*Kiiresti arenes ka kergetööstus, taastati ja rekonstrueeriti puuvillakombinaadid. *Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes ehitustegevus, mis paisutas ehitusmaterjalide tootmist ning nõudis töötajaid. Industrialiseerimise käigus kadus lõplikult erasektor tööstuses. *Viimased väikeettevõtted Eestis riigistati 1947. aastal. *Põllumajanduses oli esimeseks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940 alustatud maareform. Vastav seadus maareformi ennistamiseks võeti ENSV ülemnõukogu poolt vastu 1944 septembris. *Nõukogulik maareform tähendas eelkõige sundvõõrandamist e. riigistamist: 1944-1947 võõrandati ENSVs üle 927000 ha maad, uusmaasaajad said sellest 2/3 ja riik 1/3. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha (Saksaga koostööd teinud peredel 6 ha). 1947 aasta suveks oli ENSV territooriumil umber 136000 talumajapidamist, neist 1/3
arreteeriti aktiivsemad vabadusvõitlejad ja saadeti nad vangilaagritesse. Pr 42. Majandus ja rahvastik Nõukogude majanduspoliitika tunnusjoonteks oli sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine ning jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Maareform Põllumajanduses tehti algust maareformiga 1940. aastal ja viidi see lõpuni 1945. aasta kevadeks, täiendamine ja parandamine jätkus 1947. aasta suveni. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit. Sammuti võõrandati enamik muust varast ja loomadest. Maade tasuta ümberjagamine suurendas inimestevahelisi pingeid, nõukogude võimule oli see meelepärane, sest see aitaks tulevikus talud kollektiviseerida. Talupoegade õlul olid mitmed koormised ja kohustused. Põllumajandussaadused pidi sümboolse tasu eest riigile müüma teatud koguse
Nõukogude Liidu ajalugu 1.loeng- 12.veebruar U 17% kogu maakera maismaast oli Venemaa territoorium, võrreldav oli vaid Briti impeerium- maad olid killustatud erinevatel kontinentidel, samas Vm moodustas ühtse territooriumi. Üks maailma suurimaid maid. 20.saj alguses suuruse absoluutses tipus. 19.saj oli möödunud Vm jätkuva ekspansiooni tähe all, 19.saj lääne poole väga edasi enam ei saadud, al Napoleoni sõdadest eriti. Põhja poole polnud kuhugi laieneda, Põhja-Jäämeri oli ees. Idas Vaikse ookeani kallastel sama lugu. 19. saj II p jäi Vm ekspansioonisuunaks vaid lõuna poole laienemine, seda üritati teha 3 suunas- Pärsia, Iraani suunas, siis India suunas ja Hiina suunas. Pärsia suunas laienemistaotlus tõi kaasa 1830-50ndatel kestnud ägedad võitlused Põhja-Kaukaasia väikerahvastega. India suunas liikudes jõuti välja Kaspia mere idarannikule, Kasahstani aladele, laialdased ja inimtühjad, vaesed piirkonnad, sõdida otsese
Sissejuhatus: EESTI LÄHIAJALOO PERIODISEERIMINE: (Karjahärm 2010, Tarvel 1999, Vahtre 2001) [I] Eesti lähiajaloo periodiseerimise erinevad võimalused: Enn Tarvel on loonud puhtalt poliitilise periodiseeringu: Teine maailmasõda: 1939-40 Baaside aeg, 1940-41 esimene Nõukogude aasta, 1941- 44 Saksa okupatsiooni aeg Stalinismiajastu: esimene periood 1944-50, teine 1950-56/58 Võimu stabiliseerumise ajastu 1956/58-64/68 Stagnatsiooniajastu: esimene periood 1964/68-78, teine 1978-86 Taasiseseisvumine 1987-91 Rein Taagepera on loonud enam-vähem puhta mentaliteediajaloolise periodiseeringu: 1944-53 Genotsiidiaastad 1953-64/68 Lootuseaastad 1964/68-80 Lämmatamisaastad 1980-81 Valestart 1981-86 Stagnatsiooni haripunkt 1987-91 Iseseisvumine Lauri Vahtre on seevastu püüdnud luua segasüsteemi: 1944-45/49 Kehtestumisaastad 1945/49-50.-te keskpaik- Klassikaline stalinism 1950.-te keskpaik-1968- Lootuseaastad 1968-86 Tumeda tuleviku aastad
toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftatööstusele, automaatseadmeid, elektrimootoreid jms. Rasketööstuse tulemuseks oli Eesti mastaapidele mittevastavate suurtehaste rajamine. Kergetööstus taastati puuvillakombinaadid, kus vabad töökohad täideti ennekõike sissetuleva tööjõuga. Linnade taastamise ja industrialiseerimisega kaasnes laialdane ehitustegevus. Ehitustööstus kujunes olulisemaks migratsioonipumbaks. Maareform. Nõukogulik maareform tähendas maa sundvõõrandamist ehk riigistamist. Sõjajärgse maareformiga määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 hektarit, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 hektari maad. Võõrandati ka loomi ja muud vara. Maareformi lõpuks oli Eesti NSV territooriumil ligikaudu 136 000 talumajapidamist. Maareform ei parandanud maal sotsiaalseid ega majanduslikke olusid. Uusmaasaajate majapidamistest ei
............................................................ 9 xx. Avalik vastupanuliikumine..................................................................................................... 10 5. Majandus ja rahvastik....................................................................................................................... 10 xxi. Maareform(1940; 1945-1947)............................................................................................... 10 xxii. Kolhooside loomine.............................................................................................................. 11 xxiii. Kiirendatud industrialiseerimine .......................................................................................... 11 xxiv. Käsumajandus ja selle tagajärjed......................................................................................... 11 xxv. Põllumajanduse toibumine.....................................................................
Prioriteedid - majandus oli suunatud teiste piirkondade rahuldamisele, industrialiseerimine, tööstuse eelisarendamine 2. Tööstus Ettevõtte suurus - väike- ja eraettevõtted puudusid, olid riigile kuuluvad suurettevõtted Tööjõupoliitika - toodi migranti näol sisse odavat tööjõudu 3. Põllumajandus Ühistamine - kolhoosid, sovhoosid, küüditamine Kurnamine - mais ja suhkrupeet 10. Nõukogude maareform. Lk. 118 1944st-1947. a viidi ellu nõukogude maareformi · maade sundvõõrandamine · määrati talude maksimaalseks suuruseks 30 ha. Saksa okupatsioonivõimusega koostööd teinud pered ei tohtinud omada üle 5-6 ha maad. · võõrandati ka enamik muust varast ning loomadest · riiklikud koormised ja kohustused talupoegadel · algas kollektiviseerimine -1947 a. loodi viis kolhoosi. 1951. a oli kolhoosides 95 % kõigist taludest
jälgida seda inimõiguste täitmist nõukogude impeeriumis. Balti apell- 1979 baltlaste (Eesti, Läti, Leedu vabadusvõitlejate, kokku 45 in) ühiskiri, nõuti MRP lisaprotokollide avalikustamist. Sellele järgnes mitu teist pöördumist maailma avalikkuse ja naaberriikide poole. Stalinlik maj-pol. Sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine(kiirendatud), jäiga riikliku plaanimaj juurutamine peaaegu kõikidel elualadel. Nõukogulik maareform:sundvõõrandamine, riiklikud kohustused(põllumaj saaduste müümine riigile), riiklikud põllumaj ettevõtted e sohvoosid, masina-traktorijaamad, hobulaenutus, kolhooside loomine, kulakute väljaselgitamine, talude maksimaalseks suuruseks 30 ha, maa riigistamine. Kolhooside loomine-kulakute väljaselgitamine kulak-talupoeg, kes oli kasutanud palgatööjõudu või/ ja omasid põllutöömasinaid
Kõik kommentaarid