5 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-04-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
42 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Germoo
Õppematerjali autor
Palju kapitali Vähe kapitali Suur saak Väike saak Palju väetisi, tehnika rikub maad, Maa jurdevõtmisel hävit. metsa. kurnatakse maa. Niisutus sooldumine. Muldade erosioon kõrbestumine Ülekarjatamine-kõrbestumine Pinnase erosioon Kaatr 3 raamat lk. 26 Joon: maakera agroregioonid 5 Omatarbeline põllumajandus Kaubaline ja industrialiseerunud Toodetakse oma pere jaoks põllumajandus Traditsiooniline elatus e. naturaalmajandus Esmane eesmärk toodangu müük
saadava energia jagunemine koha geograafilisest laiusest , mis määrab ära maapinna ja päikesekiirte vahelise nurga. Mida suurem on päikesekiirte langemisnurk, seda rohkem nad soojendavad. Kõige suurem on ekvaatorile langev päikesekiirte hulk, seal on langemisnurk 90*, maapinnaga risti. Eestis on langemisnurk 90* väiksem nii suvel kui ka talvel. Mida tumedam on maapind, seda rohkem see soojeneb. Maakera ja Päikese asendi tõttu tekivad aastaaegadega seotud pööripäevad, mida on neli. Pööripäev on ööpäev, millele langeb päikeseseisak ehk solstiitsium või võrdpäevsus ehk ekvinoks. Aastas on neli pööripäeva: · kevadine pööripäev 20. või 21. märtsi paiku · suvine pööripäev 20. või 21. juuni paiku · sügisene pööripäev 22. või 23. septembri paiku · talvine pööripäev 21. või 22. detsembri paiku
Ilmakaarte ja asimuudi määramiseks looduses kasutatakse kompassi. · Paralleelidest ja meridiaanidest moodustab kaardivõrk, mille abil saab määrata koha geograafilisi koordinaate. · Eristatakse üldgeograafilisi ja teemakaarte. Üldistuse ulatus sõltub kaardi mõõtkavast ja otstarbest, milleks kaart on koostatud. · Kaartidel kasutatakse mitmesuguseid kujutamisviise, mille kohta antakse seletused kaardi legendis. · Maakera on kokkuleppeliselt jaotatud 24 ajavööndiks, igaühe ulatus on 15 kraadi. Naabervööndite aeg erineb 1tunni võrra. 180. meridiaanil on kuupäevaraja, millest loetakse uue päeva algust. · Maa on kihilise ehk sfäärilise ehitusega. Maa siseehituses saab eristada tuuma, vahevööd ja maakoort. · Maakoor on mandrite kohal ja ookeanide all erinev. Mandriline maakoor koosneb settekivimite, graniidi- ja basaldikihist, ookeanialune maakoor aga ainult settekivimite
- Koosluses on üksikuid suuri puid, parkmetsailmelised rohumaad, kõrrelised rohttaimed. - Mullastik on punakas, kuivab põuaperioodil kivikõvaks - Loomastik on liigirikas, palju rohusööjaid ning kiskjaid: Antiloobid, gasellid, kaelkirjakud, jõehobud, puumad. - Maastikele annab ilmet termiitide kõrged pesakuhilad. Kõrb: - Tühi maa, kus taimi praktiliselt ei kasva, sest vett on vähe. - Katavad 1/5 maakera pinnast, enamus asuvad piki 30 lõuna- ja põhjalaiust - Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont ning teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 kraadi põhja- ja lõunalaiust) - Kõrbed tekivad 1) vihmavarju efekti läbi: Tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles ning jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni piisavalt niiskust ja ülejääk sajab maha vihma või lumena
Raamatud I ptk https://moodle.ut.ee/pluginfile.php/235219/mod_resource/content/2/meteorology.today.I.pdf ● Maa keskmine temperatuur 15C ● 99% atmosfäärist madalamal kui 30km ● Lämmastik 78%, õhk 21% ● CFC - kasvuhoonegaas (freoon). Stratosfääris lagunevad UV toimel, vabaneb Cl, mis lõhustab O3. Tekivad nn osooniaugud ● 1DU (dobson units) - gaasikihi paksus 10mikromeetrites, kui moodustuks sellest puhast gaasist kiht nt maapinnal ● Keskmine temperatuuri gradient 6,5C 1km kohta ● Temperatuuri inversioon - kõrgusega õhutemperatuur kasvab ● Ühtlane muutus on kuni tropopausini , ss kõik pea peal. Õhk ei lähe külmemaks ● Isotermiline tsoon - temperatuur jääb kõrguse kasvades püsivaks ● Stratosfääri temperatuur tõuseb, sest kasvuhoonegaasid neelavad UVd ja kiirgavad keskkonda infrapunakiirgust. ● Mesosfääri rõhk on madal. Õhk hõre, ainult 0.01% gaasidest o
(California hoovus) 17. Maa kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe. Eristatakse positiivset ja negatiivset kiirgusbilanssi. Positiivse kiirgusbilanssi korral kiirgab aluspind atmosfääri rohkem soojuskiirgust kui ta Päikeselt ja atmosfäärist juurde saab; see toimub harilikult öösel. Negatiivse kiirgusbilanssi korral aga vastupidi; see toimub harilikult päeval. Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. 18. Maa loodusgeograafilised vöötmed Polaarne Aastaaegadest esineb ainult talv, esineb polaaröö ja päev. Lähispolaarne Talviti on siin valitsevaks külmvöö ja suvel parasvöö olud ning tingimused Parasvööde Mandrilist kliimat iseloomustavad väga suured aastased temperatuuri kõikumised. Merelist kliimat iseloomustavad jahe suvi ja pehme talv
Lühilaineline päikesekiirgus läbib atmosfääri, kuid pikalainelise soojuskiirguse väljumine on takistatud. See neeldub õhus, mille tagajärjel atmosfäär soojeneb. 2. Keemiatööstus. Keemiatööstus on tööstusharu, kus rakendatakse keemiatehnoloogiat, selleks et keemilise ümbertöötlemise kaudu muuta toorained (nafta, maagaas, õhk, vesi,metallid, mineraalid ja looduslikud orgaanilised materjalid) mitmesugusteks produktideks. Pilet 17. 1. Loodusvööndid. Kõrgusvööndilisus EKVATORIAALNE VIHMAMETS · Kliimavööde ekvatoriaalne kliimavööde · Kliima temperatuur aastaringselt kõrge ja sademeid palju · Piirkonnad Amasoonia, Kesk-Aafrika (Kongo jõgikond), Indoneesia ja Uus-Guinea · Taimestik 3 rinnet: 1) kõrge rinne: 30 40m kõrgused puud o 2) keskmine rinne: 20 30m kõrgused puud o 3) madalrinne: madalamad kui 20m kõrgused
Maailmas on nii palju inimesi, et loodusressursid vähenevad. Aafrikas sõditakse karjamaade pärast. · Ülekarjatamine, ülepüük merel, muldade vaesumine, vee puudus KÕRBETE PEALETUNG · Bioloogilise mitmekesisude vähenemine Loomade elupaigad vähenevad. Loomad ja taimed surevad välja. 2. Kordinaatide määramine ja vahemaade mõõtmine kaardil. GEOGRAAFILISED KOORDINAADID - geograafilisest laiusest ja geograafilisest pikkusest koosnev arvupaar, mis näitab asukoha maakera pinnal. jagunevad: · GEOGRAAFILINE LAIUS-loetakse ekvaatorist põhja ja lõuna suunas. (pl.-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp. (läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde. PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid