)
  • määrava komponendi
  • Diferentsiaalkomponendid
  • Diferentsiaal-indikaator komponendid
  • Indikaatorkomponendid
  • Maastike talitlus, elementaarmaastikud, protsessid maastikus ja mis neid käivitavad
  • Aineringed, veeringed, energiaringed. (LOENG 4)
  • kõigi ainete ja energia ümberpaiknemise, vahetuse ja
  • muundumise protsesside kogust maastikes
  • käivitavad jõud
  • Eluviaalsed e. autonoomsed alad e. maastikud
  • Superakvaalsed elementaarmaastikud
  • Subakvaalsed alad
  • Transakvaalsed elementaarmaastikud
  • Süsinikuringe
  • Lämmastikuringe
  • Fosforiringe
  • Väävliringe
  • VEERINGED:…
  • Maastike piirid (loodus- ja kultuurmaastikes), geopoliitika. (LOENG 5)
  • Eesti geograafilist asendit määratles
  • Maastike areng ja aeg-ruumi printsiip (maastike arengu 3 etappi)
  • etappi
  • Preglatsiaalne periood
  • Glatsiaalne periood
  • Postglatsiaalne periood
  • Kuidas maastikud arenevad. Abiootiline ja biootiline arengustaadium
  • Abiootilises staadiumis
  • biootilises staadiumis
  • Mineviku maastike ja maastike muutuste uurimise meetodid
  • talletatud andmete analüüs
  • vanad kaardid
  • arheoloogilisi
  • meetodeid
  • paleökoloogilised ja geoloogilised meetodid
  • Sesoonsete muutuste mõju erinevatele maastiku komponentidele (Eesti näitel)
  • Maakatte mõiste ja selle kasutamine maastikuteaduses, CORINE
  • Maakatet
  • Maastike kaardistamine ja maastikuprofiilid: kuidas tehakse, töö käik
  • komponendid
  • e kompleksprofiili meetodit
  • Esimese
  • maastikukaart
  • Digitaalkaart
  • Maastiku väärtused: majanduslikud, mittemajanduslikud. Kultuurilis-ajalooline
  • esteetiline, looduslik, rekreatiivne ja identiteediväärtus – mida sisaldab ja mis on
  • väärtuslik
  • väärtused
  • kõrget looduslikku väärtust
  • Identiteediväärtus selgitati
  • välja küsitluste ja intervjuude abil
  • Rekreatiivne ja turismipotentsiaal ehk puhkeväärtus
  • Maastike mitmekesisus, milles väljendub ja
  • kuidas uuritakse
  • Maastikumuster
  • peegeldub maastikumustris
  • mida liigestatum on pinnamood
  • taimekooslused
  • objektid (pinnad, punktid jms)
  • Uuritavuse jaotus
  • Maastikuseire Eestis: mida ja miks
  • seiratakse neid maastikke, mis on lähiminevikus, praegu ja lähitulevikus kõige
  • kiiremini muutuvad
  • Maastikuhooldus ja -kaitse. Milleks vaja ja mida sisaldab. Kaitsealad
  • Maastikuhooldus kitsamas tähenduses
  • Maastikuhooldus seisneb
  • Ökoloogiline (roheline) võrgustik ja selle tähtsus. Võrgustiku osad
  • Ökoloogiline infrastruktuur
  • Nullala
  • Maastikuarhitektuur
  • Püüab inimmõju ja looduslikke objekte omavahel kooskõlas arendada, et inimesel oleks
  • meelepärane
  • aastikuarhitekt
  • Maastikuarhitektid koostavad projekte eesmärgiga muuta ja kavandada inimtegevust
  • Maastikuarhitektid kavandavad
  • Säästva arengu põhimõtte järgi käitumine, mis oleviku põhinõudeid arvestades peab silmas
  • tuleviku vajadusi ja võimalusi

Kommentaarid (1)


n2nnu: JUST SEE MIS VAJA!
16:15 01-12-2015


Sarnased materjalid

19
doc
3
docx
42
doc
528
doc
77
doc
34
docx
6
docx
42
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto