Maailmapilt enne Esimest maailmasõda (5)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Imperialismiajastu

Imperialismiajastu Imperialismiajastu ­( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda ­ 19. saj. II p ­XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) ­ asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele, või ka

Ajalugu

13

doc

Maailm 20. sajandi algul

massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina).

Ajalugu

14

doc

Maailm 20.sajandi algul

KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm 20. sajandi algul 1. Millal algas ja mis oli nn imperialismiajastu? (Selgitus näidetega). Selgita sovinism, imperialism, Euroopa tsivilisatsioon, koloniaalimpeerium, koloonia, dominioon. Suuremad koloniaalimpeeriumid, nende tähtsamad kolooniad, dominioonid (kaart!). - 19. saj lõpp, sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). *Sovinism ­ marurahvuslus; oma rahvuse teistest paremaks pidamine. *Imperialism ­ suurriikide püüa saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. *Euroopa tsivilisatsioon ­ rohkem arenenud (majandus, kultuur, jne.) *Koloniaalimpeerium ­ emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia ­ poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon ­ pooliseseisev piirko

Ajalugu

3

doc

Esimene maailmasõda

survet Prantsusmaal. Prantslastel tekkis võimalus anda tagasilöök Marne'i lahingus (5.-9. sept), peatades sakslaste pealetungi ning sundides neid taganema Aisne'i jõeni. Läänerinne stabiliseerus. Ka idarinne stabiliseerus 1915 ­ Läänerindel ei suutnud kumbki pool eriti suurt edu saavutada. Kaitsevahendid olid tugevamad kui rünnakuvahendid. Kõik pealetungikatsed lõppesid suurte kaotustega, kuid edu ei toonud. 22. aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lähedal esimest korda gaasi, kuid ka see ei aidanud neilrindest läbi murda. Sõda läänes muutus  positsioonisõjaks. Saksamaa otsustas korraldada suurpealetungi idarindel. Vene armee oli sunnitud lahkuma Galiitsiast, Poolast, Leedust ja Kuramaalt, kuid lõppeesmärki see ei saavutanud. Sõda jätkus. Sõtta sekkus nüüd ka Itaalia, kuid ei saavutanud märkimisväärset edu. Ka Türgi ja Bulgaaria astusid sõtta ning see tegi olukorra raskeks Serbiale. Serbia taganes Aadria mereni

Ajalugu

4

docx

Maailm enne esimest maailmasõda

Maailm enne esimest maailmasõda 20 saj alguses Maailm oli euroopa valitseda: Maailma valitses peamiselt euroopa ning enamust maailmast oli jagatud euroopa riikide asumaadeks. Suruti peale euroopa tsivilisatsiooni ehk see oli ainuõige elamis viis. Tugevnes rassism. Tugevnes ja levis Euroopale omane ühiskondlik korraldus ehk demokraatia, isikuvabadus jne. Paljudes vähemarenenud maades hakati euroopa eeskujul tühistama aegunud seaduseid ja elu paremaks tegema. Mis hakkas valesti minema: Majanduse areng oli juhtiv riikide ja nende kolooniate vahel ebaühtlane, näiteks suurbritannia ja tema asumaadel Aafrikas. Suurriikide vaheliseid vastuolud ehk nad võitlesid turgude ja asumaade pärast. Levisid erinevad ühiskondlikud liikumised mis hakkasid lõpuks segama. Majanduse iseloomulikud jooned: Turusuhete tähtsus suurenes ja kuna igaltpoolt hakkas kaupa tulema siis suurenes konkurents. Globaliseerumine ehk üleilmastumine ning riigid sõltusid üksteisest järjest rohkem mis tõi

Ajalugu

3

odt

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel

Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgestamisest. Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. Koloniaalvallutused ja imperialism: Koloonia - territoorium, mis pole otseselt ühendatud emamaaga, ent on selle valitsuse all. Imperialism- Suurriikide püüe oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata Miks kolooniaid vallutati: majanduslikud põhjused (odav tooraine ja tööjõud; uued turud oma toodangule). liigse rahvastiku väljaviimiseks. vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prant

Ajalugu

47

doc

Ajaloo kiirkursus

..........................................................................20 Sõjaliste liitude tekkimine......................................................................................................... 20 Kriisikolded:.............................................................................................................................. 20 Balkani poolsaar- "püssirohutünn"............................................................................................20 Esimene Maailmasõda................................................................................................................... 22 28.06.1914 ­ 11.11.1918............................................................................................................... 22 Põhjused.....................................................................................................................................22 Sõja algus...................................................................................

Ajalugu

9

doc

Maailma sõda

Kui ei ole, siis tuleb see selliseks muuta, reformida. Individualism ehk liberaalide isikukesksus. Selle järgi on üksikisik kõige loovam ja ühiskond kõigr arenguvõimelisem siis, kui inimeste algatusvõimet ja tegutsemis vabadust kõige vähem piiratakse. Eurokommunism - püüti leida kolmandat teed tegeliku sotsialismi ja kommunismi vahel. Põhjenda natsionalismi esiletõusu. Rahvuslus on avaldanud maailma ajaloole üüratut mõju. Enne Teist maailmasõda oli rahvusriigist saanud ühiskondliku korralduse domineeriv vorm. Ajaloolased kasutavad terminit natsionalism selle ajaloolise ülemineku ning rahvusliku ideoloogia esilekerkimise ja võidulepääsemise kirjeldamisel. Eesmärk on tagada ühe rahvuse ja selle identiteedi järjepidev kestvus ning kindlustada territoorium, kus selle rahvuse keel, kultuur, traditsioonid ja väärtused oleksid domineerivad) idee kujunemisega. Rahvuslus ja ühiskonna kaasajastumine

Ajalugu

Kommentaarid (5)