Maailmavaade mõistuse ja ümbritseva keskkonna koostööl valmiv kunstiteos (0)

Sarnased õppematerjalid

343

pdf

Maailmataju uusversioon

loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese ,,mina" tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada

Teadus

990

pdf

Maailmataju ehk maailmapilt 2015

loojaks võib olla näiteks närvisüsteem. Ajus eksisteeriv informatsioon on ära liigendatud erinevate ajupiirkondade vahel. Kui aga kogu see info ajus kokku sõlmitakse, siis tekibki teadvus ( sest teadvustatud taju on ju enamasti ühtne ). Sellest aga järeldub tõsiasi, et teadvus on ajus olevast informatsioonist moodustunud virtuaalreaalsus. Teadvus on ju vahetult seotud inimese „mina“ tundega. See aga eeldab mõista teadvust ainult inimese ja tema keskkonna vastastikmõjus. Kuid peale selle tuleb arvestada ka teadvussisusid. Teadvus on keskkonna vaimne projektsioon. Tajutav maailm on tajuva süsteemi osa, mitte sellest eraldi asetsev. Näiteks teadlaste nagu Ed Jongi inimeste katsed virtuaalse reaalsuse tehnoloogiaga näitavad, et neil on võimalik luua illusioone nagu näiteks võõras keha on nende oma, nad omavad kolme kätt või et nad on koletised või kääbused. Ka oma kehast väljas illusiooni on võimalik neil tekitada

Üldpsühholoogia

477

pdf

Maailmataju

sellest lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. Selline uus inimese füüsiline keha muudab ainelisest maailmast sõltumatuks. Antud teooria on ühtlasi ka aluseks kogu religiooni käsitlusele. Multiversum ­ see valdkond käsitleb sellist Universumi osa, mille päritolu ei ole 10 looduslik, vaid on mõistuse ( aju ) poolt loodud. Universum jaguneb suures mastaabis kaheks: maailm, mille taga on loodusjõud ise, ja maailm, mille loojaks on aga mõistus ( teadvus ). Nii et on olemas looduslik maailm ja mõistuslik maailm. Mõistuslik maailm on mõistuse poolt loodud ja looduslik maailm on aga loodusseaduste poolt loodud. Kõik, mis üldse olemas on, moodustab Universumi. Multiversumi moodustab aga kogu mõistuse loome ­ mõistuse poolt loodud maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga

Karjäärinõustamine

117

docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs

524

doc

Arengupsühholoogia

  Lapsepsühholoogiast on   eristunud   tänapäeval   ka   lootepsühholoogia,   imikupsühholoogia jne. Need on arengupsühholoogia harud. Erinevad   psühholoogia  suunad  (ehk   teooriad   inimese   kui   isiksuse arenemisest)   käsitlevad   inimese   arengut   veidi   erinevalt.  Näiteks bioloogilise suuna esindajatele on oluline inimese arengu geneetiline ja   rakutase,   sotsiaalse   suuna   esindajad   tegelevad   enam   keskkonna mõjuga inimese arengule.  Arengupsühholoogia  tulemusi kasutatakse   õpetamisel, kasvatamisel, tänapäeval ka üha enam vanuritega tegelemisel ja perenõustamisel.   Miks   on   arengupsühholoogia   tänapäeval   hakanud   üha rohkem   tegelema   vananemise   psühholoogiaga,   vanuritega? Vastuse   leidmisele   aitab   kaasa   kui   uurid   elanikkonna

Arengupsühholoogia

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

areneda ja vaadelda kriitiliselt ühiskonda, mille osa ta on. Etteheited informaalsele koolile Mida kirjandusteadlased Inglismaa informaalsele koolile ette heitsid? Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

198

doc

SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID

kaasaegsest ühiskonnast ning selle probleemidest. 2. SOTSIOLOOGIA SUURKUJUD 2.1.Isidore Auguste Marie Francois Xavier Comte (1798 ­ 1857) Nimetatakse sageli sotsioloogia rajajaks ­ "sotsioloogia isa". Lõi mõiste sotsioloogia, et eristada enda vaateid teiste omadest. Positivismi looja. Auguste Comte 2 Püüdis leida sellist ühiskonnateadust, mis suudaks seletada sotsiaalse ühiskonna seadusi samahästi kui loodusteadused selgitasid füüsilise keskkonna toimimist. Comte teooria ­ positivistlik teadus ehk sotsioloogias ühiskonna ja grupielu teaduslik uurimine. Positivism kui väärtustevaba ja objektiivne teadus. Positivismi arendasid edasi John Stuart Mill ja Herbert Spencer Positivism 15 Kuni 17.sajandini hõlmas filosoofia kõiki teoreetilisi uurimisvaldkondi. Alates 17.sajandist kasvas teaduste roll maailma tunnetuses. Comte arvates pole vana tüüpi filosoofial tulevikus mingit rolli.

Sotsioloogia

110

doc

Õigusfilosoofia ajalugu

et ta lähtub puu ideest ning püüab oma täiuslikkuse suunas (mida ta kunagi ei saavuta, kuid ligineb). Iga reaalne asi lähtub oma ideest ja liigub oma idee suunas. Idee teeb asjast selle, mis ta on. · Need ideede ja asjade vahekord kehtib kõiges ­ ka matemaatikas ­ seal on ideaalsed kujundid (kolmnurk, skulptuurid, maalid, "kõik need on vaid kujundlikud väljendused, mida saab näha ainult mõistuse abil" ütleb Platon. Igal ideel on kolm põhikuju: põhjus, eeskuju ja eesmärk (telos). Iga asi areneb vastavalt oma loodusepoolt ettemääratud eesmärgi suunas (teleoloogia). Sellelt lähtealuselt tuletab Platon kogu oma poliitilise filosoofia. Kogu maailm liigub oma hüve (agathon) suunas, ka inimese eesmärk (telos) on hüve. Põhiküsimuseks on, milline on õiglane riik, mis tagaks hea elu. Koopamüüt (Riik, ptk 7): inimesed on lapsest saadik koopas, ahelais (vaatavad ainult enda ette,

Õigus

Kommentaarid (0)