Maakera ülerahvastatus kui keskkonna probleem (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Globaalsed keskkonnaprobleemid

Autoheitgaaside kahjulikkuse vähendamiseks kasutatakse gaasineutralisaatoreid, mis muundavad kahjulikud gaasid katalüsaatorite abil loodussõbralikeks gaasideks (H2O, CO2, N2), kuid katalüsaatorid on kallid ja nendega ei tohi kasutada pliid sisaldavat bensiini. Arenenud maailamas on viimastel aastatel liigutud pliivaba bensiini kasutamise suunas, et vähendada autostumisest tingitud keskkonnaprobleeme. Kasvuhooneefekt Käeoleval ajal on inimtegevus paigast nihutamas maakera energeetilist tasakaalu. Tööstusliku arengu tagajärjel on paljude kasvuhoonegaaside hulk atmosfääris kiiresti kasvanud ja kasvuhooneefekt on viimastel aastakümnetel hakanud Maal rohkem mõju avaldama. Peamisteks kliimamuutuste mõjutajateks on energiatootmine, põllumajandus, jäätmemajandus ja tööstus, kusjuures kõige tähtsamal kohal on just energeetika. Arvatakse, et järgmise sajandi alguseks on kasvuhoonegaaside kontsentratsioon atmosfääris võrreldes nende loodusliku fooniga

Bioloogia

9

doc

Keskkonnaprobleemid

Ekstensiivne põllumajandus on keskkonda kahjustanud juba aastatuhandeid. Kestev põllumulla kurnamine ei lase sel taastuda ja muudab maa viljatuks kõrbeks. Uudismaade tohutu kasv ja karjamaade laiendamine on viimasel paaril sajandil hävitanud looduslikke ökosüsteeme paljudes maailma piirkondades. Selle tulemusel kasvab erosioon, kiireneb muldade degradatsioon ja üha laiematel aladel tekivad kõrbed. Maakera viljakamatel põllualadel kaob erosiooni tõttu aastas u. 26 miljardit tonni mulda (ulatuslikum kadu Himaalajas, Kolumbias, Hiinas, USA-s). Põllumajanduse negatiivne mõju keskkonnale avaldub järgmiselt: Suurfarmide läga võib reostada põhja- ja pinnavett Kunstlik nisutus alandab põhjabee taset ja põhjustab pinnase sooldumist. Rasked põllumajandusmasinad hävitavad mulla struktuuri Pestitsiidid hävitavad ka kasulikke organisme

Geograafia

9

doc

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

1 Rahvastikuprobleemid Maa elanike arvu tõus 1 miljardini 19. sajandi algul võttis 3 miljonit aastat. Juba järgmise 130 aasta jooksul rahvaarv kahekordistus ja jõudis 2 miljardini umbes 1930. aastal. 2006. aastal oli Maa elanike arv 6,3 miljardit. Isegi juhul, kui arengumaade rahvad suudaksid sajandivahetuseks vähendada sündimust 3,8 lapselt ema kohta 3,3 lapsele, suureneks maailma elanikkonna arv aastaks 2150 11,6 miljardini. Eestis ei ole rahvaarvu ülemäärane kasv probleemiks, pigem on olukord vastupidine. Viimase rahvaloenduse andmeil elas 1989. aastal Eestis 1 565 662 inimest, neist 61,5% (963 000) eestlasi. Tähelepanuväärsed sündmused on arenenud alates 1988. aastast, mil algas sündivuse kahanemine nii venekeelse elanikkonna ja seejärel (1990.a.) ka eestikeelse elanike seas. Kuna samal ajal suurenes ka suremus, siis tekkis negatiivne

Geograafia

6

doc

Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja protsessiga seotud ökoloogilised probleemid

Maakera rahvastiku eksponentsiaalne kasv ja protsessiga seotud ökoloogilised probleemid Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sissejuhatus Rahvastiku kasvutempot ja rahvastiku kasvu üleüldiselt hakati inimeste poolt endile probleemina teadvustama 1960 ­ndatel. Selleks ajaks oli ületatud kolme miljardi inimese piir. Sai selgeks, et tollase kasvutempo juures saavutatakse maakera taluvuspiir ruttu ja ka loodusvarud hakkasid näitama märke nende otsalõppemisest. Referaadis käsitletakse maakera rahvastiku kasvu, selle põhjuseid ja sellega kaasnevaid probleeme. Maailma rahvastiku kasvust ja ülerahvastatusest Rahvastiku kasv on muutus rahvaarvus mingi aja jooksul. Rahvaarvu 12 000 aastat tagasi hinnatakse umbes neljale miljonile inimesele, alates sealt on hakanud see kasvama ja järjest kiiremas tempos

Ökoloogia

7

doc

Inimene ja Keskkond

elumajades keskküte; inimesed sõidavad autoga ja söövad seda, mis maitseb; kulutavad palju aega puhkuseks ja meelelahutuseks. Aga et see kõik oleks võimalik, tuleb iga inimese kohta kulutada järjest rohkem energiat. Seda energiat saadakse fossiilsetest kütustest (kivisüsi, nafta, maagaas), osaliselt ka hüdro-, tuuma- ja tuuleelektrijaamadest. Energiatootmine fossiilsetest ja tuumkütustest aga põhjustab elukeskkonnas ebasoovitavaid muutusi. Teine oluline probleem on seotud linnade ja linnastumisega. Võib- olla elad sinagi linnas ega saa aru, mis valesti on. Proovi nüüd korraks asja üle järele mõelda. Linnades elab palju inimesi, kes on tihedalt koondunud väiksele maa- alale. Neile kõigile on vaja süüa, juua, sooja tuba ja palju muud. Eluks vajalik toit, vesi, kütus, ehitusmaterjalid jne tuuakse linna enamasti väljastpoolt, sest linnas lihtsalt pole ruumi seda kõike toota. Nii kulub tohutult energiat

Bioloogia

30

docx

Rahvastiku arvu ja elutingimuste jaotumus maakeral.

.......................................................................................... 4 Rahvastikku iseloomustavad näitajad.................................................................5 Inimtegevuse mõju keskkonnale............................................................................ 6 Mida saan ise teha looduse hoidmiseks?.............................................................8 Mõju globaalsetele loodusressurssidele sh metsade kasutamisele........................9 Maakera metsavarud......................................................................................... 10 Milline on maailma metsaressurss ja selle trendid?...........................................11 Metsade hävitamine.......................................................................................... 11 Rahvuslikud metsanduslikud organisatsioonid.....................................................12 Kokkuvõte...........................................................................

Loodus

2

doc

Globaalprobleemid: rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid.

toime üha kasvava reostusega. Taastumatute loodusvarade hulk väheneb ja tekib energianappus. Globaalprobleemid on suuremastaabilised, süsteemsed ja paljutahulised ning võivad avalduda ootamatult, sest neil on suhteliselt pikk peiteaeg. Rahvastiku kasv - Ainuüksi eeldatav rahvastiku kasv võib järgneva poole sajandi jooksul otseselt mõjutada maailma majanduse arengut, kuna sellega on seotud kõik keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid. Maakera rahvaarvu hinnatakse praegu 6,2 miljardile ning 2050. aastaks võib see ulatuda 7,9 kuni 10,9 miljardini. Varasem kasv toimus nii tööstus- kui arengumaades, ent tulevikus piirdub see arengumaadega. Arvestades mitmeid ökoloogilisi näitajaid, esineb seal juba praegugi ülerahvastatus. Meie arv üha suureneb, aga Maa loodusvarade kogused mitte. Veeringes oleva magevee hulk on praegu praktiliselt sama, kui see oli 1950. aastal ja arvatavasti jääb samaks ka 2050. aastal

Kirjandus

36

doc

ÖKOLOOGILISED GLOBAALPROBLEEMID

 prügilale on mõeldav ehitada puhastus- ja prügi töötlemise seadmed;  kasutada tuleks korduvkasutatavaid ja looduslikke pakkematerjale;  ohtlikud jäätmed tuleks viia selleks ettenähtud kogumispunktidesse. chryssy 1 2. Veekriis ja veekogude reostumine Probleemi põhjused:  Magevett on kogu maakera veevarudest vaid 1%;  Suurimad veekulutajad on maailmas põllumajandus, tööstus ja kodune majapidamine;  Antisanitaarsed olud ning veereostus arengumaades;.  Naftareostus;  Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine;  Eriti saasteohtlikud on mageveekogud; põhjavesi on paremini kaitstud. Tagajärjed:  Vee saastumine põhjustab nakkushaiguste levikut;

Bioloogia

Kommentaarid (2)