Maailmataju (1)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Mis on Universumi eksisteerimise füüsikaline olemus ?
  • Miks on olemas just selline seos aegruumi ja kehade liikumise vahel ?
  • Kus ta varem oli. Miks see nõnda nii on ?
  • Kuidas on kõik see seotud ajas rändamisega ?
  • Kuid mis energia see E = mc2 siis on ?
  • Mis see tegelikult on ?
  • Mis siis osakesega juhtub ?
  • Kuid mis põhjustab sellist liikumist ?
  • Mida see kõik siiski sisuliselt tähendab ?
  • Millekski teiseks energiaks ?
  • Millises suunas toimub ajas rännak ­ kas minevikku või tulevikku ?
  • Missugune füüsika selle ära määrab ?
  • Kui kaugele ajas liigutakse ?
  • Millises vormis sellist energiat saada võiks ?
  • Kuid kuidas luua selline piirkond aegruumi ?
  • Kuidas need erinevad ajupiirkonnad kokku pannakse ?
  • Kuidas siis neuronid teavad selle objekti omadusi kokku sõlmida ?
  • Midagi erakordset, siis ju tihti käbi peas läbi mõte, et kas see kõik toimub unes ?
  • Mis leiavad aset ka tegelikkuses ­ ärkvel oleku maailmas ?
  • Mis saadakse ärkvel olekus sooritatud katse teel. Miks see nõnda on ?
  • Kuid mis siit kõigest järeldub ?
  • Kuid milles see siis väljendub ?
  • Kumb ,,protsess" on varem ?
  • Kuid need mõlemad on reaalselt olemas. Mida see tähendab ?
  • Mida ta inimese psühholoogias etendab ?
  • Mis on üldse reaalsus ?
  • Kuidas me seda defineeriksime ?
  • Kuid miks on meil vaja teada ja tunnetada tõelist reaalsust ?
  • Miks meile kogu see reaalsuse-pläma vajalik on ?
  • Mida teeb kaamera objektiiv ?
  • Kuidas kasutatakse zoomi ja liikumist ?
  • Kuidas aga defineerida reaalsust ?
  • Kus Cegeste kaob ära ja Poeet küsib: ,,Kus sa oled ?
  • Kuidas me võime oma meeli usaldada ?
  • Kuid miks ikkagi selline nauding tekib ?
  • Kuidas see kõik funktsioneerib ?
  • Kuid kuidas mõista ja ettekujutada seda ülimat õnnetunnet ?
  • Kuidas sellest arusaada ?
  • Mis tunne on inimesel, kui ta hoiab süles iseennast vastsündinuna ?
  • Miks mitte seda siis mäletada ?
  • Kuid mis on armastus ?
  • Kuid miks see nii on ?
  • Kuid mis teeb sind õnnelikuks ?
  • Kuid miks mitte fotograafia ?
  • Kellest tuleb üleüldse alustada ?
  • Mis märgib Jumalat ?
  • Kes või mis on siis esimene ?
  • Mis sisaldavad konflikte ja pingeid ?
  • Kes siis ei ütleks ära väga heast põnevusfilmist ?
  • Kuid mis saab nendest inimestest, kes on sooritanud oma elu ajal kohutavaid tegusid ?
  • Kui Jumal on olemas, kuidas siis loodusseadused kehtivad ?
  • Kes on su Ema? Kas sa ei ole mitte minu varjamise ja kaitse all ?
  • Mis või kes on siiski Jumal ?
  • Kuidas seda mõistet mõista ?
  • Mis oleks selle varjatud mõte ­ taust ?
  • Kuid tekib küsimus selles, et miks alles ,,viimasel ajal" ilmus inimühiskonda teaduse roll ?
  • Kes tahaks olla pärit ,,katseklaasist" ?
  • Kuidas seletada siis tänapäevase aja teaduse arengut inimühiskonnas ?
  • Kui Jumalat ei ole olemas, kes oli siis Jumala poeg nimega Jeesus Kristus ?
  • Keda inimajalugu tunneb ja teab ?
  • Millega saab siis teha soolaseks ?
  • Kes teid armastavad, mis palka te saate ?
  • Mida erilist te siis teete ?
  • Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimeduses, kui suur on siis see pimedus ?
  • Millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided ?
  • Palju enam kui nemad ?
  • Kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata ?
  • Miks te muretsete riietuse pärast ?
  • Palju enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: ,,Mida me sööme ?
  • Mida me joome? Millega me riietume ?
  • Kuidas sa võid oma vennale öelda: ,,lase ma tõmban pinnu sinu silmast! ?
  • Kui ta palub kala, ja ta annab talle mao ?
  • Palju vägevaid tegusid ?
  • Kuidas tekkis planeet Maa kaaslane Kuu ?
  • Kui kerged kehad ?
  • Mis annavad seletuse mingisuguse valdkonna faktidele. Näiteks miks on olemas aastaajad ?
  • Mis leiavad aset ka tegelikkuses ­ ärkvel oleku maailmas ?
  • Kuid mis on see ,,miski", mis eraldub ajust ?
  • Kuid tekib küsimus, et miks nähakse just valgusolendeid ?
  • Kuid mis põhjustel tekkisid maailmas tsivilisatsioonid ?
  • KUIDAS JA MILLAL TEKKIS KUNST ?
  • Kuidas ja millal tekkis kunst ?
 
Säutsu twitteris

KR – kriipsuvärvus
S – setteline teke, sh
MA – aluseline
L – lõhenevus
K – keemiline
ML – leeliseline
M – murre
BK – biokeemiline
HT – hüdrotermaalne teke
K – kõvadus
M – magmaline teke, sh
PN – pneumatolüütiline teke
T- tihedus
MH – happeline
MO – moondeline  teke
MUR – teke murenemisel
MK – keskmine
NIMETUS
KUJU
VÄRVUS
LÄIGE
LÕHENEVU
KÕVADUS
TEKE
ISELOOMULIKUD 
VALEM
KRIIPSUVÄRV
S MURRE
TIHEDUS 
TUNNUSED
SÜNGOONIA
US
(g/cm3)
LIHTAINETE TÜÜP
EHEDATE METALLIDE KLASS
Kuld
Harva oktaeedril. 
Kuldkollane (Ag 
Metalne
L puudub
K 2,5 – 3
Kõrgetemp. HT 
Keemiliselt inertne, taotav 
Au
krist; dendriitjad, 
lisandiga 
M haakjas
T 19,3
– 
kuubiline
ebakorrapärased, 
heledam)

93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maailmataju #1 Maailmataju #2 Maailmataju #3 Maailmataju #4 Maailmataju #5 Maailmataju #6 Maailmataju #7 Maailmataju #8 Maailmataju #9 Maailmataju #10 Maailmataju #11 Maailmataju #12 Maailmataju #13 Maailmataju #14 Maailmataju #15 Maailmataju #16 Maailmataju #17 Maailmataju #18 Maailmataju #19 Maailmataju #20 Maailmataju #21 Maailmataju #22 Maailmataju #23 Maailmataju #24 Maailmataju #25 Maailmataju #26 Maailmataju #27 Maailmataju #28 Maailmataju #29 Maailmataju #30 Maailmataju #31 Maailmataju #32 Maailmataju #33 Maailmataju #34 Maailmataju #35 Maailmataju #36 Maailmataju #37 Maailmataju #38 Maailmataju #39 Maailmataju #40 Maailmataju #41 Maailmataju #42 Maailmataju #43 Maailmataju #44 Maailmataju #45 Maailmataju #46 Maailmataju #47 Maailmataju #48 Maailmataju #49 Maailmataju #50 Maailmataju #51 Maailmataju #52 Maailmataju #53 Maailmataju #54 Maailmataju #55 Maailmataju #56 Maailmataju #57 Maailmataju #58 Maailmataju #59 Maailmataju #60 Maailmataju #61 Maailmataju #62 Maailmataju #63 Maailmataju #64 Maailmataju #65 Maailmataju #66 Maailmataju #67 Maailmataju #68 Maailmataju #69 Maailmataju #70 Maailmataju #71 Maailmataju #72 Maailmataju #73 Maailmataju #74 Maailmataju #75 Maailmataju #76 Maailmataju #77 Maailmataju #78 Maailmataju #79 Maailmataju #80 Maailmataju #81 Maailmataju #82 Maailmataju #83 Maailmataju #84 Maailmataju #85 Maailmataju #86 Maailmataju #87 Maailmataju #88 Maailmataju #89 Maailmataju #90 Maailmataju #91 Maailmataju #92 Maailmataju #93 Maailmataju #94 Maailmataju #95 Maailmataju #96 Maailmataju #97 Maailmataju #98 Maailmataju #99 Maailmataju #100 Maailmataju #101 Maailmataju #102 Maailmataju #103 Maailmataju #104 Maailmataju #105 Maailmataju #106 Maailmataju #107 Maailmataju #108 Maailmataju #109 Maailmataju #110 Maailmataju #111 Maailmataju #112 Maailmataju #113 Maailmataju #114 Maailmataju #115 Maailmataju #116 Maailmataju #117 Maailmataju #118 Maailmataju #119 Maailmataju #120 Maailmataju #121 Maailmataju #122 Maailmataju #123 Maailmataju #124 Maailmataju #125 Maailmataju #126 Maailmataju #127 Maailmataju #128 Maailmataju #129 Maailmataju #130 Maailmataju #131 Maailmataju #132 Maailmataju #133 Maailmataju #134 Maailmataju #135 Maailmataju #136 Maailmataju #137 Maailmataju #138 Maailmataju #139 Maailmataju #140 Maailmataju #141 Maailmataju #142 Maailmataju #143 Maailmataju #144 Maailmataju #145 Maailmataju #146 Maailmataju #147 Maailmataju #148 Maailmataju #149 Maailmataju #150 Maailmataju #151 Maailmataju #152 Maailmataju #153 Maailmataju #154 Maailmataju #155 Maailmataju #156 Maailmataju #157 Maailmataju #158 Maailmataju #159 Maailmataju #160 Maailmataju #161 Maailmataju #162 Maailmataju #163 Maailmataju #164 Maailmataju #165 Maailmataju #166 Maailmataju #167 Maailmataju #168 Maailmataju #169 Maailmataju #170 Maailmataju #171 Maailmataju #172 Maailmataju #173 Maailmataju #174 Maailmataju #175 Maailmataju #176 Maailmataju #177 Maailmataju #178 Maailmataju #179 Maailmataju #180 Maailmataju #181 Maailmataju #182 Maailmataju #183 Maailmataju #184 Maailmataju #185 Maailmataju #186 Maailmataju #187 Maailmataju #188 Maailmataju #189 Maailmataju #190 Maailmataju #191 Maailmataju #192 Maailmataju #193 Maailmataju #194 Maailmataju #195 Maailmataju #196 Maailmataju #197 Maailmataju #198 Maailmataju #199 Maailmataju #200 Maailmataju #201 Maailmataju #202 Maailmataju #203 Maailmataju #204 Maailmataju #205 Maailmataju #206 Maailmataju #207 Maailmataju #208 Maailmataju #209 Maailmataju #210 Maailmataju #211 Maailmataju #212 Maailmataju #213 Maailmataju #214 Maailmataju #215 Maailmataju #216 Maailmataju #217 Maailmataju #218 Maailmataju #219 Maailmataju #220 Maailmataju #221 Maailmataju #222 Maailmataju #223 Maailmataju #224 Maailmataju #225 Maailmataju #226 Maailmataju #227 Maailmataju #228 Maailmataju #229 Maailmataju #230 Maailmataju #231 Maailmataju #232 Maailmataju #233 Maailmataju #234 Maailmataju #235 Maailmataju #236 Maailmataju #237 Maailmataju #238 Maailmataju #239 Maailmataju #240 Maailmataju #241 Maailmataju #242 Maailmataju #243 Maailmataju #244 Maailmataju #245 Maailmataju #246 Maailmataju #247 Maailmataju #248 Maailmataju #249 Maailmataju #250 Maailmataju #251 Maailmataju #252 Maailmataju #253 Maailmataju #254 Maailmataju #255 Maailmataju #256 Maailmataju #257 Maailmataju #258 Maailmataju #259 Maailmataju #260 Maailmataju #261 Maailmataju #262 Maailmataju #263 Maailmataju #264 Maailmataju #265 Maailmataju #266 Maailmataju #267 Maailmataju #268 Maailmataju #269 Maailmataju #270 Maailmataju #271 Maailmataju #272 Maailmataju #273 Maailmataju #274 Maailmataju #275 Maailmataju #276 Maailmataju #277 Maailmataju #278 Maailmataju #279 Maailmataju #280 Maailmataju #281 Maailmataju #282 Maailmataju #283 Maailmataju #284 Maailmataju #285 Maailmataju #286 Maailmataju #287 Maailmataju #288 Maailmataju #289 Maailmataju #290 Maailmataju #291 Maailmataju #292 Maailmataju #293 Maailmataju #294 Maailmataju #295 Maailmataju #296 Maailmataju #297 Maailmataju #298 Maailmataju #299 Maailmataju #300 Maailmataju #301 Maailmataju #302 Maailmataju #303 Maailmataju #304 Maailmataju #305 Maailmataju #306 Maailmataju #307 Maailmataju #308 Maailmataju #309 Maailmataju #310 Maailmataju #311 Maailmataju #312 Maailmataju #313 Maailmataju #314 Maailmataju #315 Maailmataju #316 Maailmataju #317 Maailmataju #318 Maailmataju #319 Maailmataju #320 Maailmataju #321 Maailmataju #322 Maailmataju #323 Maailmataju #324 Maailmataju #325 Maailmataju #326 Maailmataju #327 Maailmataju #328 Maailmataju #329 Maailmataju #330 Maailmataju #331 Maailmataju #332 Maailmataju #333 Maailmataju #334 Maailmataju #335 Maailmataju #336 Maailmataju #337 Maailmataju #338 Maailmataju #339 Maailmataju #340 Maailmataju #341 Maailmataju #342 Maailmataju #343 Maailmataju #344 Maailmataju #345 Maailmataju #346 Maailmataju #347 Maailmataju #348 Maailmataju #349 Maailmataju #350 Maailmataju #351 Maailmataju #352 Maailmataju #353 Maailmataju #354 Maailmataju #355 Maailmataju #356 Maailmataju #357 Maailmataju #358 Maailmataju #359 Maailmataju #360 Maailmataju #361 Maailmataju #362 Maailmataju #363 Maailmataju #364 Maailmataju #365 Maailmataju #366 Maailmataju #367 Maailmataju #368 Maailmataju #369 Maailmataju #370 Maailmataju #371 Maailmataju #372 Maailmataju #373 Maailmataju #374 Maailmataju #375 Maailmataju #376 Maailmataju #377 Maailmataju #378 Maailmataju #379 Maailmataju #380 Maailmataju #381 Maailmataju #382 Maailmataju #383 Maailmataju #384 Maailmataju #385 Maailmataju #386 Maailmataju #387 Maailmataju #388 Maailmataju #389 Maailmataju #390 Maailmataju #391 Maailmataju #392 Maailmataju #393 Maailmataju #394 Maailmataju #395 Maailmataju #396 Maailmataju #397 Maailmataju #398 Maailmataju #399 Maailmataju #400 Maailmataju #401 Maailmataju #402 Maailmataju #403 Maailmataju #404 Maailmataju #405 Maailmataju #406 Maailmataju #407 Maailmataju #408 Maailmataju #409 Maailmataju #410 Maailmataju #411 Maailmataju #412 Maailmataju #413 Maailmataju #414 Maailmataju #415 Maailmataju #416 Maailmataju #417 Maailmataju #418 Maailmataju #419 Maailmataju #420 Maailmataju #421 Maailmataju #422 Maailmataju #423 Maailmataju #424 Maailmataju #425 Maailmataju #426 Maailmataju #427 Maailmataju #428 Maailmataju #429 Maailmataju #430 Maailmataju #431 Maailmataju #432 Maailmataju #433 Maailmataju #434 Maailmataju #435 Maailmataju #436 Maailmataju #437 Maailmataju #438 Maailmataju #439 Maailmataju #440 Maailmataju #441 Maailmataju #442 Maailmataju #443 Maailmataju #444 Maailmataju #445 Maailmataju #446 Maailmataju #447 Maailmataju #448 Maailmataju #449 Maailmataju #450 Maailmataju #451 Maailmataju #452 Maailmataju #453 Maailmataju #454 Maailmataju #455 Maailmataju #456 Maailmataju #457 Maailmataju #458 Maailmataju #459 Maailmataju #460 Maailmataju #461 Maailmataju #462 Maailmataju #463 Maailmataju #464 Maailmataju #465 Maailmataju #466 Maailmataju #467 Maailmataju #468 Maailmataju #469 Maailmataju #470 Maailmataju #471 Maailmataju #472 Maailmataju #473 Maailmataju #474 Maailmataju #475 Maailmataju #476 Maailmataju #477
10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 477 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
22 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Marek-Lars Kruusen Õppematerjali autor

Mõisted

maailmataju koostisosad, antud tehnoloogiavorm, universumi füüsika, täpselt sama, põhiliseks teesiks, universum ise, antud tees, relatiivsusteooria, osakeste käitumised, unisoofia, surmalähedased kogemused, holograafia, olemuseks, religiooniteooria, lõppeesmärk, usk, ülitsivilisatsiooniteooria, teadusel, teaduslik teooria, ülitsivilisatsiooniteooria, antud teooria, multiversum, mõistuslik maailm, multiversum, inimkultuur, ajamasina tehnoloogia, füüsika seisukohalt, all järgnevalt, universumi füüsika, holograafia, ajamasinast, unisoofia, religiooniteooria, ajama, ülitsivilisatsiooniteooria, multiversum, multiversumit, maailmataju osasid, sellised välja, teadvuse päritolu, loodusseadused ise, täpselt sama, kahe ruu, universum, erinevad ajahetked, analoogiliselt, elektromagnetväli, suslikku käitumist, teleportreerumiseks, stringiteoorias, analoogiliselt, aegruumi kõverus, sama probleem, üldrelatiiv, järelikult 4, sellise 4, esma, ruumil, ära mainitud, köök, nihkus, keha m, keha m, näiliselt, relatiivsusteoorias, keha m, erimoodi, mastaabis, ruumi kõverusest, jagame r, joonis i, kera raadius, jooniselt, liiku, kera paisumisel, kera suhtes, kerasid, rik, matemaatiliselt, tänapäevasest kosmoloogiast, mudelis, matemaatiliselt, schwarschildi raadius, välja puhul, universumi paisumisega, välja arvutamisel, universumi tihedus, suur ruum, erinevad ajahetked, erirelatiivsusteooriast, friends, kosmoselaeval y, kahest asjaolust, liikumi, teleportatsioonis, hyperruum, ilmselgelt, matemaatiliselt, teleportatsioon, teleportatsioonis, inimese tavakogemusest, täpselt sama, joonistel, väikseimaks ajavahemikuks, spekuleeritud, taustkeha, määramiseks ruumis, taustsüsteemi moodusta, mitteinertsiaalsüsteem, jooniselt, hyperruumis, liselt x, vaakumis, kiirused, ruumiga, reisi alg, neid valemeid, kosmoserändur, esitatud seos, relativistlik mass, ener, gravitatsioo, sellisele ekvivalentsuseprintsii, kõveras ruumis, erirelatiivsusteooriast, kineetiline energia, newtoni gravitatsiooniseadus, ajavahemik, gravitatsioonipotentsiaal, toimub punanihe, sellistes koordinaatides, sfäärilistes koordinaatides, spiinorformalism, suurusi, esitust reeperformalismis, schwarzschildi raadiust, neutrontähed, einsteini tensoril, tensor, kvantmehaanika, kvantmehaanikas ilm, suurus u0, kvantmehaanikas, erinevad ruumipunktid, rumis kiirus, igasugune teleportree, pidevat teleportatsiooni, saadud avaldistest, energiaga t, lainefunktsiooni kuju, lainefunktsiooniga, schrödingeri võrrand, lainefunktsioon, nied kind, integreeri, pide, lainepikkus, võnkumise sagedus, mehaanikas, laine, järgmistelt joonistelt, võrdluseks, ühikud, punktis x, klassikalises füüsikas, olemasolevad lained, seeritut lainet, relatiivsusteooriast, plancki valem, katseandmetest, antud seos, vahemaa pikkust, ruumiühikutes, plancki konstant, klassikalises mehaanikas, liikumise suund, nimelt hyperruumi, eelnevast, hyperruumis, hyperruum, täpselt samamoodi, eelnevast, tähistame ds, ajaga, analoogiline seos, täpselt samamoodi, hyperruumis, sellel kõigel, mateeria põhivormideks, gravitatsiooniväli, fermionid, universumi olemasolu, eksisteerimine, juhtugi midagi, film kinolinal, rändamise teooriast, sfäärilise pinna, kera matemaatili, tege, järelikult väli, vaakumis, avogadro arv, 1029 m, 1 tonn, hyperruumis, mõle, välja potent, ajas olevikus, jooniselt, antud funktsioonil, kõveras ruumis, nüüdis, matemaatiliselt, elektromagnetismis, aju, frontaalne teeta, impulsid, uuringutest, tegemist koonduva, valgus ise, arvutimängud, analoogiliselt eelnevaga, sünkronisatsioon ajus, kaks neuronit, taalamus, tajutav maailm, ajukoore osadega, talamus, gamma, nrem, teadvuse seisundil, analoogiaks, kodeerimiseks, kuvar, monitoril, augukesed, kasutatakse dvd, dvd, ajamõõde, aju, elektromagnetvälju, virtuaalmaailma mõiste, une, inimese unenäomaailm, järgmiselt, inimese mõistus, üldine arvamus, likult, ärkveloleku maailmas, unenägude korral, signaalina peajju, teiseks põhiomaduseks, üldse teadvusel, kogu unenägu, isegi tänapäeval, praegused arvutid, püsivalt, ahvide ajus, teiseks avaldumisvormiks, aju, inimene liigub, unisoofia, ruumitaju põhituumaks, ajataju põhimõte, reaalsustaju põhiideeks, keelest sophia, unisoofia, unisoofia, esile kutsuda, unisoofias, inimeste tajuomadused, eideetiline kujund, analoogiaid, analoogiavõrdusi, legodest, erinevatest sõnadest, vad võib, tajufunktsi, psüühilised protsessid, puutetundlikkus, kuulmisläved, meeste nägemisteravus, ärritajaks, erutus, närviimpulsid, maailma keeltes, päikesesüsteemi läbimõõ, valgusaasta, galaktika, kohalikus galaktikarühmas, parves, galaktikate superparved, lendavale kotkale, galaktika tunnetamisega, meiega võrreldes, niisamuti, fundamen, prootonid, mikaadreid, inimene mõtleb, abstraheerimisvõimeks, mõistmiseks, relatiivsusteoorias, tavaruumis, tõe tunnetamine, psühholoogid, reaalsus, ini, inimene teadvus, inimene teadvus, kõigel, kirjeldatud seisund, kõigele, reaalsus, nist, tavamaailm, une, ettekujutatakse, keskkonna aluseks, filmikunstis, tegelaste elutegevus, ekraan, seerumit andes, gravitatsiooni korral, kõigel maailmas, teadaolevalt, me pea, meelte piire, me või, reaalsusega, une, sellised juhud, unenäomaailm, lihtsaks seletuseks, töökorras hoidmist, antroopsusprintsiibile, seesmiselt tunnetamata, sellised universumid, nägemiskeskus, psühholoogias, reaalsuse tajumisel, kaaluta olek, gravitat, elu universumis, enda olemas, elul, olla olemas, raskustest, dele küsimustele, analoogiad, sellisel nähtusel, orgasm, tonoomne, orgasm, vastavalt sellele, uimastitel, lausa lendavad, just feromoonid, kolmas komponent, siasjadel, kõigel, me arva, universum, ini, emot, kuidas inimene, sellele tundele, enim tsi, ini, teaduslikud uurimused, taolised uuringud, elamustel, surmalähedasi kogemusi, teated, slk, seid slk, positiivsete slk, nähakse valgus, valgusolen, positiivsed slk, vii, net, slk, toimuva aru, enamus slk, moodyl, teadlaste arust, neid kirjeldusi, kehalist aistingut, kõigepealt, analoogiaid, unisoofias, religi, kogemustega inimesed, unisoofias, ilusaid objekte, huvipakkuv, teadvuse normaalseisundiks, diks, ahvi tead, vihmaussi teadvus, tege, kauged taevakehad, pilvitul öösel, tähel, mars, universum ise, mars, teised gaasid, värvivarjundid, värvused, valgussa, kosmosekaameratel, gravitatsioon, universumi galaktikad, sarnased galaktikad, spiraalgalaktikatel, punased tähed, tähtede kerasparved, mustad augud, külgetõmbejõud, aegruum, aineterad, inimkultuuri uurijad, transtsentsest maailmast, religioon, inimtegevused, usk, pühakiri, pühakirjade autor, reli, kirik, kirik, paul tillich, sõna müüt, müüdid, mütoloogia, inimeste väljamõeldu, sümboolsetel kujunditel, antud mõttelaad, ideoloogilised müüdid, mütologeemideks, vanasõna, ideoloogilised müüdid, maavälised eluvormid, tulnukad, hüpnoosiga, ufo, inimkonna ajaloos, mu ees, nagu pieso, john mack, ufo, mõlemad täis, mõndadele naistele, inimesed ufo, usk ufo, enamasti ufo, usuimede korral, ufo, kõikvõimalike eufemismidega, olendite maailma, lennuki piloodid, jooniseid, nüüdisaegne teadus, arheoloogid, geenid, nimetatakse homo, homo sapiens, juhtumite korral, tuntud ufo, tõesti ufo, inimkond, unikaalsed, inimsugu, suur tähelepanu, tasemest, maavälisele ülitsivilisatsioonile, planeet maal, teadaolevalt, geneetilised manipulatsioonid, maaväliseid tsivilisatsioone, emotsioonid, popstaari elu, avaldumiseks, kinokunst, agrassiivsus, koolivägivalla juhtumid, noored inimesed, neid juhtumeid, seksuaalsus, paanika, ammu, spordialasid, harrastustest, absurdsel väitel, seksuaalvähemustele, inimeste teod, juhtideks, tahtejõud, palju asju, inimühiskonnas, tulnukad ise, ini, mõnedeks märksõnadeks, sünnitusega, pärisorjus, paljudes riikides, vaesus, eshatoloogia, surnuid inime, evans, pärast surma, maapealsetele inimestele, sellesmõttes, , gi ülesse, hingeline valu, ini, keskajale järg, tulnukad, vaimne areng, deid, teaduse edusammud, misega, klii, planeet maa, loo, homo, just arenemis, isegi piiblis, pla, religioossesse maailmapilti, usust taganemine, tulnukate rassid, nähes tulnukaid, amorphsed olendid, selleks energiaväljaks, amorph, bioloogilised eluvormid, tehisin, religioon, religioon, traditsiooniline religioon, tilma mõõtmed, tuuri, sellele loojale, interpreteerimine, teaduses, usundites, mingisugune üliintellekt, loodusseadused, universum, usundites, asjaolusid, vilisatsioonis, inimsugu, prohvet, tused, prohvetid, maavälises ülitsivilisatsioonis, usk, usk, tsivi, ufo, just armas, õndsad, õndsad, sedamoodi, parapsühholoogide meelest, josephson, eluvormid, paranormaalsed nähtused, neid nähtusi, mitusi, maailma meedias, jutte, veid, pühakodade loomine, tulnukad soo, teaduses, väheteadjale inimteadu, uskumuse tase, täpselt samamoodi, ülaltoodu, seepä, kogu maailm, teaduslik teadmine, profes, teadustöö tegemisel, esimeseks sam, fundamentaalsete füüsikalis, teaduse ajaloos, taar, hakati kaht, alexan, aktualism, teooria tuumaks, teoreetilist meetodit, antud teooriast, hüpotees, teadlased muu, loodusteadlaste uurimisobjektideks, bioloogial, uurimusob, teiseks küljeks, teaduslikud faktid, muutujaks, uurimisobjekte, erinevatel teadusharudel, teadlased nimeta, car, analüüsimisel, falsifitseeritavuse aste, falsifikatsiooni rakendamisel, teadusajaloo taastamiseks, imre laka, temale, teooriate alusprint, kritiseerida, vabaduse mõiste, üheks eelduseks, teiseks eelduseks, postmodernistid, saadud teadmistele, teadusel, teaduses, teaduslikul teoorial, teaduses, mudelis, klassikaliste tea, psühholoogid, perspektiivist lähtudes, inimkeha osad, kudedel, ajutüve refleksid, surmalähedasi kogemusi, teaduses, bilokatsiooniks, subjektiivse kogemusena, kõrgematel selgroogsetel, pettekujutluse korral, skisofreenilised nägemused, meditsiiniprofessorid, sellistest hallustinatsioonidest, vastsündinute vaade, neurobioloogid, teooria järgi, ajutüvi, muste puhul, veel üllatavamad, laulja kõne, uurimustes, inimese psüühika, agoonia, ajupiirkondade aktiivsused, sellise välja, informatsiooni sõlmimine, elektromagnetväljade olemasolu, neuroni aktiivsus, kogu ajukoores, päikeselt elektromagnetlainetena, elektromagnetismi õpetusest, võnkeringideks, lühidalt öeldes, niiviisi, ajurütmid, gamma rütm, erinevad ajurütmid, neuronid, aju elektromagnet, elav aju, mobiil ise, täpselt sama, olev info, ruumi asukoht, energeetikat, neuronipopulatsioonide erutatavus, sellised rütmid, samasuguseks, elektriväljad, atsetüülkoliinimolekule, füüsikast, elektromagnetlaine levimiskiirus, tekitada välja, 1466, tsivilisatsiooni mõiste, tsivilisatsioon, metakultuuridel, mõistel, tsivilisatsioon, etnoloogid, etnoloogid, ena, füüsilise kehata, füüsikast, väljadel, varjestada, visuaalselt, füüsika õpe, juba piiblis, amorphusolend, olend, kaaluta olek, kaaluta olek, amorphusolendi eluiga, maksimaalne kiirus, amorphusolend, kvantsüsteemil, naturaal, naturaalmajanduslikud tooted, kauba vahetamisel, erinevaid tehnoloogiaid, selliseid olukordi, tarbetuks muu, amorphusolendi energia, jaron lanier, tavalise tsivilisatsioo, psühholoogid, inimese teadvus, mõistuslik maailm, mõistuse loome, loodusseadused, inimeste ajud, seostamine, seoste loomine, ajuaktiivsus, inimese peaajus, seoseid, neuroteaduses, närvirakk, komponendiks, sellisest seaduspärasusest, neuronit, kaks neuronit, visualiseerimisest, niisamuti, närvitegevuse korral, sünapsite hulk, 60 000, eespool välja, seostetasandid, mingisugused seostesüsteemid, kogu närvisüsteem, häälik, puzzle, kogu maailm, täisealistel ini, seesugune evolutsioon, esmane erista, oluli, liikumise kiiru, kunsti vorme, tehisobjektid, mingisuguses mõttes, esteetika omamine, ajul, rahvusi lii, ini, ehitisi, muhameedlased nimeta, niisamuti, kunstiline tähendus, pargikujunduse korral, sellisel korral, kujundit tasapinnal, maalikunsti liikideks, miniatuurmaalid, kunstivorm, graafika kujund, kunstiteose loomiseks, igasugune kunstiteos, praegusel ajal, kunsti stiilid, muusika, muusika, toimunud ini, bioloogilisse liiki, koopamaali, austrias, paikades, inimeste kultuurid, inimühiskonnas, neid kõiki, territoorium, levimine rah, kõrgemad tundmused, ole vasta, tempera, inimkultuuris, intelligentsem, intelligentsusel, loovus, määravaks faktoriks, vastavad tegurid, loovus, eksperdid, jõukal ühiskonnal, neljas tegur, loovat mõtlemist, informatsioonides, looval inimesel, loovus

Sisukord

  • Maailmataju
  • Autor: Marek-Lars Kruusen
  • Tallinn
  • Detsember 2012
  • Kõik õigused kaitstud
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused I
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II
  • SISUKORD
  • JAS RÄNDAMISE FÜÜSIKALISED ALUSED
  • ELATIIVSUSTEOORIA AJAS RÄNDAMISE TEOORIAS
  • VANTMEHAANIKA AJAS RÄNDAMISE TEOORIAS
  • ISSEJUHATUS
  • NIVERSUMI AEGRUUM
  • RUUM JA LIIKUMINE
  • NIVERSUMIS
  • ÄÄVUSE SEADUSED
  • NIVERSUM
  • NIVERSUMI KINEMATOGRAAFILINE EFEKT
  • NIVERSUMI FÜÜSIKALINE OLEMUS
  • JAPARADOKSID
  • LASSIKALINE JA RELATIVISTLIK KÄSITLUS
  • EGRUUMI KÕVERUS
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • Unisoofiline psühholoogia
  • NISOOFIAST
  • IDETISM
  • NALOOGILINE MEETOD
  • OIME JA MÕJU
  • AJUVÄLISTE TEGURITE MÕJU AISTINGUTELE JA TAJUDELE
  • ISTINGU NEUROFÜSIOLOOGIA
  • ÕNADES KUJUTATAVAD EMOTSIOONID
  • UUMITAJU
  • JATAJU
  • JATU JA RUUMITU TAJU
  • EAALSUSE IDEED FILOSOOFIAS
  • EAALSUSTAJU
  • EAALSUSE
  • SIIRDED
  • FILMIKUNSTIS
  • ÜÜSIKALINE REAALSUS
  • EELTEVÄLINE REAALSUS
  • EAALSUSE AMNESTIA
  • NENÄOMAAILMA REAALSUS
  • NTROOPSUSPRINTSIIP KOSMOLOOGIAS
  • RINEVATE INIMESTE ERINEVAD MAAILMAD
  • ÄLJATAJU
  • UPEREUFOORIA
  • UFOORIA ANALOOGIA
  • UFOORILINE REAALSUS
  • NIMESE
  • SÜNNITAJU
  • LIMA NAUDINGU MÄÄRATLUS
  • RMASTUSE BIOLOOGIA
  • LAMUSED ANNAVAD ROHKEM ÕNNE KUI ASJAD
  • NIMESTE KOGEMUSED AJUSURMAS
  • URMALÄHEDASTE KOGEMUSTE ISELOOMUJOONED
  • NISOOFIA JA
  • ERINEVUSED NING SARNASUSED
  • „Kosmos“, Marshall Mini, Ian Graham, Koolibri 2002 )
  • Esitatud pildid Universumist on võetud järgmistel interneti aadressidel
  • Religiooniteooria, teadus ja
  • ELIGIOON JA MÜTOLOOGIA
  • NIMRÖÖVID
  • ÄNIKENI TEOORIA
  • NIMKONNA PÄRITOLU
  • NIMLOOMUSE TEGELIKUD TAHUD
  • SHATOLOOGIA
  • ÕISTUSLIKE TSIVILISATSIOONIDE LIIGID
  • ELIGIOONI TAGAMAAD
  • EESUSE ÕPETUSED
  • ARANORMAALSED NÄHTUSED
  • NENDE TEADUSLIK KÄSITLUS
  • EADUSLIKU MAAILMAVAATE TEKKIMINE
  • EADUSE TUNNETUSVALDKONNAD
  • EADUSE ÜLDINE AJALUGU
  • OODUSTEADUSTE EVOLUTSIOON
  • EADUSLIKU TUNNETUSE ÜLDISED MEETODID
  • EADUSLIK UURIMISMEETOD
  • EADUSE OLEMUSEST
  • PIIRIDEST JA RAKENDATAVUSEST
  • EADUSE EHITUS
  • OKKUVÕTE TEADUSE OLEMUSEST
  • LITSIVILISATSIOONITEOORIA ALUSED
  • Multiversum
  • ÄRVISÜSTEEMI ONTOGENEES
  • EOSTE PÕHIOLEMUS NÄRVITEGEVUSES
  • EOSTESÜSTEEMID
  • ÄIDE SEOSTEST
  • EADVUSE LOOME STRUKTUUR
  • UNSTI MÕISTE
  • UIDAS JA MILLAL TEKKIS KUNST
  • SÜÜHIKA JA KULTUUR
  • ÕRGEMAD TUNDMUSED
  • NIMESE LOOVUS JA ANDEKUS

Teemad

  • Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda.“
  • Foto allikas: „Inimese füsioloogia“, lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997
  • Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid
  • Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia
  • mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida
  • ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole
  • midagi muud kui Tema enda mõistus.“ Maailmataju
  • Joonis 1 Kogu inimtegevus jaotub kolme suurde valdkonda: teadus, religioon ja kunst
  • Joonis 2 Universumi füüsika, ideoloogia ja multiversum on Maailmataju
  • primaarseteks harudeks
  • Joonis 3 Ideoloogia jaguneb veel omakorda paljudeks väikesteks harudeks. Kaks peamist
  • haru on Maailmataju „vaimne“ osa ja inimtsivilisatsioon. Need kaks haru koosnevad veel
  • omakorda väiksematest osadest
  • Universumi füüsika
  • Joonis 4 Juba 20. sajandi algusest ei ole füüsika areng edasi jõudnud. Kvantmehaanika ja
  • relatiivsusteooria on olnud viimased suured läbimurded füüsikas
  • Joonis 5 Ajas rändamise teooria omab potentsiaali olla kvantmehaanika ja relatiivsusteooria
  • edasiarendus. Kuid ka ajas rändamise teooria ei ole füüsika arengu lõppfaas
  • Maailmataju „vaimne“ osa
  • Teadvus
  • Unisoofia
  • Joonis 6 Teadvus, unisoofia ja holograafia
  • moodustavad Maailmataju tsentraalse osa
  • Holograafia
  • Joonis 7 Esindatud on 112 kahemõõtmelist fotot Universumist, kuid kolmemõõtmelised fotod
  • on veel alles projekteerimisel
  • Inimtsivilisatsioon
  • Joonis 8 Maailmataju „uurimusobjektiks“ on inimühiskonna ideoloogiline ruum. Tulemused
  • ongi esindatud religiooniteooria, teadusfilosoofia ja ülitsivilisatsiooniteooriana
  • Religiooniteooria
  • Teadus
  • Ülitsivilisatsiooniteooria
  • Multiversum
  • Ajamasina tehnoloogia
  • Joonis 9 Ajas rändamine on võimalik ainult siis, kui ollakse ajast väljas
  • Joonis 10 Kõik Maailmataju osad ja harud on seotud ajas rändamisega. Peaaegu kõiki
  • Maailmataju osasid on võimalik tõestada ajas rändamise teel
  • Maailmataju põhiliseimad teesid
  • Joonis 11 Eufooriline teadvusseisund ja
  • mittemateriaalne“ keha on aluseks mõistusliku
  • elutegevuse kõrgeimale arengutasemele
  • Joonis 12 Teadvuse eksisteerimiseks ei pea
  • tegelikult olema aju
  • Joonis 14 Selleks, et inimene oleks üldse võimeline kogeda psüühika ilminguid, mis on
  • kirjeldatud unisoofilises psühholoogias ja näha kaunist ning säravat Universumit, on vaja
  • teadvuse olemasolu. Kuid teadvuse eksisteerimiseks on vaja aga füüsika seadusi, mille järgi
  • või mille baasil kujuneb välja teadvus. Nendeks on näiteks elektromagnetjõud, mis ilmnevad
  • neuronstruktuurides. Kuid omakorda füüsika seaduste olemasolu korral on vaja eelkõige
  • Universumi enda olemasolu
  • Joonis 13 Suur ime seisneb meie olemasolus. Selle
  • võlgneme me teadvuse olemasolule, kuid teadvuse
  • eksisteerimiseks on vaja loodusseadusi
  • Joonis 15 Evolutsioonilised protsessid on toimunud eluta looduses, elusas looduses ja ka
  • inimühiskonnas. Seepärast eristataksegi järgmist nelja evolutsioonivormi. Alguses oli
  • Universumi füüsikaline evolutsioon, mis seisnes selles, et ebapüsivad elementaarosakesed
  • moodustasid hiljem püsivaid aatomeid ja molekule. Sellele järgnes keemiline evolutsioon, mis
  • seisnes selles, et lihtsad anorgaanilised ained muutusid aja jooksul polümeersete orgaaniliste
  • ainete kompleksideks. Sellele järgnes juba bioloogiline evolutsioon, mis seisnes selles, et elu
  • areng Maal toimus esimestest elusrakkudest kuni esimese inimeseni. Ja lõpuks esines
  • sotsiaalne evolutsioon, mis seisnes inimühiskonna arenemises. Evolutsioonilisi protsesse
  • iseloomustab enamasti kindel suund ja pöördumatus. Füüsikaline evolutsioon põhjustas
  • keemilise evolutsiooni. Viimase pärast sai aga võimalikuks bioloogiline evolutsioon ja
  • bioloogiline areng võimaldas hiljem juba sotsiaalset arengut
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused I
  • Ajas rändamise teooria sissejuhatav eelülevaade
  • Joonis 1 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest
  • Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde
  • ümber oma kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik
  • planeedid, tähed, kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje
  • Kuid pöörlemise käigus nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru
  • ümber Päikese. Kuid näiteks Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis
  • tähendab seda, et Kuu veeru- ja tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi
  • suhtes ) täpselt samasse punkti iga 18,6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose
  • tsükkliks. Kuid samal ajal kogu Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri
  • Galaktikad moodustavad parvesid, mis liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on
  • galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb. Kogu Universum tervikuna paisub ja seda
  • alates Suurest Paugust
  • Ajas rändamise teooria üheks põhialuseks on väide, et erinevatel ajahetkedel on samas ka
  • erinevad ruumipunktid. See tähendab ka seda, et mida kaugemal ajas ( minevikus või
  • tulevikus ) mingi sündmus aset leiab, seda kaugemal ka ruumis see toimub. Selline
  • seaduspärasus avaldub looduses ilmselgelt Universumi paisumisena. Näiteks kui Universum
  • paisub ( Universumi ruumala suureneb ajas ), siis erinevatel ajahetkedel on Universumi
  • ruumala ( seega ka ruumipunktid ) erinev. Ilmselge seos ajas rändamise ühe alusväitega – et
  • erinevad ajahetked on „samaaegselt“ ka erinevad ruumipunktid. Universumi paisumist
  • kujutatakse sageli ette just kera või õhupalli paisumisena. Siis on ju väga selgesti näha seda
  • et kera ( pinnal oleva keha ) sfäärilised koordinaadid ( ehk ruumipunktid ) on erinevatel
  • ajahetkedel erinevad. Sama on ka kera raadiuse pikkusega
  • Albert Einstein lõi oma üldrelatiivsusteooria inertse massi ja raske massi samasusele. See
  • tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja
  • sama. Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja
  • sama, mida tuntakse seoses E = mc
  • Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama
  • aegruumi ( mida kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia
  • Seda sellepärast, et mass ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks
  • kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see
  • nii ka inertse massi ja raske massi korral. Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka
  • mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli omab energiat. Elektromagnetväli on nagu
  • energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja
  • puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi meetrikat
  • Ajas rändamine ja selle tehnilised alused II
  • Resümee
  • RESÜMEE .................................................................................................................................................................... 2
  • SISSEJUHATUS ............................................................................................................................................................. 5
  • AJAS RÄNDAMISE TEOORIA ................................................................................................................................... 8
  • Sissejuhatus .................................................................................................................................................. 8
  • Ajas rändamise põhiprintsiibid ..................................................................................................................... 8
  • Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis ................................................................................ 12
  • Ajas rändamine .......................................................................................................................................... 13
  • Universumi paisumine ja selle seos ajas rändamisega ............................................................................... 21
  • Teleportatsiooni füüsikalised alused ........................................................................................................... 40
  • Aja ja ruumi vahekord ................................................................................................................................ 45
  • Ajas liikumise mittesuhtelisus ..................................................................................................................... 45
  • Liikumise suhtelisus .................................................................................................................................... 46
  • Kaugused ajas ja ruumis ............................................................................................................................. 47
  • Erirelatiivsusteooria .................................................................................................................................... 48
  • Üldrelatiivsusteooria .................................................................................................................................. 63
  • Sissejuhatus ................................................................................................................................................ 77
  • Kvantmehaanika kui teleportmehaanika .................................................................................................... 79
  • Omaväärtused ja omafunktsioonid ............................................................................................................ 84
  • Määramatuse seosed ................................................................................................................................. 86
  • Osakeste lainelised omadused ................................................................................................................... 89
  • Osakese kirjeldamine lainena ..................................................................................................................... 93
  • Elektronilained vesiniku aatomis ................................................................................................................ 94
  • Impulsimomendi jäävuse seadus kvantmehaanikas .................................................................................. 95
  • Kvantfüüsika ja klassikaline füüsika .......................................................................................................... 100
  • AJAS RÄNDAMISE TEOORIA EDASIARENDUSED .................................................................................................. 101
  • AJAMASINA TEHNOLOOGIA FÜÜSIKALISED ALUSED ........................................................................................... 112
  • Klassikaline käsitlus .................................................................................................................................. 112
  • Relativistlik käsitlus .................................................................................................................................. 119
  • Ajas liikumise suuna määramine! ............................................................................................................ 125
  • Teepikkused lühenevad kõveras ruumis.................................................................................................... 129
  • TULEMUSED ............................................................................................................................................................ 133
  • 135
  • Sissejuhatus
  • Joonis 1 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates
  • Ajas rändamise teooria
  • Ajas rändamise füüsikalised alused
  • Sissejuhatus
  • Ajas rändamise põhiprintsiibid
  • Joonis 3 Need on koordinaadistikud 3-, 4- ja 5-mõõtmelises ruumis
  • Joonis 2 Ruumi kolmemõõtmelisus
  • Joonis 4 Hyperruum K´ ja tavaruum K
  • Kehade tõelised ja näilised endised asukohad ruumis
  • Kõik kehad Universumis on liikuvas olekus. Näiteks planeet Maa teeb ühe täispöörde ümber oma
  • kujuteldava telje ühe ööpäevaga. Seetõttu vahelduvadki Maal päevad ja ööd. Kõik planeedid, tähed
  • kuud ja teised kosmilised kehad Universumis pöörlevad ümber oma telje. Kuid pöörlemise käigus
  • nad ka liiguvad avakosmoses. Näiteks Maa teeb aastaga ühe täistiiru ümber Päikese. Kuid näiteks
  • Maa kaaslase Kuu orbiidil esineb pretsesseerimise periood, mis tähendab seda, et Kuu veeru- ja
  • tõususõlmed jõuavad tagasi orbiidi suhtes ( mitte Universumi suhtes ) täpselt samasse punkti iga
  • 6 aasta tagant. Seda perioodi nimetatakse saarose tsükkliks. Kuid samal ajal kogu
  • Päikesesüsteem tiirleb ümber Linnutee Galaktika tsentri. Galaktikad moodustavad parvesid, mis
  • liiguvad üksteisest eemale. Mida kaugemal on galaktika parv, seda kiiremini see meist kaugeneb
  • Kogu Universum tervikuna paisub ja seda alates Suurest Paugust
  • Ajas rändamine
  • Joonis 5 Kehad m ja M liiguvad tavaruumis ja hyperruumis
  • Joonis 6 M, m ja K liiguvad K´ suhtes
  • Joonis 7 Keha m liigub tagasi K suhtes, kuid mitte K´ suhtes
  • Joonis 8 Keha m liigub ajas
  • Joonis 9 Keha m on liikunud ajas tagasi
  • Universumi paisumine ja selle seos ajas rändamisega
  • Ajas liikumise avaldumine Universumis
  • Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine
  • avaldub looduses Universumi paisumisena
  • Joonis 10 Universumi ruumala on erinevatel
  • ajahetkedel erinev
  • Hubble´i seadus
  • Klassikaline ja relativistlik Universumi paisumine
  • Joonis 12 Mida kaugemale ilmaruumi näeme, seda
  • kiiremini galaktika meist eemaldub
  • Joonis 13 Universumi paisumine kui kera paisumine
  • Joonis 14 Kera paisumisel kehade m ja M koordinaadid muutuvad
  • Joonis 15 Kera paisub ajas pidevalt
  • Joonis 14 Erinevatel ajahetkedel on kera raadius erineva pikkusega
  • Joonis 15 Universumi paisumine sfäärilistes koordinaatides
  • Universumi paisumise mudel
  • Joonis 16 Gravitatsiooniväli kui Universumi paisumine
  • Joonis 17 Sfäärilised koordinaadid
  • Teleportatsiooni füüsikalised alused
  • Teleportatsioon relatiivsusteooria järgi
  • Joonis 18 Kaks kosmoselaeva: X ja Y
  • Teleportmehaanika algmed
  • Ajas ongi võimalik rännata ainult siis, kui sellest „välja“ minna nagu tegelane
  • väljub“ filmist ja hakkab kerima filmilinti soovitut suunas. Ilmselgelt on see väga loogiline
  • Hyperruumis aega ega ruumi ei eksisteeri. Üldrelatiivsusteooria keeles öeldes on hyper
  • ruumis aeg ja ruum kõverdunud lõpmatuseni. Erirelatiivsusteooria keeles öeldes venib aja
  • kulgemine hyperruumis lõpmatult kaua ja pikkused lühenevad lõpmata väikesteks
  • Matemaatiliselt on neid alguses pisut keeruline käsitleda
  • Teleportatsiooni liigid
  • Teleportkeha energia
  • Aja ja ruumi vahekord
  • Ajas liikumise mittesuhtelisus
  • Liikumise suhtelisus
  • Joonis 19 Liikumine on suhteline: Maa liikumine Päikese suhtes ja Päike Maa suhtes
  • Kaugused ajas ja ruumis
  • Relatiivsusteooria ajas rändamise teoorias
  • Erirelatiivsusteooria
  • Sissejuhatus
  • Taustsüsteemi mõiste
  • Joonis 20 Erinevad ristkoordinaadistikud ühe-, kahe- ja kolmemõõtmelises ruumis
  • Relatiivsusprintsiip klassikalises mehaanikas
  • Joonis 21 K ja K` on siin taustsüsteemid
  • Valguse kiirus
  • Joonis 22 K liigub K` suhtes valguse kiirusega
  • Joonis 23 Laineline nool kujutab endast valguse kiirust vaakumis c. T on
  • aga inertsiaalsüsteem. Esimesel joonisel on kujutatud kiiruste liitumiste
  • seadust klassikalise mehaanika järgi. Kuid tegelikku olukorda kujutab
  • aga teine joonis. ( Õiglane 1995, 34 )
  • Aja dilatatsioon
  • Joonis 24 Tegemist on vardaga, mis alguses
  • ei liigu ja siis hakkab liikuma. Valgus liigub
  • pikki varrast A-st kuni B-ni
  • Joonis 25 See on kinemaatilise teguri graafik
  • Pikkuse kontraktsioon
  • Aja ja ruumi koos-teisenemine
  • Liikumise kiirus
  • Joonis 26 Punkti P` liikumine erinevate koordinaadistikude
  • suhtes
  • Kaksikute paradoks
  • Kineetiline energia erirelatiivsusteoorias
  • Üldrelatiivsusteooria
  • Sissejuhatus
  • Inertne mass ja raske mass
  • Gravitatsioonipotentsiaal
  • Aeg ja ruum gravitatsiooniväljas
  • Spektrijoonte punanihe gravitatsiooniväljas
  • Kerapind kui kõverruum
  • Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid
  • Sisuliselt on gravitatsiooniväli nagu „aegruumi auk“. Mida enam augu poole minna, seda
  • enam aegruum lakkab eksisteerimast. Kuni augus enam ei olegi aega ega ruumi. Auk ise ei ole
  • tihtipeale punkt, vaid see on mingisuguste kindlate mõõtmetega. Näiteks üldrelatiivsusteooria
  • matemaatiline aparatuur näitab seda, et mustade aukude tsentrites on aegruum kõverdunud
  • lõpmatuseni. Tegelikult tähendab see seda, et aega ja ruumi seal enam ei ole. Niimoodi see
  • lõpmatus“ tulebki. Aeg nagu „veniks“ lõpmatult kaua
  • Joonis 28 Valguskiire paindumine tähe raskusväljas
  • Sfääriline ekstsess
  • Joonis 29 Kolmnurk kera pinnal
  • Gravitatsiooniväli
  • Joonis 30 Sfäärilised koordinaadid
  • Kõvera aegruumi võrrandid
  • Kvantmehaanika ajas rändamise teoorias
  • Sissejuhatus
  • Joonis 31 Aeg ja ruum erinevates füüsikateooriates
  • Joonis 32 K on tavaruum ja K´ on hyperruum
  • Kvantmehaanika kui teleportmehaanika
  • Näiteks vesiniku aatomis on elektroni asukoha määramatus peaaegu võrdne aatomi enda
  • raadiusega, ja seetõttu on täpsem vaadata elektroni tuuma ümber oleva elektronpilvena kui
  • kindlat trajektoori mööda liikuva osakesena. Elektron kaob ühelt orbiidilt ja ilmub välja siis
  • teises kohas orbiidil. Selline nähtus on ju sisuliselt teleportatsioon. Sellepärast ongi elektroni
  • liikumine vesiniku aatomis tõenäosuslik. Osakese liikumistrajektoori ei ole
  • Joonis 33 Veelainete harjade kokkupuute
  • punktid
  • Omaväärtused ja omafunktsioonid
  • Lainevõrrand
  • Määramatuse seosed
  • Osakeste lainelised omadused
  • Joonis 34 Osakese pilu
  • difraktsioon
  • Joonis 35 Elektronide difraktsioon. ( Saveljev 1979, 239 )
  • Joonis 36 Elektronide ja footonite inteferents
  • Osakese kirjeldamine lainena
  • Elektronilained vesiniku aatomis
  • Impulsimomendi jäävuse seadus kvantmehaanikas
  • Kvantfüüsika ja klassikaline füüsika
  • Ajas rändamise teooria edasiarendused
  • Sissejuhatus
  • Universumi aegruum
  • Joonis 37 K liikumine K` suhtes
  • Joonis 38 K liikumist tegelikult ei ole
  • Sellepärast Universum paisubki. Hyperruum on „kolmemõõtmeline“ - erinevad ruumipunktid on erinevatel
  • ajahetkedel „kolmemõõtmeliselt“ või „kolmemõõtmelises ruumis“. Seda on raske ettekujutada, kuid asja sisu on
  • eelnevaga ära seletatud
  • Aeg, ruum ja liikumine Universumis
  • Joonis 39 Universumi paisumine kui K liikumine K` suhtes
  • Joonis 40 K liikumist K´ suhtes tegelikult ei ole. See on illusioon
  • Kui liikumist ei ole, ei oleks ka aegruumi. Järelikult kehtib ka vastupidine seos – kui aega ja ruumi ei oleks, ei ole
  • olemas ka liikumist. Nii saamegi aegruumi ja liikumise VASTASTIKUSE SEADUSE: liikumise olemasolu loob aegruumi
  • olemasolu ja aegruumi olemasolu loob liikumise eksisteerimise Universumis
  • Jäävuse seadused
  • Ajatu Universum
  • Universum tegelikult ei liigu. See on paigal. Liikumine Universumis on ainult näiline, illusioon. Just aja
  • olemasolu“ „loobki“ Universumis liikumise illusiooni
  • Universumi kinematograafiline efekt
  • Universumi füüsikaline olemus
  • Ajaparadoksid
  • Ajamasina tehnoloogia füüsikalised alused
  • Sissejuhatus
  • Klassikaline ja relativistlik käsitlus
  • Klassikaline käsitlus
  • Füüsikalised lähtekohad
  • Laetud sfäärilise pinna väli
  • Välja gradient
  • Joonis 41 Punkt x laengu väljas
  • Kera laeng
  • Elementaarlaengute arv
  • Relativistlik käsitlus
  • Sissejuhatus
  • Gravitatsiooniväli
  • Reissner-Nordströmi meetrika
  • Aeg ja ruum elektromagnetväljades
  • Keraväline aegruum
  • Joonis 42 Keraväline aegruum
  • Kvantväljateooria
  • Joonis 43 Esimese kera korral on aegruum kõverdunud kaugemal kui teise kera korral
  • Joonis 44 Üks ja sama välja potentsiaal on erinevate laengute korral erineval kaugusel
  • Aegruumi kõverus
  • Ajas liikumise suuna määramine!
  • Joonis 21 Inimese ajas liikumise suund sõltub ümberoleva ruumi kõverusest ja selle paisumisest
  • tähendab seda, et raske mass ja inertne mass on võrdsed ehk need kaks on tegelikult üks ja sama
  • Kuid erirelatiivsusteooriast on teada seda, et ka energia ja mass on tegelikult üks ja sama, mida
  • tuntakse seoses E = mc
  • Sellest järeldub see, et kui mass on suuteline kõverdama aegruumi ( mida
  • kirjeldab meile üldrelatiivsusteooria ), siis peab seda suutma ka energia. Seda sellepärast, et mass
  • ja energia on ekvivalentsed suurused. Ka energiaga peaks kaasnema aegruumi kõverdus – nii nagu
  • seda on suurte masside puhul. Analoogiliselt on see nii ka inertse massi ja raske massi korral
  • Näiteks elektromagnetväljal on energia ( samuti ka mass ja impulss ). See tähendab seda, et väli
  • omab energiat. Elektromagnetväli on nagu energiaväli, mis ise ei ole tingitud aegruumi
  • kõverdumisest ( nagu seda oli gravitatsioonivälja puhul ), kuid see väli suudab mõjutada aegruumi
  • meetrikat
  • Teepikkused lühenevad kõveras ruumis
  • Joonis 45 Ajas liikumise suund sõltub aegruumi kõverusest ja selle muutumisest
  • Joonis 46 Sirge ja kõver teepikkus ehk kõige lühem ja kõige pikem
  • teepikkus
  • Tulemused
  • Joonis 47 Aja ja ruumi füüsikateooriad
  • Ainsaar, Ain
  • Keskinen R. ja Oja H
  • Koppel, Aare
  • Loide, Rein-Karl
  • Lorents, Peeter
  • Mankin, Romi; Laas, Tõnu; Räim, Liis
  • Saveljev, I
  • Silde, O
  • Uder, Ülo
  • Ugaste, Ülo
  • Õiglane, Harry
  • Teadvuse teooria
  • Teadvuse neurofüsioloogia
  • Teadvus on ajus
  • Teadvuse mehhanism ajus
  • Joonis 1 Aju loob ümbritsevast virtuaalse tegelikkuse nii nagu arvuti on võimaline looma virtuaalreaalsusi
  • Teadvuse areaal ajus
  • Teadvuse mentaalne olemus
  • Sissejuhatuseks
  • Aju kujutluspildid
  • Joonis 2 DVD kettal on imepisikesed augud
  • Joonis 3 Magnetilise helisalvestuse põhimõtteskeem
  • Aju virtuaalne reaalsus
  • Aju kaks reaalsust
  • Teadvus on virtuaalreaalsus?
  • Kui inimene on teadvusetus seisundis, siis see on põhimõtteliselt sama, kui ta näeb parajasti
  • unenägudeta und. See tähendab seda, et nähakse und, mida ei ole olemas. Teadvusetu seisundi
  • olemus seisnebki just selles
  • Kuid mõlemas „maailmas“ on inimene täiesti
  • ühtviisi teadvusel
  • Inimese ärkvel olek
  • Eksperimendid unenäos ja ärkvel olles
  • Arvuti versus aju
  • Virtuaalse reaalsuse „osad“ ajus
  • Joonis 2 Nägemisalad ajus
  • Liitreaalsused
  • Reaalsuse identiteet
  • Reaalsuse kvaliteedid
  • Ajas muutuv maailm
  • Allik, Jüri; Kreegipuu, Kairi; Pullmann, Helle; Realo, Anu; Vadi, Maaja; Schmidt, Monika
  • Aru, Jaan
  • Bachmann, Talis ja Maruste, Rait
  • Uljas, Jüri ja Rumberg, Thea
  • Unisoofiline psühholoogia
  • SISSEJUHATUSEKS .............................................................................................................................................. 3
  • UNISOOFIA „TEADUS“ ........................................................................................................................................ 4
  • AEGRUUMI TAJU ...............................................................................................................................................10
  • Universumi mõõdud .................................................................................................................................. 10
  • Ruumiline taju ........................................................................................................................................... 12
  • Universumi lühikene ajalugu ..................................................................................................................... 16
  • Ajaline taju ................................................................................................................................................ 16
  • REAALSUSE TAJU ..............................................................................................................................................19
  • ÜLIM EUFOORIA, EKSTAAS JA ARMASTUS .........................................................................................................33
  • SURMALÄHEDASED KOGEMUSED .....................................................................................................................40
  • TEADVUSE SEISUNDID ...................................................................................................................................... 47
  • KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................................49
  • Sissejuhatuseks
  • Unisoofia „teadus“
  • Unisoofiast
  • Taju
  • Eidetism
  • Analoogiline meetod
  • õlu : õlu
  • õlu
  • Toime ja mõju
  • Tajuväliste tegurite mõju aistingutele ja tajudele
  • Aistingu neurofüsioloogia
  • Sõnades kujutatavad emotsioonid
  • Aegruumi taju
  • Ruumitaju
  • Universumi mõõdud
  • Joonis 1 Päikesesüsteem kuulub Linnutee galaktikasse ja see omakorda kuulub Kohalikku Galaktikarühma
  • Selles galaktika parves on umbes 30 galaktikat. Ümber Linnutee galaktika tiirlevad Suur ja Väike
  • Magalhaesi Pilv, mis on tegelikult korrapäratu kujuga galaktikad. Linnutee, Andromeeda ( M31 ) ja M33
  • galaktika on parves kolm suuremat. Kuid ka Kohalik Galaktikarühm kuulub veel suuremasse galaktikate
  • rühma – nimelt Kohalikku Superparve
  • Ruumiline taju
  • Joonis 2 Inimese silm ei suuda eristada väga suuri vahemaid ruumis ja seega tunduvad kõik tähed taevas olevat
  • ühekaugustel. Tegelikkuses asuvad tähed väga erinevates kaugustes. Näiteks tähed, mis paistavad taevas üksteisele
  • väga lähedal olevat, on tegelikult teineteisest väga kaugel. Näiteks tähed, mis paiknevad Orionis, on tegelikult Maast
  • paarsaja kuni tuhande valgusaasta kaugusel
  • Joonis 3 Kõrgel maapinnast hõljuvad langevarjurid. Ka sellisel korral
  • ilmnevad ruumitaju fenomenaalsed aspektid – tajutakse maailma ruumilist
  • ulatust ja enda väiksust selles
  • Joonis 4 Maa ja Kuu ning Pluuto ja Charoni vahelise kauguse visuaalne võrdlemine ( tajumine )
  • Joonis 5 Universumi mastaabid – alates Tallinna linnaplaanist kuni vaadeldava Universumi piirini
  • Ajataju
  • Universumi lühikene ajalugu
  • Ajaline taju
  • Ajatu ja ruumitu taju
  • Reaalsuse taju
  • Reaalsuse ideed filosoofias
  • Reaalsustaju
  • Joonis 6 Tegemist on keskaegse gravüüriga „Maailma äärel“. Reaalsus
  • on just selline, mida kirjeldavad meile loodusseadused
  • Reaalsuse „siirded“ filmikunstis
  • Füüsikaline reaalsus
  • Meelteväline reaalsus
  • Reaalsuse amnestia
  • Unenäomaailma reaalsus
  • Antroopsusprintsiip kosmoloogias
  • Erinevate inimeste erinevad maailmad
  • Väljataju
  • Ülim eufooria, ekstaas ja armastus
  • Supereufooria
  • Eufooria analoogia
  • Joonis 7 Joonisel on välja toodud ecstasy toimemehhanism ajus. Ecstasy kasutamise korral suureneb
  • serotoniini ja dopamiini vabanemine neuronite sünapsites. Kui kasutatakse palju ecstasyt, siis mingi osa
  • serotoniinineuronite närvilõpmetest kahjustub. See põhjustab inimesel impulsiivsuse suurenemist ning
  • suureneb ka risk depressiooni tekkimisele.( Harro 2002, 72 )
  • Eufooriline reaalsus
  • Inimese „sünnitaju“
  • Joonis 8 Inimese loode inimese peopesal
  • Ülima naudingu määratlus
  • Armastuse bioloogia
  • Elamused annavad rohkem õnne kui asjad
  • Surmalähedased kogemused
  • Sissejuhatus
  • Inimeste kogemused ajusurmas
  • Reflections on Life After Life
  • Elu pärast elu
  • Mõtisklusi elust pärast elu
  • Heading toward Omega
  • Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned
  • The Light Beyond
  • pärast surma
  • Joonis 9 Valgusolend välja peal. Foto on tegelikult tehtud välja peal nii, et fotoaparaadi objektiiv
  • on suunatud otse vastu Päikest. Sellest ka see pildi peal nähtav effekt. Tegemist ei ole arvutiga
  • animeeritud kujutisega. Antud foto illustreerib Valgusolendi sära ja hiilgust
  • Unisoofia ja SLK erinevused ning sarnasused
  • Teadvuse seisundid
  • Ehala, Martin
  • Jaaniste, Jaak
  • Kelomees, Raivo
  • Realo, Anu; Harro, Jaanus
  • Rosenbloom, Stephanie
  • Graham, Ian ja Mini, Marshall
  • Farnaz Ma´sumian
  • Holograafia
  • Holograafia
  • Fotograafiline Universum
  • Galaktikad
  • Taevased udukogud
  • Universumi tähed
  • Mustad augud
  • Planeedid
  • KASUTATUD FOTOD
  • RELIGIOONI TEGELIK REAALSUS ......................................................................................................................... 4
  • Religioon ..................................................................................................................................................... 4
  • Mütoloogia.................................................................................................................................................. 6
  • Üksikisiku eshatoloogia ............................................................................................................................. 26
  • Üldine eshatoloogia .................................................................................................................................. 29
  • Religiooni olemuse teisenemine ................................................................................................................ 31
  • Religioon raudse eesriide taga .................................................................................................................. 32
  • TEADUS ............................................................................................................................................................46
  • ÜLITSIVILISATSIOONITEOORIA ALUSED .............................................................................................................62
  • Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 62
  • Ajusurmas esinevad nähtused ................................................................................................................... 63
  • Elektromagnetlaine teooria ...................................................................................................................... 72
  • Sissejuhatus ............................................................................................................................................... 84
  • Ülitsivilisatsiooniteooria osad ................................................................................................................... 88
  • Mateeria: aine ja väli ................................................................................................................................ 88
  • Energiavälja omadused ja võimalused ...................................................................................................... 89
  • Ülitsivilisatsiooni elutalitlus ...................................................................................................................... 91
  • Elu sigimisvõime ........................................................................................................................................ 96
  • KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................................98
  • Religiooni tegelik reaalsus
  • Religioon ja mütoloogia
  • Religioon
  • Mütoloogia
  • Inimröövid
  • Dänikeni teooria
  • Inimkonna päritolu
  • Inimloomuse tegelikud tahud
  • Eshatoloogia
  • Üksikisiku eshatoloogia
  • Üldine eshatoloogia
  • Mõistuslike tsivilisatsioonide liigid Universumis
  • Religiooni tagamaad
  • Religiooni olemuse teisenemine
  • Religioon raudse eesriide taga
  • Jeesuse õpetused
  • Õndsad on need, kelle vaim on vaene, sest nende päralt on taevariik. Õndsad on leinajad, sest
  • neid lohutatakse. Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa. Õndsad on need, kes nälgivad ja
  • janunevad õiguse järele, sest nemad saavad küllaga. Õndsad on halastajad, sest nende peale
  • halastatakse. Õndsad on need, kelle meel on puhas, sest nemad näevad Jumalat. Õndsad on
  • rahunõudjad, sest neid hüütakse Jumala lasteks. Õndsad on need, keda õiguse pärast jälitatakse
  • sest nende päralt on taevariik. Õndsad olete teie, kui teid minu pärast laimatakse ja jälitatakse ja
  • teist valega kõiksugu kurja räägitakse! Olge rõõmsad ja hõisake, sest teie palk on suur taevas! Just
  • sedamoodi on jälitatud ka prohveteid enne teid. Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks
  • millega saab siis teha soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade
  • tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda peitu linn, mis mäe otsas. Ega süüdata lampi ja
  • panda vaka alla, vaid lambijalale, nii, et ta paistab valgust majasolijatele. Nõnda paistku teiegi val
  • gus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas
  • Ärge arvake, et ma olen tulnud tühistama käsuõpetust või prohveteid; ma ei ole tulnud neid
  • tühistama, vaid täitma. Sest tõesti ma ütlen teile, kuni kaob taevas ja maa, ei kao käsuõpetusest
  • mitte ühtki tähekest või märgikest. Sest ma ütlen teile: „Kui teie õigus ei ole palju parem kirjatund
  • jate ja variseride omast, siis te ei saa taevariiki.“ Te olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud
  • Sa ei tohi tappa! Ja kes iganes tapab, peab minema kohtu alla.“ Aga mina ütlen teile: igaüks, kes
  • oma venna peale on vihane, peab minema kohtu alla; aga kes oma vennale ütleb „raka!“ ( tobu
  • lollpea ), kuulub Suurkohtu alla; aga kes ütleb „Sa jõle!“, kuulub põrgutulle. Kui sa nüüd oma
  • ohvriandi altarile tood ja sulle tuleb meelde, et su vennal on midagi sinu vastu, siis jäta oma and
  • altari ette ja mine lepi esmalt oma vennaga ära ja alles siis tule ja too oma and... Te olete kuulnud
  • et on öeldud: sa ei tohi abielu rikkuda! Aga mina ütlen teile: igaüks, kes naise peale vaatab teda
  • himustades, on oma südames temaga juba abielu rikkunud
  • Kui aga su parem silm võrgutab ( pahandab ), siis kisu ta välja, sest sulle on parem, et üks su
  • liikmeist hukkub, kui et kogu su ihu heidetakse põrgusse. Ja kui su parem käsi sind võrgutab, siis
  • raiu ta maha ja heida minema, sest sulle on parem ühte osa oma kehast kaotada, kui lasta kogu
  • keha minna põrgusse. Seaduses on öeldud: mees, kes oma naise enesest lahutab, andku talle
  • lahutuskiri! Aga mina ütlen teile: igaüks, kes oma naise muul põhjusel kui hooruse pärast endast
  • lahutab, teeb oma naisest abielurikkuja, ja kes iganes lahutatud naisega abiellub, rikub abielu. Veel
  • olete kuulnud, et muistsele põlvele on öeldud: sa ei tohi valet vanduda! Ja Issandale vannutatud
  • vandeid tuleb pidada! Aga ütlen teile: ärge vanduge üldse, ei taeva nimel, sest see on Jumala troon
  • ega maa nimel, sest see on Tema jalgealune järi, ega Jeruusalemma nimel, sest see on suure
  • Kuninga linn. Ära vannu ka oma pea nimel, sest ise sa ei saa ühtki juuksekarva mustaks või valgeks
  • teha. Iga teie „jah“ olgu „jah“ ja iga „ei“ olgu „ei“, aga mis üle selle, see on kurjast
  • Te olete kuulnud, et on öeldud: silm silma vastu ja hammas hamba vastu! Aga mina ütlen teile
  • ärge pange vastu inimesele, kes teile kurja teeb, vaid kui keegi sind lööb vastu paremat kõrva, siis
  • kääna temale ka teine; ja sellele, kes tahab sinuga kohut käia ning võtta särki, jäta ka kuub; ja kui
  • keegi sind sunnib kaasas käima ühe penikoorma, sellega mine kaks. Anna sellele, kes sinult palub
  • ja ära käändu kõrvale sellest, kes sinult tahab laenata. Te olete kuulnud, et on öeldud: armasta oma
  • ligimest ja vihka oma vaenlast. Aga mina ütlen teile: armastage oma vaenlasi ja palvetage nende
  • eest, kes teid taga kiusavad, et te saaksite oma taevase Isa lasteks, sest Tema laseb oma päikest
  • tõusta kurjade ja heade üle ja laseb vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. Sest kui te armastate
  • neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama? Ja kui te lahkesti
  • tervitate ainult oma vendi, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama? Teie olge siis
  • täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik. Hoiduge aga, et te oma armuande ei jaga
  • inimeste nähes, et nemad teid vaatleksid, muidu ei ole palka oma Isalt, kes on taevas. Sina aga, kui
  • sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mis su parem käsi teeb, et su armuannid
  • oleksid salajas ja su Isa, kes näeb peidetutki, tasub sulle
  • Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest need armastavad palvetada
  • kogudusekodades ja uulitsate nurkadel, et nad paistaksid inimestele silma. Tõesti, ma ütlen teile, et
  • neil on oma palk käes! Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta
  • oma Isa poole, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Palvetades ärge lobisege
  • nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu. Ärge siis
  • saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te Teda palute
  • Aga kui te paastute, siis ärge jääge kurvanäoliseks, nõnda nagu silmakirjatsejad; sest nad
  • teevad oma palge näotumaks, et rahvas näeks neid paastuvat. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma
  • palk käes! Aga kui sina paastud, siis võia oma pea ja pese oma silmad, et su paastumine ei oleks
  • nähtav inimestele, vaid su Isale, kes on salajas, ja su Isa, kes näeb salajasse, tasub sinule. Ärge
  • koguge endile varandusi maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kus vargad sisse murravad
  • ning varastavad. Vaid koguge endile varandusi taevasse, kus koi ega rooste ei riku ja kus vargad
  • sisse ei murra ega varasta, sest kus su varandus on, seal on ka su süda! Ihu küünal on silm; kui su
  • silm on terve, siis on kõik su ihu valguses. Aga kui su silm on rikkis, siis on kogu su ihu pimeduses
  • Kui nüüd su valgus, mis on sinus, on pimeduses, kui suur on siis see pimedus? Ükski ei või teenida
  • kaht isandat, sest tema kas vihkab üht ja armastab teist, või hoiab ühe poole ega hooli teisest. Te ei
  • või teenida Jumalat ja mammonat!
  • Sellepärast ma ütlen teile: ärge olge mures oma elu pärast, mida süüa ja mida juua, ega oma ihu
  • pärast, millega riietuda. Eks elu ole enam kui toidus ja ihu enam kui riided? Pange tähele taeva
  • linde: nad ei külva ega lõika ega pane kokku aitadesse ja teie taevane Isa toidab neid. Eks teie ole
  • palju enam kui nemad? Aga kes teie seast võib muretsemisega oma pikkusele ühegi küünra jätkata?
  • Ja miks te muretsete riietuse pärast? Pange tähele lilli väljal, kuidas nad kasvavad; nad ei tee tööd
  • ega ketra. Ometi ma ütlen teile, et Saalomongi kõiges oma hiilguses ei ole olnud nõnda ehitud kui
  • üks nendest! Kui nüüd Jumal rohtu väljal, mis täna on ja homme ahju visatakse, nõnda ehib, kas
  • siis mitte palju enam teid, teie nõdrausulised. Ärge siis olge mures, küsides: „Mida me sööme?
  • Mida me joome? Millega me riietume?“ Sest kõike seda taotlevad paganad. Teie taevane Isa teab
  • ju, et te seda kõike vajate. Ent otsige esiti Jumala riiki ja Tema õigust, siis seda kõike antakse teile
  • pealegi! Ärge siis olge mures homse pärast, sest küll homne päev muretseb enese eest. Igale päevale
  • saab küllalt omast vaevast!
  • Ärge mõistke kohut, et teie üle ei mõistetaks kohut. Sest missuguse kohtuga te kohut mõistate
  • niisugusega mõistetakse kohut teiegi üle, ja missuguse mõõduga te mõõdate, niisugusega
  • mõõdetakse ka teile. Aga miks sa näed pindu oma venna silmas, kuid palki oma silmas sa ei pane
  • tähele? Või kuidas sa võid oma vennale öelda: „lase ma tõmban pinnu sinu silmast!? Ja vaata, palk
  • on su oma silmas! Sa silmakirjatseja! Tõmba esiti palk oma silmast ja siis sa seletad tõmmata pindu
  • oma venna silmast. Ärge andke seda, mis on püha, koertele, ja ärge heitke oma pärle sigade ette, et
  • nad neid ei sõtkuks oma jalgadega ega käänduks ja teid lõhki ei kisuks. Paluge, siis antakse teile;
  • otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Sest igaüks, kes palub, see saab ja kes otsib, see
  • leiab ja kes koputab, sellele avatakse. Kas on teie seas säärast inimest, kellelt tema poeg palub
  • leiba, ent tema annab talle kivi? Või kui ta palub kala, ja ta annab talle mao? Kui nüüd teie, kes
  • olete kurjad, mõistate anda häid ande oma lastele, eks palju enam teie Isa taevas anna häid ande
  • neile, kes Teda paluvad. Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka teie
  • nendele. See ongi käsuõpetus ja prohvetid. Minge sisse kitsast väravast; sest avar on värav ja lai on
  • tee, mis viib hukatusse, ja palju on neid, kes sealt sisse lähevad. Ja kitsas on värav ja ahtake on tee
  • mis viib ellu, ja pisut on neid, kes selle leiavad
  • Hoiduge valeprohvetite eest, kes tulevad teie juurde lambanahas, seestpidi aga on kiskjad
  • hundid! Te tunnete nad ära nende viljast. Ega viinamarju korjata kibuvitsult ega viigimarju
  • ohakailt? Nõnda siis kannab iga hea puu head vilja, paha puu aga paha vilja. Hea puu ei või kanda
  • paha vilja ega paha puu head vilja. Iga puu, mis ei kanna head vilja, raiutakse maha ja visatakse
  • tulle. Küllap teie tunnete nad ära nende viljast! Mitte igaüks, kes minule ütleb: Issand, Issand, ei
  • saa taevariiki, vaid see, kes teeb mu Isa tahtmist, kes on taevas. Paljud ütlevad mulle tol päeval
  • Issand, Issand, kas me ei ole Sinu nimel ennustanud ja Sinu nimel ajanud välja kurje vaime ning
  • Sinu nimel teinud palju vägevaid tegusid? Ja siis ma tunnistan neile: ma ei ole elades teid tundnud
  • taganege minust, te ülekohtutegijad!
  • Igaüks nüüd, kes neid mu sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb arukale mehele, kes ehitas
  • oma maja kaljule. Ja ränk sadu tuli ja tulid veevoolud ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda
  • koda, aga ta ei kukkunud kokku, sest ta alus oli rajatud kaljule. Igaüks, kes neid minu sõnu kuuleb
  • ega tee nende järgi, sarnaneb rumalale mehele, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja
  • tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see kukkus kokku ja tema
  • langemine oli suur
  • Paranormaalsed nähtused – nende teaduslik käsitlus
  • Pictorial New York Journalile
  • Teadus
  • Teadusliku maailmavaate tekkimine
  • Teaduse tunnetusvaldkonnad
  • Teaduse üldine ajalugu
  • Loodusteaduste evolutsioon
  • Teadusliku tunnetuse üldised meetodid
  • Teaduslik uurimismeetod
  • Joonis 1 Teadusliku uurimuse etapid
  • Teaduse olemusest, piiridest ja rakendatavusest
  • Teaduse ehitus
  • Kokkuvõte teaduse olemusest
  • Ülitsivilisatsiooniteooria alused
  • Inimeste kogemused ajusurmas
  • Sissejuhatus
  • Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika
  • materiaalne alus, psüühika on aju funktsioon ja füsioloogiline on esmane ning psüühiline sellest
  • tulenev. Kuna füsioloogilise lõppemist ja psüühilise algamist tähistava selge piiri tõmbamine
  • tänapäeva teaduse taseme juures ei ole võimalik, siis esineb nii füüsilise ja psüühilise samastamist
  • kui ka nende kunstlikku lahutamist. Psüühika ( ka teadvus ) eksisteerib reaalselt – ta on olemas
  • Selles veendumaks, ärgake hommikul ja teile saabuv vahetu vaimne kogemus annab teile sellest
  • teada. Samas on aga psüühilised kujundid ideaalsed. Ideaalse reaalsus ei tähenda, et peaks
  • tingimata olemas olema ideaalse kordumatu materiaalne substants – ainelis-esemelis koostis
  • Ideaalse reaalsus seisneb tema funktsioneerimises. Ennetava ja aktiivse tegelikkusega kohanemise
  • psüühika - reaalsust näitab inimese otstarbekohane käitumine selliselt, et reageeritakse ka hetkel
  • keskkonnas objektiivselt mitte esineva, tulevase olukorra või tingimuste kohaselt. Selles väljendub
  • psüühika võime tegelikkust seaduspäraselt kajastada ja tegelikkust tundes ning organismi ressursse
  • rakendades seda tegelikkust ka muuta. Loodusteadusliku psühholoogia seisukohaselt ideed
  • mateeriast lahutatuna ei eksisteeri. Tegelikkus on antud meile neurofüsiloogiliste protsesside
  • vahendusel. Kuid enamasti tunnetame me mitte füsioloogilisi protsesse, vaid nende protsesside
  • lõpptulemusi. Viimased teadvustuvad psüühiliste kujunditena – psüühiliste protsesside, seisundite ja
  • omadustena, mille tõeväärtust kontrollitakse praktilise tegevuse käigus ja objektiivse maailma
  • muutuste fikseerimise kaudu. Psüühika järeldub vahetust enesevaatlusest – esimese isiku
  • perspektiivist lähtudes – ja inimese sellistest reageeringutest, tegudest ja teadlikult antud
  • kirjeldustest, mis viitavad abstraktse või teoreetilise tegelikkuse-esinduse olemasolule närvisüsteemi
  • töö vahendusel. Kui inimene näiteks kirjeldab troopilise saare loodust ise polaarjoone taga olles
  • on meil alust arvata, et seda hetkel vahetus tegelikkuses mitte esineva kesk
  • konna kirjeldust võimaldab vaimne kujund sellest
  • Ajusurmas esinevad nähtused
  • Inimese „füüsiline“ surm
  • Surmalähedased kogemused
  • Surmalähedaste kogemuste iseloomujooned
  • Surmalähedaste kogemuste uuringud
  • Surmalähedane kogemus on vaimuhaiguse ilming?
  • Elu pärast surma
  • Ajukeemiast tingitud nähtused?
  • Seletamatu aspekt
  • Elektromagnetlaine teooria
  • Inimese ajusurm
  • Teadvuse eksisteerimine ilma ajuta
  • Aju ostsillatsioonid
  • Aju võnkeringiefekt
  • Lainevõrrand
  • Kehast väljumise eksperimentaalsed andmed
  • Laurentian University
  • Elektromagnetlaine kui valgus
  • Joonis 1 Nähtav valgus on elektromagnetlaine lainepikkuste teatud vahemik
  • Valgusolendi” füsioloogia
  • Aja ja ruumi taju
  • Nähtamatu valgus
  • Ülitsivilisatsiooniteooria alused
  • Sissejuhatus
  • Tsivilisatsiooni mõiste
  • Tsivilisatsioonide ajalugu
  • Ülitsivilisatsiooniteooria osad
  • Mateeria: aine ja väli
  • Energiavälja omadused ja võimalused
  • Ülitsivilisatsiooni elutalitlus
  • Joonis 2 Prantsuse filosoofid E. Le Roy ja P. Teilhard de Chardini esitasid juba 20. sajandi alguses
  • universaalse arengu üldise diakroonika. Nüüdisajal peetakse tsivilisatsiooni alguseks hoopis
  • antiikmaailma kultuure, mitte kristluse tekkimist
  • Joonis 3 Peamised arenguetapid, mis inimühiskonnas on toimunud
  • Joonis 4 Väga sageli kujutatakse tulevikumaailma, kus on lendavad autod ja ülikõrged
  • pilvelõhkujad
  • Elu sigimisvõime
  • Aarma, August
  • Laanemäe, Aare
  • Piirimäe, Helmut
  • Multiversum
  • MULTIVERSUM .................................................................................................................................................. 3
  • LOOME PROTSESSID AJUS .................................................................................................................................. 4
  • KUNST JA KULTUUR ..........................................................................................................................................13
  • KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................................................................23
  • Multiversum
  • Loome protsessid ajus
  • Närvisüsteemi ontogenees
  • Joonis 4 Inimese närvirakkudevaheliste seoste areng: seosed sündimisel ( a ), 3. elukuul ( b ) ja 15. elukuul (
  • Seoste põhiolemus närvitegevuses
  • Joonis 5 Kahe neuroni vahel tekib ühendus. Seos loob uut infot
  • Joonis 6 Kolme neuroni vahel tekivad ühendused. Seosed loovad uusi seoseid
  • Seostesüsteemid
  • Joonis 1 Kui esimene neuron on seoses teise neuroniga, siis on ta seoses ka paljude teiste
  • neuronitega, mis on ühenduses selle teise neuroniga
  • Joonis 2 Ajus moodustuvad seoste tasandid
  • Aju moodustavad närvirakud ehk neuronid. Nii on aju üks tervik – nagu üks. Neuronit saab vaa
  • delda ka kui infovälja. Kõik infoväljad moodustavadki kokku ühe suure infovälja. Selleks ongi aju
  • Aju töötab kui üks tervik, hoolimata sellest, et see on väga süsteemne ja ehituselt väga keerulise
  • struktuuriga. Kogu närvisüsteem on nagu üks suur infoväli, mis koosneb väga paljudest väikestest
  • infoväljadest
  • Näide seostest
  • Joonis 8 Seosed tekivad ainult olemasolevatest seostest
  • Teadvuse loome struktuur
  • Kunst ja kultuur
  • Kunsti mõiste
  • Kuidas ja millal tekkis kunst?
  • Psüühika ja kultuur
  • Kõrgemad tundmused
  • Inimese loovus ja andekus
  • Heinla, Eda
  • Kangilaski, Jaak

Kommentaarid (1)


Marek-Lars Kruusen: Mida tähendab "staatus: kontrollimata"? Miks materjal on kontrollimisel? Miks ei ole see materjal vabalt kättesaadaval?
20:33 13-05-2013


Sarnased materjalid

343
pdf
990
pdf
149
pdf
1072
pdf
937
pdf
117
docx
106
pdf
83
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto