Maailmasõja eelne tegevus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

II maailmasõda

Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6.okt-ks oli sõjategevus lõppenud: Poola riiki polnud enam. 1939 nov ründas NSV Liit Soomet, 1940 võttis endale Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 1939.-1940. Saksamaa paiskas väed läände, kus Prantsuse-Saksa piirile rajati mõlema poole poolt Maginot' ja Siegfriedi kaitseliine. Sõjalist aktiivsust ei näidanud kumbki pool. Mingi tegevus toimus merel, Saksa laevastik üritas läbi lõigata Inglismaa varustusteid. 9.aprillil 1940 hõivas Saksa armee Taani ning ründas Norrat. Norrakad osutasid ägedat vastupanu, kuid lõpuks suudeti Norra siiski alistada. VÄLKSÕDA Hitleri väejuhatus töötas plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedele anda löök Belgia ja Hollandi pihta, tungides lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. 10.mail 1940 ründasidki sakslased Belgiat ja Hollandit

Ajalugu

5

docx

Teine maailmasõda

5. Augustil 1945 teatas Jaapani vastu sõtta astumisest ka NSV Liit. Sõja lõpetamiseks lasid Ameerika Ühendriigid käiku tuumapommi. 6. August 1945 heideti selline pomm Hiroshimale ja 9. August Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu. 10. August 1945 alustas Jaapan rahuläbirääkimisi ning 2. Septembril 1945 allkirjastati Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt. 18) Pariisi rahukonverents, Nürnberg, Teise maailmasõja tagajärjed 1945-1946 Pariisis toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning saksamaa euroopa-liitlaste vahel. 10 veebruar 1947 kirjutati rahulepingutele alla. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Saksamaalt võeti kogu Ida-Preisimaa ja teisi alasid. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid, välja arvatud NSV Liit, Poola ja Tsehhoslovakkia

Ajalugu

6

doc

II maailmasõda

Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939 Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult veel sõtta ei sekkunud. Saksa armee tugevam Poola omast. 17. sept tungis ka NSVL Poolale kallale, hõivates Ida-Poola. 6.okt sõjategevus lõppenud

Ajalugu

3

doc

II maailmasõda

Uus maailmasõda võis alata! 1939-1941 · 1 september 1939 ja 17 september 1939 ründasid Saksamaa ja NSVL Poolat. · Oktoobris pidasid Poola keskel võiduparaadi. Poola oli riigina kaotatud. · NSVL ründas edasi Soomet ja võttis endale Bessaraabia. · 3 september 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksale sõja, kuid jäid ootele. Läänega algas nn. kummaline sõda, kus aktiivne tegevus puudus. · Püsiti Saksa-Prantsuse ehk Siegfridi-Magnot kaitseliinidel (tehti propagandat). · 1940 Saksa tungis Taani ja Norrasse. Blitzkrieg ehk välksõda · Hitleri kava läänerindel vallutada Belgia, Luksemburg ja Holland, et jõuda Lääne liitlaste põhijõudude selja taha. (Õnnestus). · 22 juuni 1940 olid prantslased sunnitud Compiegne'i metsas Saksaga vaherahu sõlmima

Ajalugu

12

doc

Maailm enne Teist maailmasõda ja Teine Maailmasõda

· Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine ­ võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid ­ valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks ­ põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj. hakkasid konservatiivid tegelema majandusküsimustega ­ vaba turu kaitsmine, riigi mitte sekkumine majandusellu

Ajalugu

6

doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Euroopa suurriigid kiitsid sobingu heaks. Euroopa suurriigid ei teadnud lepingust  midagi, leping vaikiti maha. Leping sõlmiti nelja riigi vahel. Leping sõlmiti kahe riigi vahel. Lepingu eesmärk oli ära hoida sõja Pakti eesmärk oli: saada vabad käed sõja puhkemine alustamiseks. Mõlemad lepingud olid kiirendavaks faktoriks sõja valla päästmiseks. 5. Teise maailmasõja põhjused ja algus (Saksamaa ja NSV Liidu kallaletung Poolale). Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna. b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin- mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle

Ajalugu

6

docx

2. maailmasõda vastused küsimustele

aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Ansluss 1938. aastaks oli Hitleri positsioonid sedavõrd tugevnenud, et võis hakata maailma vallutama. Esimeseks ohvriks Austria. Veebruaris Austriale ultimaatum ­ natside vabastamine ja nende

Ajalugu

15

odt

Teine maailmasõda

...................................................... 3 1.4 Müncheni sobing.......................................................................................................................... 4 1.5 Tsehhoslovakkia häving............................................................................................................... 4 1.6 Molotov ­ Ribbentropi pakt.......................................................................................................... 4 2. Teise Maailmasõja algus..................................................................................................................... 4 2.1 Poola purustamine........................................................................................................................ 4 2.2 Kummaline sõda 1939 ­ 1940 ..................................................................................................... 4 2.3 Välksõda läänes .............................................................

Ajalugu

Kommentaarid (0)