Maailmataju uusversioon (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus ?
  • Palju enam kui nemad ?
  • Miks te muretsete riietuse pärast ?
  • Millega me riietume ?
  • Mis on aeg, ruum või mass ?
  • Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel ?
  • Kus ta varem oli. Miks see nõnda nii on ?
  • Kuidas on kõik see seotud ajas rändamisega ?
  • Kuid mis energia see E = mc2 siis on ?
  • Mis see tegelikult on ?
  • Kuid mis põhjustab sellist liikumist ?
  • Mida see kõik siiski sisuliselt tähendab ?
  • Kuidas poiss sai teada ajamasina leiutamisest. Kuid kuidas sai teada see, kes poisile helistas ?
  • Kus on selles loos ots ja algus ?
  • Millekski teiseks energiaks ?
  • Midagi erakordset, siis ju tihti käbi peas läbi mõte, et kas see kõik toimub unes ?
  • Mis leiavad aset ka tegelikkuses ­ ärkvel oleku maailmas ?
  • Mis saadakse ärkvel olekus sooritatud katse teel. Miks see nõnda on ?
  • Kuid mis siit kõigest järeldub ?
  • Kuid milles see siis väljendub ?
  • Kumb ,,protsess" on varem ?
  • Kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab ?
  • Kuidas aju loodud virtuaalne reaalsus tekib ?
  • Kuidas neuronid ikkagi teavad objekti õigeid omadusi kokku liita ?
  • Mida ta inimese psühholoogias etendab ?
  • Mis on üldse reaalsus ?
  • Kuidas me seda defineeriksime ?
  • Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust ?
  • Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on ?
  • Mida teeb kaamera objektiiv ?
  • Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist ?
  • Kuidas aga defineerida reaalsust ?
  • Kus Cegeste kaob ära ja Poeet küsib: ,,Kus sa oled ?
  • Kuidas me võime oma meeli usaldada ?
  • Kuid miks ikkagi selline nauding tekib ?
  • Kuidas see kõik funktsioneerib ?
  • Kuid kuidas mõista ja ettekujutada seda ülimat õnnetunnet ?
  • Kuidas sellest arusaada ?
  • Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna ?
  • Miks mitte seda siis mäletada ?
  • Kuid mis on armastus ?
  • Kuid miks see nii on ?
  • Kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate ?
  • Kui te lahkesti tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete ?
  • Kuid mis teeb sind õnnelikuks ?
  • Kellest tuleb üleüldse alustada ?
  • Mis märgib Jumalat ?
  • Kes või mis on siis esimene ?
  • Mis sisaldavad konflikte ja pingeid ?
  • Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist ?
  • Kuid mis saab nendest inimestest, kes on sooritanud oma elu ajal kohutavaid tegusid ?
  • Kui Jumal on olemas, kuidas siis loodusseadused kehtivad ?
  • Kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all ?
  • Mis või kes on siiski Jumal ?
  • Kuidas seda mõistet mõista ?
  • Mis oleks selle varjatud mõte ­ taust ?
  • Kuid tekib küsimus selles, et miks alles ,,viimasel ajal" ilmus inimühiskonda teaduse roll ?
  • Kes tahaks olla pärit ,,katseklaasist" ?
  • Kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas ?
  • Kui Jumalat ei ole olemas, kes oli siis Jumala poeg nimega Jeesus Kristus ?
  • Keda inimajalugu tunneb ja teab ?
  • Millega saab siis teha soolaseks ?
  • Kes teid armastavad, mis palka te saate ?
  • Mida erilist te siis teete ?
  • Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimeduses, kui suur on siis see pimedus ?
  • Millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided ?
  • Palju enam kui nemad ?
  • Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata ?
  • Miks te muretsete riietuse pärast ?
  • Palju enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: ,,Mida me sööme ?
  • Mida me joome? Millega me riietume ?
  • Kuidas sa võid oma vennale öelda: ,,lase ma tõmban pinnu sinu silmast! ?
  • Kui ta palub kala, ja ta annab talle mao ?
  • Palju vägevaid tegusid ?
  • Kuidas tekkis planeet Maa kaaslane Kuu ?
  • Kui kerged kehad ?
  • Mis annavad seletuse mingisuguse valdkonna faktidele. Näiteks miks on olemas aastaajad ?
  • Mis leiavad aset ka tegelikkuses ­ ärkvel oleku maailmas ?
  • Kuidas on selline asi võimalik ?
  • Kuhu siis mujale ikka saab minna ?
  • Kuid mis on see ,,miski", mis eraldub ajust ?
  • Kuid tekib küsimus, et miks nähakse just valgusolendeid ?
  • Kuid mis põhjustel tekkisid maailmas tsivilisatsioonid ?
  • KUIDAS JA MILLAL TEKKIS KUNST ?
  • Kuidas ja millal tekkis kunst ?
 
Säutsu twitteris

UNIVISIOON
Maailmataju
Autor:  Marek - Lars  Kruusen
Tallinn
Detsember 2013
 
Leonardo da Vinci joonistus  
 
 
 
Esimese  väljaande  teine eelväljaanne. 
 
NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka 
ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. 
 
Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või 
elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info 
salvestamine , (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) 
loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata.  Autoriga  saab kontakti 
võtta järgmisel aadressil: univisioon@gmail.com.           
 
 
 
 
 
„Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“ 
Foto allikas: „Inimese  füsioloogia “, lk. 145, R. F.  Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.                  
 


 

Maailmataju olemus, struktuur ja  uurimismeetodid  

 
 
„Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia
mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida 
ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole 
midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju 
 
 
     Maailmataju kui nimi tähistab teatmeteost, mille sisu hõlmab teaduse, religiooni ja kunsti 
erinevaid valdkondasid.  Alternatiivne nimi on sellel „Univisioon“, mis tuleb sõnadest „uni“ 
ehk universum ( maailm ) ja „ visioon “ ehk nägemus ( taju ). Teatmeteose all võib mõista ka 
kui inimese loodud ( kunsti ) loomingut. Tegemist on sellise „kunstivormiga“, mille 
väljundiks ei ole  kaunid maalid, muusika ega  arhitektuur , vaid just informatsioon. Seda võib 
nimetada ka kui „informatsioonikunstiks“ ehk lühidalt „infokunstiks“. Rangemalt väljendudes 
on Maailmataju mingisuguste erinevate teaduslike  uurimustööde  ühtne ( terviklik ) kogum. 
Kõik inimeste tegevusalad ( informatsiooni vormid ) kogu maailmas koonduvad ainult neile 
kolmele vormile – teadus, religioon ja  kunst :                 
 

98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maailmataju uusversioon #1 Maailmataju uusversioon #2 Maailmataju uusversioon #3 Maailmataju uusversioon #4 Maailmataju uusversioon #5 Maailmataju uusversioon #6 Maailmataju uusversioon #7 Maailmataju uusversioon #8 Maailmataju uusversioon #9 Maailmataju uusversioon #10 Maailmataju uusversioon #11 Maailmataju uusversioon #12 Maailmataju uusversioon #13 Maailmataju uusversioon #14 Maailmataju uusversioon #15 Maailmataju uusversioon #16 Maailmataju uusversioon #17 Maailmataju uusversioon #18 Maailmataju uusversioon #19 Maailmataju uusversioon #20 Maailmataju uusversioon #21 Maailmataju uusversioon #22 Maailmataju uusversioon #23 Maailmataju uusversioon #24 Maailmataju uusversioon #25 Maailmataju uusversioon #26 Maailmataju uusversioon #27 Maailmataju uusversioon #28 Maailmataju uusversioon #29 Maailmataju uusversioon #30 Maailmataju uusversioon #31 Maailmataju uusversioon #32 Maailmataju uusversioon #33 Maailmataju uusversioon #34 Maailmataju uusversioon #35 Maailmataju uusversioon #36 Maailmataju uusversioon #37 Maailmataju uusversioon #38 Maailmataju uusversioon #39 Maailmataju uusversioon #40 Maailmataju uusversioon #41 Maailmataju uusversioon #42 Maailmataju uusversioon #43 Maailmataju uusversioon #44 Maailmataju uusversioon #45 Maailmataju uusversioon #46 Maailmataju uusversioon #47 Maailmataju uusversioon #48 Maailmataju uusversioon #49 Maailmataju uusversioon #50 Maailmataju uusversioon #51 Maailmataju uusversioon #52 Maailmataju uusversioon #53 Maailmataju uusversioon #54 Maailmataju uusversioon #55 Maailmataju uusversioon #56 Maailmataju uusversioon #57 Maailmataju uusversioon #58 Maailmataju uusversioon #59 Maailmataju uusversioon #60 Maailmataju uusversioon #61 Maailmataju uusversioon #62 Maailmataju uusversioon #63 Maailmataju uusversioon #64 Maailmataju uusversioon #65 Maailmataju uusversioon #66 Maailmataju uusversioon #67 Maailmataju uusversioon #68 Maailmataju uusversioon #69 Maailmataju uusversioon #70 Maailmataju uusversioon #71 Maailmataju uusversioon #72 Maailmataju uusversioon #73 Maailmataju uusversioon #74 Maailmataju uusversioon #75 Maailmataju uusversioon #76 Maailmataju uusversioon #77 Maailmataju uusversioon #78 Maailmataju uusversioon #79 Maailmataju uusversioon #80 Maailmataju uusversioon #81 Maailmataju uusversioon #82 Maailmataju uusversioon #83 Maailmataju uusversioon #84 Maailmataju uusversioon #85 Maailmataju uusversioon #86 Maailmataju uusversioon #87 Maailmataju uusversioon #88 Maailmataju uusversioon #89 Maailmataju uusversioon #90 Maailmataju uusversioon #91 Maailmataju uusversioon #92 Maailmataju uusversioon #93 Maailmataju uusversioon #94 Maailmataju uusversioon #95 Maailmataju uusversioon #96 Maailmataju uusversioon #97 Maailmataju uusversioon #98 Maailmataju uusversioon #99 Maailmataju uusversioon #100 Maailmataju uusversioon #101 Maailmataju uusversioon #102 Maailmataju uusversioon #103 Maailmataju uusversioon #104 Maailmataju uusversioon #105 Maailmataju uusversioon #106 Maailmataju uusversioon #107 Maailmataju uusversioon #108 Maailmataju uusversioon #109 Maailmataju uusversioon #110 Maailmataju uusversioon #111 Maailmataju uusversioon #112 Maailmataju uusversioon #113 Maailmataju uusversioon #114 Maailmataju uusversioon #115 Maailmataju uusversioon #116 Maailmataju uusversioon #117 Maailmataju uusversioon #118 Maailmataju uusversioon #119 Maailmataju uusversioon #120 Maailmataju uusversioon #121 Maailmataju uusversioon #122 Maailmataju uusversioon #123 Maailmataju uusversioon #124 Maailmataju uusversioon #125 Maailmataju uusversioon #126 Maailmataju uusversioon #127 Maailmataju uusversioon #128 Maailmataju uusversioon #129 Maailmataju uusversioon #130 Maailmataju uusversioon #131 Maailmataju uusversioon #132 Maailmataju uusversioon #133 Maailmataju uusversioon #134 Maailmataju uusversioon #135 Maailmataju uusversioon #136 Maailmataju uusversioon #137 Maailmataju uusversioon #138 Maailmataju uusversioon #139 Maailmataju uusversioon #140 Maailmataju uusversioon #141 Maailmataju uusversioon #142 Maailmataju uusversioon #143 Maailmataju uusversioon #144 Maailmataju uusversioon #145 Maailmataju uusversioon #146 Maailmataju uusversioon #147 Maailmataju uusversioon #148 Maailmataju uusversioon #149 Maailmataju uusversioon #150 Maailmataju uusversioon #151 Maailmataju uusversioon #152 Maailmataju uusversioon #153 Maailmataju uusversioon #154 Maailmataju uusversioon #155 Maailmataju uusversioon #156 Maailmataju uusversioon #157 Maailmataju uusversioon #158 Maailmataju uusversioon #159 Maailmataju uusversioon #160 Maailmataju uusversioon #161 Maailmataju uusversioon #162 Maailmataju uusversioon #163 Maailmataju uusversioon #164 Maailmataju uusversioon #165 Maailmataju uusversioon #166 Maailmataju uusversioon #167 Maailmataju uusversioon #168 Maailmataju uusversioon #169 Maailmataju uusversioon #170 Maailmataju uusversioon #171 Maailmataju uusversioon #172 Maailmataju uusversioon #173 Maailmataju uusversioon #174 Maailmataju uusversioon #175 Maailmataju uusversioon #176 Maailmataju uusversioon #177 Maailmataju uusversioon #178 Maailmataju uusversioon #179 Maailmataju uusversioon #180 Maailmataju uusversioon #181 Maailmataju uusversioon #182 Maailmataju uusversioon #183 Maailmataju uusversioon #184 Maailmataju uusversioon #185 Maailmataju uusversioon #186 Maailmataju uusversioon #187 Maailmataju uusversioon #188 Maailmataju uusversioon #189 Maailmataju uusversioon #190 Maailmataju uusversioon #191 Maailmataju uusversioon #192 Maailmataju uusversioon #193 Maailmataju uusversioon #194 Maailmataju uusversioon #195 Maailmataju uusversioon #196 Maailmataju uusversioon #197 Maailmataju uusversioon #198 Maailmataju uusversioon #199 Maailmataju uusversioon #200 Maailmataju uusversioon #201 Maailmataju uusversioon #202 Maailmataju uusversioon #203 Maailmataju uusversioon #204 Maailmataju uusversioon #205 Maailmataju uusversioon #206 Maailmataju uusversioon #207 Maailmataju uusversioon #208 Maailmataju uusversioon #209 Maailmataju uusversioon #210 Maailmataju uusversioon #211 Maailmataju uusversioon #212 Maailmataju uusversioon #213 Maailmataju uusversioon #214 Maailmataju uusversioon #215 Maailmataju uusversioon #216 Maailmataju uusversioon #217 Maailmataju uusversioon #218 Maailmataju uusversioon #219 Maailmataju uusversioon #220 Maailmataju uusversioon #221 Maailmataju uusversioon #222 Maailmataju uusversioon #223 Maailmataju uusversioon #224 Maailmataju uusversioon #225 Maailmataju uusversioon #226 Maailmataju uusversioon #227 Maailmataju uusversioon #228 Maailmataju uusversioon #229 Maailmataju uusversioon #230 Maailmataju uusversioon #231 Maailmataju uusversioon #232 Maailmataju uusversioon #233 Maailmataju uusversioon #234 Maailmataju uusversioon #235 Maailmataju uusversioon #236 Maailmataju uusversioon #237 Maailmataju uusversioon #238 Maailmataju uusversioon #239 Maailmataju uusversioon #240 Maailmataju uusversioon #241 Maailmataju uusversioon #242 Maailmataju uusversioon #243 Maailmataju uusversioon #244 Maailmataju uusversioon #245 Maailmataju uusversioon #246 Maailmataju uusversioon #247 Maailmataju uusversioon #248 Maailmataju uusversioon #249 Maailmataju uusversioon #250 Maailmataju uusversioon #251 Maailmataju uusversioon #252 Maailmataju uusversioon #253 Maailmataju uusversioon #254 Maailmataju uusversioon #255 Maailmataju uusversioon #256 Maailmataju uusversioon #257 Maailmataju uusversioon #258 Maailmataju uusversioon #259 Maailmataju uusversioon #260 Maailmataju uusversioon #261 Maailmataju uusversioon #262 Maailmataju uusversioon #263 Maailmataju uusversioon #264 Maailmataju uusversioon #265 Maailmataju uusversioon #266 Maailmataju uusversioon #267 Maailmataju uusversioon #268 Maailmataju uusversioon #269 Maailmataju uusversioon #270 Maailmataju uusversioon #271 Maailmataju uusversioon #272 Maailmataju uusversioon #273 Maailmataju uusversioon #274 Maailmataju uusversioon #275 Maailmataju uusversioon #276 Maailmataju uusversioon #277 Maailmataju uusversioon #278 Maailmataju uusversioon #279 Maailmataju uusversioon #280 Maailmataju uusversioon #281 Maailmataju uusversioon #282 Maailmataju uusversioon #283 Maailmataju uusversioon #284 Maailmataju uusversioon #285 Maailmataju uusversioon #286 Maailmataju uusversioon #287 Maailmataju uusversioon #288 Maailmataju uusversioon #289 Maailmataju uusversioon #290 Maailmataju uusversioon #291 Maailmataju uusversioon #292 Maailmataju uusversioon #293 Maailmataju uusversioon #294 Maailmataju uusversioon #295 Maailmataju uusversioon #296 Maailmataju uusversioon #297 Maailmataju uusversioon #298 Maailmataju uusversioon #299 Maailmataju uusversioon #300 Maailmataju uusversioon #301 Maailmataju uusversioon #302 Maailmataju uusversioon #303 Maailmataju uusversioon #304 Maailmataju uusversioon #305 Maailmataju uusversioon #306 Maailmataju uusversioon #307 Maailmataju uusversioon #308 Maailmataju uusversioon #309 Maailmataju uusversioon #310 Maailmataju uusversioon #311 Maailmataju uusversioon #312 Maailmataju uusversioon #313 Maailmataju uusversioon #314 Maailmataju uusversioon #315 Maailmataju uusversioon #316 Maailmataju uusversioon #317 Maailmataju uusversioon #318 Maailmataju uusversioon #319 Maailmataju uusversioon #320 Maailmataju uusversioon #321 Maailmataju uusversioon #322 Maailmataju uusversioon #323 Maailmataju uusversioon #324 Maailmataju uusversioon #325 Maailmataju uusversioon #326 Maailmataju uusversioon #327 Maailmataju uusversioon #328 Maailmataju uusversioon #329 Maailmataju uusversioon #330 Maailmataju uusversioon #331 Maailmataju uusversioon #332 Maailmataju uusversioon #333 Maailmataju uusversioon #334 Maailmataju uusversioon #335 Maailmataju uusversioon #336 Maailmataju uusversioon #337 Maailmataju uusversioon #338 Maailmataju uusversioon #339 Maailmataju uusversioon #340 Maailmataju uusversioon #341 Maailmataju uusversioon #342 Maailmataju uusversioon #343
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 343 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-01-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marek-Lars Kruusen Õppematerjali autor

Mõisted

alternatiivne nimi, kolmele vormile, teesiks, einsteini eri, toodetavad kaubad, sekundaarseteks, testamendis, ülitsivilisatsiooniteooria õpetus, füüsika seisukohalt, ajas rändamist, kirjanduslik teos, universumi mitte, loodusseadused ise, aegruumi auk, auku, universumi paisumine, saadud avaldis, matemaatiliselt, formalismi kasutamine, antud teoses, universum, nüüdisaegsete vahenditega, keskmine tihedus, analüü, viimase võrrandi, piirväärtuse, teleportatsioon, erirelatiivsusteooriast, matemaatiliselt, lühenemist, rongi pikkus, liikuvatel kehadel, 3 gravitatsioonivälja, gravitatsiooniväli, klassikalist formalismi, sfääri raadiuse, füüsikalised kehad, valguse osakeste, määramatus, antud katses, mõlemad nähtused, lainetel, mää, suurimaid müsteeriume, teadvusega, ärkvel olles, rem, kvaale, neuronite väljadega, erinevaid teadvussisusid, neuronite väljad, nrem, üldised uuringud, sellisele juhule, aktsioonipotentsiaalide vahel, inimese maailmapilt, neuronipopulatsioonid, maailmapilt, teadvuselamuses, üldised uuringud, eneseteadvus, unes, how, psühholoogias, kronesteesia võime, ruumis liikumine, analoogset tajukogemust, saltoks, me arva, kristlaste püharaamat, jeesus kristus, valgusolendeid, slk, slk, reaalsustaju, ajataju, unisoofias, soojuskiirgus, telepaatia, inimesed ufo, psüühilised ilmingud, skp, arengumaad, agressiivsus, agressiivsus, meeldimine, psühhopaatidel, tulnukad, 161, maailmapilt, teaduse kriteeriumid, ufo, teadusel, kimbu, slk, rem, ajutüvi, kehaväliseid kogemusi, inimese aju, kehaväliseid kogemusi, olaf blanke, slk, slk, valgusolendeid, tehnoloogiaid, sõidukeid, termo, töötamiseks, inimese närvisüsteemis, seoste loomine, kuulsast lõuna, pinnacle pointis

Sisukord

  • UNIVISIOON
  • Maailmataju
  • Autor: Marek-Lars Kruusen
  • Tallinn
  • Detsember 2013
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused I
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II
  • SISUKORD
  • JAS RÄNDAMISE FÜÜSIKALISED ALUSED
  • EGRUUMI KÕVERUS
  • ELATIIVSUSTEOORIA AJAS RÄNDAMISE TEOORIAS
  • VANTMEHAANIKA AJAS RÄNDAMISE TEOORIAS
  • ISSEJUHATUS
  • NIVERSUMI AEGRUUM
  • RUUM JA LIIKUMINE
  • NIVERSUMIS
  • ÄÄVUSE SEADUSED
  • NIVERSUM
  • NIVERSUMI KINEMATOGRAAFILINE EFEKT
  • NIVERSUMI FÜÜSIKALINE OLEMUS
  • JAPARADOKSID
  • OKKUVÕTTEKS
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • Unisoofiline psühholoogia
  • NISOOFIAST
  • IDETISM
  • NALOOGILINE MEETOD
  • OIME JA MÕJU
  • AJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE
  • ISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA
  • ÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID
  • UUMITAJU
  • JATAJU
  • JATU JA RUUMITU TAJU
  • EAALSUSE IDEED FILOSOOFIAS
  • EAALSUSTAJU
  • EAALSUSE
  • SIIRDED
  • FILMIKUNSTIS
  • ÜÜSIKALINE REAALSUS
  • EELTEVÄLINE REAALSUS
  • EAALSUSE AMNESTIA
  • NENÄOMAAILMA REAALSUS
  • NTROOPSUSPRINTSIIP KOSMOLOOGIAS
  • RINEVATE INIMESTE ERINEVAD MAAILMAD
  • ÄLJATAJU
  • UPEREUFOORIA
  • UFOORIA ANALOOGIA
  • UFOORILINE REAALSUS
  • NIMESE
  • SÜNNITAJU
  • LIMA NAUDINGU MÄÄRATLUS
  • RMASTUSE BIOLOOGIA
  • LAMUSED ANNAVAD ROHKEM ÕNNE KUI ASJAD
  • RMASTUS
  • NIMESTE KOGEMUSED AJUSURMAS
  • URMALÄHEDASTE KOGEMUSTE ISELOOMUJOONED
  • NISOOFIA JA
  • ERINEVUSED NING SARNASUSED
  • ELEPAATIA
  • „Kosmos“, Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 )
  • Religiooniteooria, teadus ja
  • ELIGIOON JA MÜTOLOOGIA
  • NIMRÖÖVID
  • ÄNIKENI TEOORIA
  • NIMKONNA PÄRITOLU
  • NIMLOOMUSE TEGELIKUD TAHUD
  • SHATOLOOGIA
  • ÕISTUSLIKE TSIVILISATSIOONIDE LIIGID
  • ELIGIOONI TAGAMAAD
  • EESUSE ÕPETUSED
  • ARANORMAALSETE NÄHTUSTE TEADUSLIK KÄSITLUS
  • EADUSLIKU MAAILMAVAATE TEKKIMINE
  • EADUSE TUNNETUSVALDKONNAD
  • EADUSE ÜLDINE AJALUGU
  • OODUSTEADUSTE EVOLUTSIOON
  • EADUSLIKU TUNNETUSE ÜLDISED MEETODID
  • EADUSLIK UURIMISMEETOD
  • EADUSE OLEMUSEST
  • PIIRIDEST JA RAKENDATAVUSEST
  • EADUSE EHITUS
  • OKKUVÕTE TEADUSE OLEMUSEST
  • LITSIVILISATSIOONITEOORIA ALUSED
  • Multiversum
  • ÄRVISÜSTEEMI ONTOGENEES
  • EOSTE PÕHIOLEMUS NÄRVITEGEVUSES
  • EOSTESÜSTEEMID
  • ÄIDE SEOSTEST
  • EADVUSE LOOME STRUKTUUR
  • UNSTI MÕISTE
  • UIDAS JA MILLAL TEKKIS KUNST
  • SÜÜHIKA JA KULTUUR
  • ÕRGEMAD TUNDMUSED
  • NIMESE LOOVUS JA ANDEKUS

Teemad

  • Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“
  • Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997
  • Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid
  • Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia
  • mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida
  • ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole
  • midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju
  • Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst
  • Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju
  • primaarseteks harudeks
  • Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist
  • haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel
  • omakorda väiksematest osadest
  • Universumi füüsika
  • Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja
  • relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas
  • Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria
  • edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas
  • Maailmataju „vaimne“ osa
  • Teadvus
  • Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia
  • moodustavad Maailmataju tsentraalse osa
  • Unisoofia
  • Holograafia
  • Joonis 7 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod
  • on veel alles projekteerimisel
  • Inimtsivilisatsioon
  • Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused
  • ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana
  • Religiooniteooria
  • Teadus
  • Ülitsivilisatsiooniteooria
  • Ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa
  • ja mida juua, ega oma ihu pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam
  • kui riided? Pange tähele taeva linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie
  • taevane Isa toidab neid. Eks teie ole palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib
  • muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata? Ja miks te muretsete riietuse pärast?
  • Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd ega ketra. Ometi ma ütlen teile
  • et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui üks nendest! Kui nüüd
  • Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas siis mitte palju
  • enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: „Mida me sööme? Mida me
  • joome? Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab ju, et
  • te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile
  • pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale
  • päevale saab küllalt omast vaevast!“
  • Multiversumi teooria
  • Ajamasina tehnoloogia
  • Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas
  • Joonis 10 Ajamasina tehnoloogiaga on otseselt seotud järgmised regioonid: Universumi
  • füüsika, holograafia, religioon ja ülitsivilisatsiooniteooria. Ülejäänud regioonid on
  • ajamasinaga kaudsemalt seotud, kuid need regioonid on seotud eelnevate valdkondadega
  • Joonis 11 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki
  • Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel
  • Maailmataju põhiliseimad teesid
  • Joonis 12 Eufooriline teadvusseisund ja
  • mittemateriaalne“ keha on aluseks mõistusliku
  • elutegevuse kõrgeimale arengutasemele
  • Joonis 13 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea
  • tegelikult olema aju
  • Joonis 14 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle
  • võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse
  • eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi
  • Joonis 15 Selleks, et inimene oleks üldse võimeline kogeda psüühika ilminguid, mis on
  • kirjeldatud unisoofilises psühholoogias ja näha kaunist ning säravat Universumit, on vaja
  • teadvuse olemasolu. Kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja aga füüsika seadusi, mille järgi
  • või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad
  • neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige
  • Universumi enda olemasolu
  • Joonis 16 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka
  • inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli
  • Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed
  • moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis
  • seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste
  • ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu
  • areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines
  • sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises. Evolutsioonilisi protsesse
  • iseloomustab enamasti kindel suund ja pöördumatus. Füüsikaline evolutsioon põhjustas
  • keemilise evolutsiooni. Viimase pärast sai aga võimalikuks bioloogiline evolutsioon ja
  • bioloogiline areng võimaldas hiljem juba sotsiaalset arengut
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused I
  • Ajas rändamise teooria sissejuhatav eelülevaade
  • Joonis 1 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest
  • Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde
  • ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik
  • planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje
  • Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru
  • ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis
  • tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi
  • suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose
  • tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri
  • Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on
  • galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda
  • alates Suurest Paugust
  • Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on samas ka
  • erinevad ruumipunktid. See tähendab ka seda, et mida kaugemal ajas ( minevikus või
  • tulevikus ) mingi sündmus aset leiab, seda kaugemal ka ruumis see toimub. Selline
  • seaduspärasus avaldub looduses ilmselgelt Universumi paisumisena. Näiteks kui Universum
  • paisub ( Universumi ruumala suureneb ajas ), siis erinevatel ajahetkedel on Universumi
  • ruumala ( seega ka ruumipunktid ) erinev. Ilmselge seos ajas rändamise ühe alusväitega – et
  • erinevad ajahetked on „samaaegselt“ ka erinevad ruumipunktid. Universumi paisumist
  • kujutatakse sageli ette just kera või õhupalli paisumisena. Siis on ju väga selgesti näha seda
  • et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk ruumipunktid ) on erinevatel
  • ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega
  • Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
  • tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja
  • sama. Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja
  • sama, mida tuntakse seoses E = mc
  • Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama
  • aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia
  • Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks
  • kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see
  • nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka
  • mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu
  • energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja
  • puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II
  • Resümee
  • RESÜMEE .................................................................................................................................................................... 2
  • SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
  • AJAS RÄNDAMISE TEOORIA ................................................................................................................................... 7
  • Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 7
  • Ajas rändamise põhiprintsiibid ..................................................................................................................... 7
  • Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis ................................................................................ 11
  • Aja ja ruumi vahekord ................................................................................................................................ 12
  • Energia jäävuse seadus ajas rändamisel .................................................................................................... 12
  • Ajas rändamine .......................................................................................................................................... 13
  • Universumi paisumine ja selle seos ajas rändamisega ............................................................................... 20
  • Ajas liikumise suuna määramine! .............................................................................................................. 41
  • Aegruumi tunnel ......................................................................................................................................... 46
  • Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 48
  • Teepikkused lühenevad kõveras ruumis...................................................................................................... 49
  • Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 51
  • Erirelatiivsusteooria .................................................................................................................................... 57
  • Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias ........................................................................................... 69
  • Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 80
  • Kvantmehaanika formalism ........................................................................................................................ 83
  • Kvantmehaanika füüsikalised alused .......................................................................................................... 86
  • AJAS RÄNDAMISE TEOORIA EDASIARENDUSED ....................................................................................................97
  • TULEMUSED ............................................................................................................................................................ 109
  • 110
  • Sissejuhatus
  • Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates
  • Ajas rändamise teooria
  • Ajas rändamise füüsikalised alused
  • Sissejuhatus
  • Ajas rändamise põhiprintsiibid
  • Joonis 3 Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis
  • Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus
  • Joonis 4 Hyperruum K´ ja tavaruum K
  • Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis
  • Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma
  • kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed
  • kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus
  • nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks
  • Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja
  • tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga
  • 6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu
  • Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis
  • liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb
  • Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust
  • Aja ja ruumi vahekord
  • Energia jäävuse seadus ajas rändamisel
  • Ajas rändamine
  • Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis ja hyperruumis
  • Joonis 6 M, m ja K liiguvad K´ suhtes
  • Joonis 7 Keha m liigub tagasi K suhtes, kuid mitte K´ suhtes
  • Joonis 8 Keha m liigub ajas
  • Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi
  • Universumi paisumine ja selle seos ajas rändamisega
  • Ajas liikumise avaldumine Universumis
  • Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel
  • ajahetkedel erinev
  • Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine
  • avaldub looduses Universumi paisumisena
  • Hubble´i seadus
  • Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine
  • Joonis 12 Mida kaugemale ilmaruumi näeme, seda
  • kiiremini galaktika meist eemaldub
  • Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine
  • Joonis 14 Kera paisumisel kehade m ja M koordinaadid muutuvad
  • Joonis 15 Kera paisub ajas pidevalt
  • Joonis 14 Erinevatel ajahetkedel on kera raadius erineva pikkusega
  • Joonis 15 Universumi paisumine sfäärilistes koordinaatides
  • Universumi paisumise mudel
  • Sissejuhatuseks
  • Universumi paisumise kiirus
  • Universumi paisumise mudel
  • Joonis 16 Gravitatsiooniväli kui Universumi paisumine
  • Universumi kehade mõõtmed
  • Universumi paisumise mastaabiefekt
  • Tume energia“ hüpotees
  • Aegruumi kõverus
  • Ajas liikumise suuna määramine!
  • Joonis 21 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest
  • tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama
  • Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja sama, mida
  • tuntakse seoses E = mc
  • Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida
  • kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass
  • ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu
  • seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral
  • Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli
  • omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi
  • kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi
  • meetrikat
  • Aegruumi tunnel
  • Liikumise suhtelisus
  • Joonis 17 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes
  • Teepikkused lühenevad kõveras ruumis
  • Joonis 18 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest
  • Joonis 19 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem
  • teepikkus
  • Teleportatsiooni füüsikalised alused
  • Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi
  • Joonis 20 Kaks kosmoselaeva: X ja Y
  • Teleportmehaanika algmed
  • Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest „välja“ minna nagu tegelane
  • väljub“ filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline
  • Hyperruumis aega ega ruumi ei eksisteeri. Üldrelatiivsusteooria keeles öeldes on hyper
  • ruumis aeg ja ruum kõverdunud lõpmatuseni. Erirelatiivsusteooria keeles öeldes venib aja
  • kulgemine hyperruumis lõpmatult kaua ja pikkused lühenevad lõpmata väikesteks
  • Matemaatiliselt on neid alguses pisut keeruline käsitleda
  • Teleportatsiooni liigid
  • Relatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
  • Erirelatiivsusteooria
  • Sissejuhatus
  • Taustsüsteemi mõiste
  • Joonis 21 Erinevad ristkoordinaadistikud ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelises ruumis
  • Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas
  • Joonis 22 K ja K` on siin taustsüsteemid
  • Valguse kiirus vaakumis
  • Aja dilatatsioon
  • Joonis 23 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega
  • Keha pikkuse kontraktsioon
  • Aja ja ruumi koos-teisenemine
  • Keha omaaeg ja omapikkus
  • Valguse kiiruse jäävusseadus
  • Joonis 24 Punkti P` liikumine erinevate koordinaadistikude
  • suhtes
  • Kaksikute paradoks
  • Kineetiline energia erirelatiivsusteoorias
  • Üldrelatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
  • Sissejuhatus
  • Inertne ja raske mass
  • Joonis 25 K liigub K´ suhtes valguse kiirusega
  • Gravitatsioonivälja ehk aegruumi kõveruse füüsikaline olemus
  • Joonis 26 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas
  • Gravitatsiooniväljade matemaatiline kirjeldamine
  • Kerapind kui kõverruum
  • Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid
  • Joonis 28 Kolmnurk kera pinnal
  • Schwarzschildi gravitatsiooniväli
  • Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid
  • Albert Einsteini võrrandid
  • Kvantmehaanika ajas rändamise teoorias
  • Sissejuhatus
  • Joonis 30 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates
  • võib öelda, et
  • kvantosakesed eksisteeriksid justkui väljaspool aegruumi ning eksperimendid kinnitavad seda.“
  • Joonis 31 K on tavaruum ja K´ on hyperruum
  • Kvantmehaanika formalism
  • Kvantmehaanika füüsikalised alused
  • Osakeste lainelised omadused
  • Joonis 32 Osakese pilu
  • difraktsioon
  • Joonis 33 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 )
  • Joonis 34 Elektronide ja footonite inteferents
  • Plancki konstant
  • Osakeste määramatuse seosed
  • Schrödingeri võrrand
  • Ajas rändamise teooria edasiarendused
  • Sissejuhatus
  • Universumi aegruum
  • Joonis 35 K liikumine K` suhtes
  • Joonis 36 K liikumist tegelikult ei ole
  • Joonis 37 Universumi paisumine kui K liikumine K` suhtes
  • Sellepärast Universum paisubki. Hyperruum on „kolmemõõtmeline“ - erinevad ruumipunktid on erinevatel
  • ajahetkedel „kolmemõõtmeliselt“ või „kolmemõõtmelises ruumis“. Seda on raske ettekujutada, kuid asja sisu on
  • eelnevaga ära seletatud
  • Aeg, ruum ja liikumine Universumis
  • Joonis 38 K liikumist K´ suhtes tegelikult ei ole. See on illusioon
  • Kui liikumist ei ole, ei oleks ka aegruumi. Järelikult kehtib ka vastupidine seos – kui aega ja ruumi ei oleks, ei ole
  • olemas ka liikumist. Nii saamegi aegruumi ja liikumise VASTASTIKUSE SEADUSE: liikumise olemasolu loob aegruumi
  • olemasolu ja aegruumi olemasolu loob liikumise eksisteerimise Universumis
  • Jäävuse seadused
  • Ajatu Universum
  • Universum tegelikult ei liigu. See on paigal. Liikumine Universumis on ainult näiline, illusioon. Just aja
  • olemasolu“ „loobki“ Universumis liikumise illusiooni
  • Universumi kinematograafiline efekt
  • Universumi füüsikaline olemus
  • Ajaparadoksid
  • Kokkuvõtteks
  • Tulemused
  • Joonis 39 Aja ja ruumi füüsikateooriad
  • Ainsaar, Ain
  • Keskinen R. ja Oja H
  • Koppel, Aare
  • Loide, Rein-Karl
  • Lorents, Peeter
  • Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis
  • Saveljev, I
  • Silde, O
  • Uder, Ülo
  • Ugaste, Ülo
  • Õiglane, Harry
  • Järv, Laur
  • Teadvuse teooria
  • Teadvuse mentaalne olemus
  • Sissejuhatuseks
  • Aju kujutluspildid
  • Joonis 1 DVD kettal on imepisikesed augud
  • Joonis 2 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem
  • Aju virtuaalne reaalsus
  • Aju kaks reaalsust
  • Teadvus on virtuaalreaalsus?
  • Kui inimene on teadvusetus seisundis, siis see on põhimõtteliselt sama, kui ta näeb parajasti
  • unenägudeta und. See tähendab seda, et nähakse und, mida ei ole olemas. Teadvusetu seisundi
  • olemus seisnebki just selles
  • Kuid mõlemas „maailmas“ on inimene täiesti
  • ühtviisi teadvusel
  • Inimese ärkvel olek
  • Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles
  • Arvuti versus aju
  • Virtuaalse reaalsuse „osad“ ajus
  • Joonis 2 Nägemisalad ajus
  • Liitreaalsused
  • Reaalsuse identiteet
  • Reaalsuse kvaliteedid
  • Ajas muutuv maailm
  • Teadvuse neurofüüsika
  • Teadvuse olemus
  • Teadvuse neurokorrelaadid
  • Ajusüsteemide aktivatsioon
  • Teadvus ajas ja ruumis
  • Teadvuse ja ajusüsteemide interaktsioon
  • Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika
  • Aru, Jaan
  • Bachmann, Talis ja Maruste, Rait
  • Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea
  • Unisoofiline psühholoogia
  • SISSEJUHATUSEKS .............................................................................................................................................. 3
  • UNISOOFIA „TEADUS“ ........................................................................................................................................ 4
  • AEGRUUMI TAJU ...............................................................................................................................................10
  • Universumi mõõdud .................................................................................................................................. 10
  • Ruumiline taju ........................................................................................................................................... 12
  • Universumi lühikene ajalugu ..................................................................................................................... 16
  • Ajaline taju ................................................................................................................................................ 17
  • REAALSUSE TAJU ..............................................................................................................................................20
  • ÜLIM EUFOORIA, EKSTAAS JA ARMASTUS .........................................................................................................34
  • SURMALÄHEDASED KOGEMUSED .....................................................................................................................42
  • TEADVUSE SEISUNDID ......................................................................................................................................51
  • KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................................53
  • Sissejuhatuseks
  • Unisoofia „teadus“
  • Unisoofiast
  • Taju
  • Eidetism
  • Analoogiline meetod
  • õlu : õlu
  • õlu
  • Toime ja mõju
  • Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele
  • Aistingu neurofüsioloogia
  • Sõnades kujutatavad emotsioonid
  • Aegruumi taju
  • Sissejuhatus
  • Ruumitaju
  • Universumi mõõdud
  • Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma
  • Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike
  • Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33
  • galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate
  • rühma – nimelt Kohalikku Superparve
  • Ruumiline taju
  • Joonis 2 Inimese silm ei suuda eristada väga suuri vahemaid ruumis ja seega tunduvad kõik tähed taevas olevat
  • ühekaugustel. Tegelikkuses asuvad tähed väga erinevates kaugustes. Näiteks tähed, mis paistavad taevas üksteisele
  • väga lähedal olevat, on tegelikult teineteisest väga kaugel. Näiteks tähed, mis paiknevad Orionis, on tegelikult Maast
  • paarsaja kuni tuhande valgusaasta kaugusel
  • Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral
  • ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid – tajutakse maailma ruumilist
  • ulatust ja enda väiksust selles
  • Joonis 4 Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni vahelise kauguse visuaalne võrdlemine ( tajumine )
  • Joonis 5 Universumi mastaabid – alates planeet Maast kuni vaadeldava Universumi piirini
  • Ajataju
  • Universumi lühikene ajalugu
  • Ajaline taju
  • Ajatu ja ruumitu taju
  • Reaalsuse taju
  • Reaalsuse ideed filosoofias
  • Reaalsustaju
  • Joonis 6 Tegemist on keskaegse gravüüriga „Maailma äärel“. Reaalsus
  • on just selline, mida kirjeldavad meile loodusseadused
  • Reaalsuse „siirded“ filmikunstis
  • Füüsikaline reaalsus
  • Meelteväline reaalsus
  • Reaalsuse amnestia
  • Unenäomaailma reaalsus
  • Antroopsusprintsiip kosmoloogias
  • Erinevate inimeste erinevad maailmad
  • Väljataju
  • Ülim eufooria, ekstaas ja armastus
  • Supereufooria
  • Eufooria analoogia
  • Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb
  • serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa
  • serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning
  • suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 )
  • Eufooriline reaalsus
  • Inimese „sünnitaju“
  • Joonis 8 Inimese loode inimese peopesal
  • Ülima naudingu määratlus
  • Armastuse bioloogia
  • Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
  • Armastus
  • Surmalähedased kogemused
  • Sissejuhatus
  • Inimeste kogemused ajusurmas
  • Reflections on Life After Life
  • Elu pärast elu
  • Mõtisklusi elust pärast elu
  • Heading toward Omega
  • Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned
  • The Light Beyond
  • pärast surma
  • Joonis 9 Esimesel fotol on kujutatud välja ja teisel fotol on Valgusolend sama välja peal. Teine foto
  • on tegelikult tehtud välja peal nii, et fotoaparaadi objektiiv on suunatud otse vastu Päikest. Sellest
  • ka see pildi peal nähtav effekt. Tegemist ei ole arvutiga animeeritud kujutisega. Antud fotode seeria
  • illustreerib Valgusolendi sära ja hiilgust
  • Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused
  • Telepaatia
  • Teadvuse seisundid
  • Ehala, Martin
  • Jaaniste, Jaak
  • Kelomees, Raivo
  • Realo, Anu; Harro, Jaanus
  • Rosenbloom, Stephanie
  • Graham, Ian ja Mini, Marshall
  • Farnaz Ma´sumian
  • RELIGIOONI TEGELIK REAALSUS ......................................................................................................................... 4
  • Religioon ..................................................................................................................................................... 4
  • Mütoloogia.................................................................................................................................................. 6
  • Üksikisiku eshatoloogia ............................................................................................................................. 27
  • Üldine eshatoloogia .................................................................................................................................. 30
  • Religiooni olemuse teisenemine ................................................................................................................ 33
  • Religioon raudse eesriide taga .................................................................................................................. 34
  • TEADUS ............................................................................................................................................................49
  • ÜLITSIVILISATSIOONITEOORIA ALUSED .............................................................................................................65
  • Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 65
  • Ajusurmas esinevad nähtused ................................................................................................................... 66
  • Elektromagnetlaine teooria ...................................................................................................................... 78
  • Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 88
  • Ülitsivilisatsiooniteooria osad ................................................................................................................... 92
  • Mateeria: aine ja väli ................................................................................................................................ 93
  • Energiavälja omadused ja võimalused ...................................................................................................... 93
  • Ülitsivilisatsiooni elutalitlus ...................................................................................................................... 95
  • Elu sigimisvõime ...................................................................................................................................... 102
  • KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................................................................................... 103
  • Religiooni tegelik reaalsus
  • Religioon ja mütoloogia
  • Religioon
  • Mütoloogia
  • Inimröövid
  • Ajalugu muutub legendideks, legendid aga müütideks.“
  • taevas relvi, mis
  • kogunesid idast ja läänest
  • taevas plahvatas ja suur leegitsev ese langes kahe väe vahele maale. See
  • oli veinikannukujuline ja sulahõbeda värvi
  • Dänikeni teooria
  • Inimkonna päritolu
  • Inimloomuse tegelikud tahud
  • Maa evolutsioon on areng piina
  • kurbuse, patu, kannatuse ja füüsilise
  • surma illusiooni kaudu.“
  • Eshatoloogia
  • Üksikisiku eshatoloogia
  • Üldine eshatoloogia
  • Mõistuslike tsivilisatsioonide liigid Universumis
  • Religiooni tagamaad
  • Religiooni olemuse teisenemine
  • Religioon raudse eesriide taga
  • Jeesuse õpetused
  • Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinajad, sest
  • neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes nälgivad ja
  • janunevad õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale
  • halastatakse. Õndsad on need, kelle meel on puhas, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on
  • rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast jälitatakse
  • sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja jälitatakse ja
  • teist valega kõiksugu kurja räägitakse! Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just
  • sedamoodi on jälitatud ka prohveteid enne teid. Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks
  • millega saab siis teha soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade
  • tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda peitu linn, mis mäe otsas. Ega süüdata lampi ja
  • panda vaka alla, vaid lambijalale, nii, et ta paistab valgust majasolijatele. Nõnda paistku teiegi val
  • gus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas
  • Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama käsuõpetust või prohveteid; ma ei ole tulnud neid
  • tühistama, vaid täitma. Sest tõesti ma ütlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest
  • mitte ühtki tähekest või märgikest. Sest ma ütlen teile: „Kui teie õigus ei ole palju parem kirjatund
  • jate ja variseride omast, siis te ei saa taevariiki.“ Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud
  • Sa ei tohi tappa! Ja kes iganes tapab, peab minema kohtu alla.“ Aga mina ütlen teile: igaüks, kes
  • oma venna peale on vihane, peab minema kohtu alla; aga kes oma vennale ütleb „raka!“ ( tobu
  • lollpea ), kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!“, kuulub põrgutulle. Kui sa nüüd oma
  • ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and
  • altari ette ja mine lepi esmalt oma vennaga ära ja alles siis tule ja too oma and... Te olete kuulnud
  • et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: igaüks, kes naise peale vaatab teda
  • himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud
  • Kui aga su parem silm võrgutab ( pahandab ), siis kisu ta välja, sest sulle on parem, et üks su
  • liikmeist hukkub, kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse. Ja kui su parem käsi sind võrgutab, siis
  • raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on parem ühte osa oma kehast kaotada, kui lasta kogu
  • keha minna põrgusse. Seaduses on öeldud: mees, kes oma naise enesest lahutab, andku talle
  • lahutuskiri! Aga mina ütlen teile: igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui hooruse pärast endast
  • lahutab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu. Veel
  • olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! Ja Issandale vannutatud
  • vandeid tuleb pidada! Aga ütlen teile: ärge vanduge üldse, ei taeva nimel, sest see on Jumala troon
  • ega maa nimel, sest see on Tema jalgealune järi, ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure
  • Kuninga linn. Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise sa ei saa ühtki juuksekarva mustaks või valgeks
  • teha. Iga teie „jah“ olgu „jah“ ja iga „ei“ olgu „ei“, aga mis üle selle, see on kurjast
  • Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile
  • ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi sind lööb vastu paremat kõrva, siis
  • kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta särki, jäta ka kuub; ja kui
  • keegi sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sinult palub
  • ja ära käändu kõrvale sellest, kes sinult tahab laenata. Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma
  • ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende
  • eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks, sest Tema laseb oma päikest
  • tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate
  • neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te lahkesti
  • tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis
  • täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik. Hoiduge aga, et te oma armuande ei jaga
  • inimeste nähes, et nemad teid vaatleksid, muidu ei ole palka oma Isalt, kes on taevas. Sina aga, kui
  • sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mis su parem käsi teeb, et su armuannid
  • oleksid salajas ja su Isa, kes näeb peidetutki, tasub sulle
  • Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest need armastavad palvetada
  • kogudusekodades ja uulitsate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti, ma ütlen teile, et
  • neil on oma palk käes! Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta
  • oma Isa poole, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Palvetades ärge lobisege
  • nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis
  • saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute
  • Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad
  • teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma
  • palk käes! Aga kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma silmad, et su paastumine ei oleks
  • nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Ärge
  • koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kus vargad sisse murravad
  • ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad
  • sisse ei murra ega varasta, sest kus su varandus on, seal on ka su süda! Ihu küünal on silm; kui su
  • silm on terve, siis on kõik su ihu valguses. Aga kui su silm on rikkis, siis on kogu su ihu pimeduses
  • Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimeduses, kui suur on siis see pimedus? Ükski ei või teenida
  • kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei
  • või teenida Jumalat ja mammonat!
  • Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu
  • pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva
  • linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole
  • palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
  • Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd
  • ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui
  • üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas
  • siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: „Mida me sööme?
  • Mida me joome? Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab
  • ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile
  • pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale
  • saab küllalt omast vaevast!
  • Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate
  • niisugusega mõistetakse kohut teiegi üle, ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega
  • mõõdetakse ka teile. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki oma silmas sa ei pane
  • tähele? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk
  • on su oma silmas! Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk oma silmast ja siis sa seletad tõmmata pindu
  • oma venna silmast. Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et
  • nad neid ei sõtkuks oma jalgadega ega käänduks ja teid lõhki ei kisuks. Paluge, siis antakse teile;
  • otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see
  • leiab ja kes koputab, sellele avatakse. Kas on teie seas säärast inimest, kellelt tema poeg palub
  • leiba, ent tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ja ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes
  • olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande
  • neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie
  • nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on
  • tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee
  • mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad
  • Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad
  • hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju
  • ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda
  • paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse
  • tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei
  • saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval
  • Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ning
  • Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud
  • taganege minust, te ülekohtutegijad!
  • Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb arukale mehele, kes ehitas
  • oma maja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid veevoolud ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda
  • koda, aga ta ei kukkunud kokku, sest ta alus oli rajatud kaljule. Igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb
  • ega tee nende järgi, sarnaneb rumalale mehele, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja
  • tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see kukkus kokku ja tema
  • langemine oli suur
  • Paranormaalsete nähtuste teaduslik käsitlus
  • Pictorial New York Journalile
  • Teadus
  • Teadusliku maailmavaate tekkimine
  • Teaduse tunnetusvaldkonnad
  • Teaduse üldine ajalugu
  • Loodusteaduste evolutsioon
  • Teadusliku tunnetuse üldised meetodid
  • Teaduslik uurimismeetod
  • Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
  • Teaduse olemusest, piiridest ja rakendatavusest
  • Teaduse ehitus
  • Kokkuvõte teaduse olemusest
  • Ülitsivilisatsiooniteooria alused
  • Inimeste kogemused ajusurmas
  • Sissejuhatus
  • Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika
  • materiaalne alus, psüühika on aju funktsioon ja füsioloogiline on esmane ning psüühiline sellest
  • tulenev. Kuna füsioloogilise lõppemist ja psüühilise algamist tähistava selge piiri tõmbamine
  • tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist
  • kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt – ta on olemas
  • Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest
  • teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks
  • tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants – ainelis-esemelis koostis
  • Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise
  • psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel
  • keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub
  • psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse
  • rakendades seda tegelikkust ka muuta. Loodusteadusliku psühholoogia seisukohaselt ideed
  • mateeriast lahutatuna ei eksisteeri. Tegelikkus on antud meile neurofüsiloogiliste protsesside
  • vahendusel. Kuid enamasti tunnetame me mitte füsioloogilisi protsesse, vaid nende protsesside
  • lõpptulemusi. Viimased teadvustuvad psüühiliste kujunditena – psüühiliste protsesside, seisundite ja
  • omadustena, mille tõeväärtust kontrollitakse praktilise tegevuse käigus ja objektiivse maailma
  • muutuste fikseerimise kaudu. Psüühika järeldub vahetust enesevaatlusest – esimese isiku
  • perspektiivist lähtudes – ja inimese sellistest reageeringutest, tegudest ja teadlikult antud
  • kirjeldustest, mis viitavad abstraktse või teoreetilise tegelikkuse-esinduse olemasolule närvisüsteemi
  • töö vahendusel. Kui inimene näiteks kirjeldab troopilise saare loodust ise polaarjoone taga olles
  • on meil alust arvata, et seda hetkel vahetus tegelikkuses mitte esineva kesk
  • konna kirjeldust võimaldab vaimne kujund sellest
  • Ajusurmas esinevad nähtused
  • Inimese „füüsiline“ surm
  • Surmalähedased kogemused
  • Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned
  • Surmalähedaste kogemuste uuringud
  • Surmalähedane kogemus on vaimuhaiguse ilming?
  • Elu pärast surma
  • Ajukeemiast tingitud nähtused?
  • Seletamatud aspektid
  • Elektromagnetlaine teooria
  • Inimese ajusurm
  • Teadvuse eksisteerimine ilma ajuta
  • Aju ostsillatsioonid
  • Aju võnkeringiefekt
  • Kehast väljumise eksperimentaalsed andmed
  • Laurentian University
  • Elektromagnetlaine kui valgus
  • Joonis 1 Nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste teatud vahemik
  • Valgusolendi” füsioloogia
  • Aja ja ruumi taju
  • Nähtamatu valgus
  • Ülitsivilisatsiooniteooria alused
  • Sissejuhatus
  • Tsivilisatsiooni mõiste
  • Tsivilisatsioonide ajalugu
  • Ülitsivilisatsiooniteooria osad
  • Mateeria: aine ja väli
  • Energiavälja omadused ja võimalused
  • Ülitsivilisatsiooni elutalitlus
  • Joonis 2 Prantsuse filosoofid E. Le Roy ja P. Teilhard de Chardini esitasid juba 20. sajandi alguses
  • universaalse arengu üldise diakroonika. Nüüdisajal peetakse tsivilisatsiooni alguseks hoopis
  • antiikmaailma kultuure, mitte kristluse tekkimist
  • Joonis 3 Peamised arenguetapid, mis inimühiskonnas on toimunud
  • Joonis 4 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged
  • pilvelõhkujad
  • Joonis 5 Paljud inimese eluvaldkonnad on tingitud sellest, et inimene eksisteerib füüsilise (
  • bioloogilise ) kehana
  • Elu sigimisvõime
  • Aarma, August
  • Laanemäe, Aare
  • Piirimäe, Helmut
  • Multiversum
  • MULTIVERSUM .................................................................................................................................................. 3
  • LOOME PROTSESSID AJUS .................................................................................................................................. 4
  • KUNST JA KULTUUR ..........................................................................................................................................13
  • KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................................25
  • Multiversum
  • Loome protsessid ajus
  • Närvisüsteemi ontogenees
  • Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul (
  • Seoste põhiolemus närvitegevuses
  • Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot
  • Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid
  • Seostesüsteemid
  • Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste
  • neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga
  • Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid
  • Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik – nagu üks. Neuronit saab vaa
  • delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju
  • Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise
  • struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest
  • infoväljadest
  • Näide seostest
  • Joonis 8 Seosed tekivad ainult olemasolevatest seostest
  • Teadvuse loome struktuur
  • Kunst ja kultuur
  • Kunsti mõiste
  • Kuidas ja millal tekkis kunst?
  • Joonis 3 Kunst ja kultuur on üks aspekte, mis eristab inimest loomadest
  • Psüühika ja kultuur
  • Kõrgemad tundmused
  • Inimese loovus ja andekus
  • Heinla, Eda
  • Kangilaski, Jaak

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

149
pdf
477
pdf
990
pdf
0
docx
1072
pdf
0
docx
132
doc
937
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto