100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-24
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
AnnaAbi
Õppematerjali autor
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
olemas oma kindel mügarbakteri liik – Trifoperliin jne. Bakterväetiste kasutamine • Vahetult enne külvi niisutatakse seemneid, lisatakse preparaat ja segatakse hoolikalt. • Preparaat segatakse enne külvi puhtimata kattevilja seemnega. • Preparaat lahustatakse väheses vees, lahjendatakse 200…400 l veega ja pritsitakse hoolikalt puhastatud pritsiga enne kultiveerimist. Mineraalväetised Lämmastikväetised Lämmastikväetise tootmine põhineb tänapäeval õhulämmastiku sidumisel. Lämmastikväetiste tootmine algas juba XIX sajandi esimesel poolel (tšiili salpeeter 1830 ja ammooniumsulfaat 1840). Murrang tootmisse saabus XX sajandil, kui avastati õhulämmastiku sidumise võimalus algul hapniku, seejärel süsiniku ja lõpuks vesinikuga. Vedelad lämmastikväetised • Vedel ammoniaak – 82,3%N. Nõuab transpordil ja säilitamisel vähemalt 30 atm. taluvaid mahuteid ning spets seadmeid mulda viimisel.
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
Taimed eritavad mulda teistele taimedele kahjulikke ühendeid ja laguprodukte. Kultuuride üksteisele järgnevuse taluvus on suurem viljakatel muldadel, kus allelopaatiline mõju mulla kõrge bioloogilse aktiivsuse toimel taandub. Ka org väetiste kasutamine aktiviseerib mulla mikroorganime ja vähendab juureeritiste negatiivset mõju. Üldse ei sobi nt oder-nisu Lina-hernes Osadele on see eritis kasulik nt kartul-mais 40. Külvikord ja keskkonnakaitse. Keskkonnasõbralik tootmine ja viljavaheldus. - mõju kasurputukatele (nende arvukus suureneb näiteks pikema õitsemisajaga taimede kasvatamise korral – raps) - nitraatide leostumine põhjavette. Sobivad nn püüdjad taimed (järelkultuurid), mis vaba lämmastikku seovad. Näiteks herne järgi saab püüdjaks kultuuriks panna rapsi, rüpsi või õlirõika; varajase kartuli järgi rapsi või õlirõika - erosiooniohtlikel aladel sobivate kultuuride kasvatamine
Mulla tähtsus, vajadus ja talitlused. Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all mõistetakse mulla omadust varustada taimi toiteelementide ja veega ning taimejuuri hapnikuga. Aktiivse elutegevuse ja viljakuse puudumine on tunnused, mis eristavad pinnase mõistet mulla omast. Muld on põllumajanduse ja metsamajanduse üks peamine ja asendamatu tootmisvahend. Mulla olulisemad funktsioonid(talitlused): · Toidu, sööda ja muu biomassi tootmine (bioproduktsioon) · Keskkonna tasakaalu reguleerimine (ainete ja energia varud, filtratsioon, puhverdamine ja muundumine; vee ja õhu kvaliteet) · Bioloogilise mitmekesisuse säilitamine (elupaigad, liigi- ja geenivaramu) · Tooraine allikas (liiv, savi, kruus jne) · Kultuurilise ja tehnoloogilise keskkonna kujundaja (haljasalad, pargid, teed, ehitised) · Geoloogilise ja arheoloogilise pärandi varamu
htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0.1 lü loomi ja nendest vähemalt 50% on mahepõõllumajanduslikul pidamisel 1156 kr/ha. Teravilja, söödajuurvilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, mustkesa eest 1516 kr/ha. Avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride eest 3764 kr/ha. Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all
tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad 3. Tootmiskatsete meetod - korraldatakse suurtel pindadel tootmistingimustes kõige perspektiivsemate katse variantidega Tootmiskatsete tulemustega antakse uuritavale võttele lõplik hinnang Taimekasvatuse lähituleviku põhisuunad 1. Tootmine muutub tööstuslikumaks Taimekasvatus on muutumas maalähedasest eluviisist tööstuslikuks tootmisprotsessiks seoses kaasaegsete äriprintsiipide ja tööstusliku mõtteviisi tungimisega põllumajandusse. Talud peavad muutuma veel suuremateks, nad peavad hakkama kasutama tootmisvahendeid, juhtimismeetodeid ja toodangu kvaliteedi kontrolli, tehnikat nii nagu tõeline tööstus. 2. Suureneb keskkonnakaitse roll Laialt on levinud seisukoht, et kaasaja intensiivne taimekasvatus avaldab kahjulikku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid