50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-07
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
sven meltsas
Õppematerjali autor
1905.a. Valga ja 1906.a. Narva Vastastikuse Tulekinnituse Selts. Oluline koht oli karja kontrollühingutel. Esimene kontrollühing loodi 1.mail 1909.a. Kaubandusoperatsioonidega tegelesid varem põllumeesteseltsid. Ostu-müügi ühingud tekkisid 1902.aastal. Tegevust alustasid Antsla ja Sindi tarbijate ühistud. EESTI MAJANDUSE ARENG AASTATEL 1918- 1940 1. Majanduse üldiseloomustus 24.veebr. 1918.a. kuulutati välja Eesti riiklik iseseisvus Riigi majandus vajas ümberkorraldamist. 1918.a. nov. hakkas kehtima Eesti mark 1928.a. asendati Eesti krooniga Eksport import toimus väliskaubanduse nõukogu kaudu Piirati importkaupade sissevedu. Tööstuse ja kaubanduse arendamiseks anti tegevusvabadus erakapitalile. Tootmisaladest tähtsaim oli põllumajandus. Põllumajanduslik toodang moodustas a. 1928-1930 74 % Eesti kogutoodangust. Oluline tähtsus ka metsandusel. Mets hõlmas 20,1 % maast.
Eesti põllumajandus läbi aegade Selle kirjatöö pühendab autor maarahva ajakirjaniku Helju Rauniste mälestusele. Eestlane on oma olemuselt olnud ja on maarahvas ning eesti rahva ajalugu on lahutamatult seotud Emakese Maaga, kelle rinnal on eestlane võrsunud ja mehistunud. Samal ajal on eesti rahval tulnud seda rinda-pinda pidevalt jagada väljasttulnutega. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti tsaari-Venemaa majanduslikult suhteliselt hästi arenenud (ent poliitiliselt ja rahvuslikult rõhutud) osa. Sellele vaatamata jäi ta agraarmaaks. Eestis valitses nn balti erikord, mis kindlustas balti mõisnikele erakordse monopoli maale, nende majandusliku, poliitilise võimu ning privileegid. Maal eksisteeris kaks omandivormi: mõisnike suuromandus suurmajapidamine ja talurahva väike maaomandus väi
suurenes suurte kariloomade hulk. Hakati kasvatama piimakarja ja lihaloomi. Agraarkriisi tulemusena vähenesid farmerite sissetulekud. Eriti kannatada said väike-ja keskmised farmerid, kelle majapidamised sageli laostusid. Suurfarmerid rakendasid uut agrotehnikat, mehhaniseerisid põllumajandust ning seeläbi tõstsid saagikust ja elasid kriisi üle. Vähenes ka põllumajanduses tegutsev rahvastik. Laostunud farmerid siirdusid linnadesse. Põllumajanduse langus ahendas siseturgu. Suurbritannia majandus 20. sajandi algul 4 Suurbritaania jäi USA-st ja Saksamaast maha nii tööstuse arengu tempolt kui ka tootmise kontsentratsioonilt. Juhtpositsioonid tööstuses olid suurettevõtete käes. Üheks tähtsamaks kujunes sõjatööstuskontsern Vickers(tegevusvaldkonnad: valitsev ettevõtte sõjaehituses, ta oli isegi üheks tähtsaimaks sõjatööstusettevõtteks euroopas ning andis 1/3 kogu Suurbritannia sõjatööstuse toodangust. Tähtsat majanduslikku osa etendas ka sõjamaterjale tootev trust
Valdav osa tööstusettevõtetest riigistati. Natsionaliseeriti ka väikeettevõtteid ja elumaju. Seati sisse plaanimajandus. 4-5 aastaga pidi Eesti muutuma arenenud tööstusmaaks. Väliskaubandustehinguid võis sooritada majandusministeeriumi lubade alusel. Kehtestati Eestis NSV Liidu tollitariifid. 1.jaanuarist 1941. a. mindi täielikult üle Nõukogude rublale. Riiklikust maatagavarast eraldati maad sovhooside ja masinatraktorijaamade jaoks 28. Eesti majandus Teise maailmasõja järgsetel aastatel (industrialiseerimine ja kollektiviseeimine) Industrialiseerimine on rahva elatustaseme tõstmiseks vajalik, kuna tööstuses luuakse uusi väärtusi intensiivsemalt kui põllumajanduses. 1950. aastate algul andis tööstus üle 80% Eesti rahvamajanduse kogutoodangust. Tööstuses ei mõldud loodussäästlikkusele ega sellele, mis oleks majanduslikult otstarbekas.
Maakorralduse ajalugu Kordamisküsimused 1. Maa kui tootmisvahend, ta omadused. (lk 10) Maa on üldine töövahend kõikide majandusharude jaoks. Maa on tööobjekt ja- riist põllu- ja metsamajanduses. Maa osa tootmisprotsessis kui ka tööstuslikus tootmises on alati aktiivne. Maa väärtuse tema tootmises kasutamisel määravad maa omadused ja asukoht. Maa iseärasused: · Maa ei ole inimtöö tulemus nagu teised tootmisvahendid, vaid ta on looduse produkt. Loodusliku kehana muutub maa alles teatud etapil inimese elu-ja tootmistegevuse sfääriks. Inimtöö muudab aegamööda looduslikus seisundis oleva maa põllumajandusliku tootmise põhivahendiks. · Maad kui tootmisvahendit kasutatakse tihedas seoses teiste loodusressurssidega- veega, päikeseenergiaga, õhuga jne. Mida täielikumalt kasutatakse kõiki looduskeskkonna elementi, seda kõrgem on mullaviljakuse tase ning suurem töö ja kapit
1. Sissejuhatus põhikursusesse 1.1. Põllumajandusökonoomika põhikursuse sisu Inimtegevuse ressursid on maailmas ebaefektiivselt jaotatud (selle näiteks arengumaad, kaubanduspoliitika). Põllumajandusökonoomika, s.o rakenduslik sotsiaalteadus, mis selgitab põhjuslik-tagajärgseid suhteid ja struktuurseid seoseid, mis vastavas tootmisviisis välja kujunenud või kujunemas. Põllumajandusökonoomika spetsiaalne ettevõttemajandusteadus, mille teoreetiline osa annab alused ettevõtetes toimuvate protsesside tunnetamiseks, rakenduslik osa võimaldab anda hinnanguid senistele otsustele ning välja töötada uusi. Teoreetiline uurimus peab: · reaalsust abstraheerima - tunnetama protsesside loogilisust ning tüüpilisust · tuletama deduktiivsel teel (üldiselt üksikule liikudes) seosed ja sõltuvusi näitajate vahel 1.2. Põllumajandus majanduslike uuringute vaateväljas Põllumajandusel on majandusuuringutes eriline koht, mis seostub: · põllumajandusressursside ja
Peaaegu igas külas loodi oma kolhoos. 1950 hakati väikekolhoose ühendama ja juhtivkaadrit välja vahetama. 1953. aastaks oli põllumajandus hullemas olukorras kui peale 1944. aasta Saksa okupatsiooni. *Sotsialistliku industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega pääses sõjajärgsetel aastatel Eestis maksvusele majanduspoliitika, mis ei arvestanud kohalikke tooraine- ega tööjõuressursse, ajalooliselt väljakujunenud tootmistavasid ning vajadusi. *ENSV majandus allutati plaanimajandusele, mis välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas ülemineku käsumajandusele. *Oluliseimaks demograafiliseks tagajärjeks oli sõjajärgsetel aastatel alanud massiline võõrtööliste sisevool. Elanikkond Eestis kasvas tohutult muulaste arvelt, kes tulid Eestisse organiseeritud värbamise teel ja samuti oma algatusel või juba Eestis olnud sugulaste ja tuttavate õhutusel, peamiselt Venemaalt.
..................................................................... 9 xviii. Noorte salaorganisatsioonid................................................................................................... 9 xix. Demokraatlikud liikumised...................................................................................................... 9 xx. Avalik vastupanuliikumine..................................................................................................... 10 5. Majandus ja rahvastik....................................................................................................................... 10 xxi. Maareform(1940; 1945-1947)............................................................................................... 10 xxii. Kolhooside loomine.............................................................................................................. 11 xxiii. Kiirendatud industrialiseerimine ....................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid