Poola ja Baltikumi aladele. Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari. · 1904.a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk "südamlik kokkulepe"). · Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale. · Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas. · 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping. · Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad. · Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks
) *Koloniaalimpeerium emamaa ja tema kolooniad kokku. *Koloonia poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa, mille mingi teine, harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa ehk metropol) on allutanud. *Dominioon pooliseseisev piirkond, ei sõltu nii palju emamaast. Suuremad koloniaalimpeeriumid: *Inglismaa: - dominioon => Kanada, Austraalia, LAV - koloonia => India, Egiptus *Prantsusmaa: - koloonia => Maroko, Alzeeria, Tuneesia. *Jaapan: - koloonia => Korea *Venemaa: - ülemere kolooniaid polnud. *Saksamaa: - koloonia => Saksa Edela-Aafrika 2. Koloniaalimpeeriumite tekke eeldused ja põhjused? Tehnika ja majanduse arengu (näidetega) seos imperialismi arenguga? Kuidas majanduse arenguga kaasnev konkurents võis viia riikidevaheliste konfliktideni? - Eeldused: *Suured maadeavastused 15.saj. * Euroopa tõusis juhtpositsioonile nii majanduses, poliitikas kui ka teaduses. Põhjused:
Majanduses oli suur osa väliskapitalil. Venemaa soovis seal elavate slaavi rahvaste abil oma maid suurendada. JAAPAN Keisririik, feodaaliganditega. Majandus arenes järjest kiiremini ehk moderniseerus. 1904-1905.aasta Vene-Jaapani sõda, võitjaid ega kaotajaid polnud. Jaapan sai endale Salhalini saare lõunaosa ja vabad käed Koreas ning osalt ka Hiinas. Pinged Suurbritannia ja USA'ga. VENEMAA Isevalitsus, monarhia, venestamine (Poola, Baltimaad, Soome) Romanovite dünastia valitseb tsaar, Nikolai II. Majandus arenes kiirelt, kuid seda eelkõige madala lähtetasemega võrreldes ja tänu väliskapitali sissevoolule. Samuti feodaaliganditega kogukondlik maakasutus põllumajandus ei arenenud. Madal elatustase, enamus kirjaoskamatud. Venestamise põhimõte kõik venepäraseks, vene keel, õigeusk jne. Olulisem välispoliitika osa Vene-Jaapani sõda. 1905.aasta REVOLUTSIOON Põhjused: 1) Lüüasaamised Vene-Jaapani sõjas 2) Lahendamata maaküsimus
Tööstuspööre oli toimunud. Kõige rohkem kasvasid naftatööstus, kautsukitootmine (kumm), elektrotehnike, autotööstus. Toimus kiire tõus, sest alguses ei olnud tootmist Arenenud riikides aastane tööstustoodagu juurdekasv % aeglustus, kui saavutati teatud tase. Vanad tööstusharud: tekstiil, rasketööstus (metallurgia). Iseloomulik on monopolide teke väikeettevõtted ühendatakse suurettevõteteks. USA-s oli neile levinud nimi trust, Saksamaal kontsern. Tähendus on ikka monopol, nagu ka sündikaat ja kartell. Toimus kapitali eksport. Kaks viisi üks oli ettevõtja kapital ehk investeeriti kolooniasse või teise riiki, kus arendati tööstust (tööjõud odavam, leidus maavarasid). Tulu oli toodangust saadud raha. Laenukapital pank või riik ei arendanud tööstust, vaid laenas raha välja. Tulu sai dividendidest. Rantjee omane Prantsusmaale; inimesed, kes paigutasid raha panka ja elasid ära saadud pangaprotsentidest.
Elsass-Lotringi kaotus Saksamaale Prantsuse-Preisi sõjas. Teravnes võitlus maailmaturul, mis ergutas otsima selliseid turge, mida oleks võimalik kaitsta välismaise konkurentsi eest (st. kolooniaid).Algust tegi Inglismaa, kes anastas Küprose (1878) ja alustas sõda Afganistanis. Venemaa jätkas koloniaalekspansiooni Kesk-Aasias, alistades Hiiva khaaniriigi. Prantsusmaa vallutas Tuneesia 1881 (sellele pretendeeris ka Itaaliia). Saksamaa alustas võitlust veel ümberjaotamata maade eriti Maroko ja Hiina pärast. Impeeriumid imperialismiajastul: Suurbritannia oli mõjuvõimas koloniaalimpeerium. (1901 suri kuninganna Victoria (andis nime tervele ajastule, valitses 1837- 1901), 1901-1910 Edward VII, 1910-1936 Georg V). Ka sõjaliselt ja majanduslikult võimas riik merede valitseja ja maailmakaubanduse kontrollija. Probleemid kolooniate valitsemisel. Nn. Valgete kolooniatele Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa,
AJALOO KONSPEKT Aastad enne I maailmasõda - Iseloomulikum nähtus oli imperialism ehk suurriikide vallutuspoliitika ja maailma valitsemise püüdlus, mille käigus toimus majanduslik ekspansioon ja koloniaalvallutused - 20. saj algul tõusis tootmine tööstuses - Kiiresti arenesid keemiatööstus, raudteedevõrk, elektrotehnika - Hakkasid kujunema monopolid ehk hiigelettevõtted - Algas seeriatootmine - Kapitali hakati välja vedama, et leida paremaid paigutusvõimalusi ja suuremaid kasumeid saada - Kapitali paigutati asumaadesse, kus oli odav tööjõud ja maavarad lähedal või anti kapital laenuks ja teeniti selle pealt või viidi kapital välja riigilaenuna ja raha jooksis omanikule ja see kapitali omanik ei pidanud üldse tööd tegema. Teda kutsuti rantjeeks. - Konkurents oli tugev ja kulukas monopolidele - 20
............................................................ 10 Majanduse areng 1870-1914......................................................................................................10 Transport....................................................................................................................................10 Merelaevandus...........................................................................................................................10 Raudtee...................................................................................................................................... 10 Põllumajandus............................................................................................................................11 Eesti küla sotsiaalne struktuur................................................................................................... 11 Tööstus........................................................................
37-40): Majandus: Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: Presidentaalne vabariik. Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) 1912.a. valimised võitis DP / W
vallutajate strateegilised huvid (sõjaliste ning majanduslike tugipunktide loomine). valitseja / eliidi / rahvuse auahnus. soov pärismaalasi tsiviliseerida jne. Inglismaa ja Prantsusmaa Tänu Edward VII paidlikule ja seltskondlikule suhtlemisele hakkas vaenulikkus Prantsusmaa vastu taanduma. 1904.a aprillis Inglismaa Prantsusmaa (südamlik)kokkulepe. Tänu sellele sai Inlismaa tegevusvabaduse Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Nähti ette nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmine -mis tähendas nendes riikides võimalust iseseisvuse kaotomisele ja kolooniavalduste muutmist. I maailmasõja eelsed konfliktikolded: Maroko Kriis (1905-1906) -Prantsusmaa mõju kasv iseseisvuse säilitanud riigis- Marokos! Prantsusmaa tahtis hakata entente cordiale lepingut Maroko suhtes ellu viima kuid Saksamaa sekkus ja nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi Marokos
Ameerika Ühendriigid (lk.37-40): Majandus: · Arenenuim suurriik 20.sajandi algul (Inglismaast möödus 19.sajandi lõpukümnenditel). Selle põhjused: · 1) odav tööjõud (pidev sisseränne); 2) kasutamata maavarad, 3) liberaalne turumajandus, 4) uue tehnoloogia kiire juurutamine; 5) põllumajanduse baseerumine väikefarmidel, 6) panganduse ja laenusüsteemi areng. · Probleemiks suur konkurents, mille tagajärjel tekkisid monopolid. Sisepoliitika: · Presidentaalne vabariik. · Kaheparteiline süsteem (traditsiooniliselt Demokraatlik Partei (reformimeelsem) tugevam lõunaosariikides; Vabariiklik Partei (konservatiivne) põhjas). · Sajandi algul sisepoliitikas domineerivad vabariiklased (kuni 1912.a. valimisteni). Põhjused: o rahvas toetab vabariiklaste aktiivset välispoliitikat o kõrged tollitariifid siseturu kaitseks (protektsionism) · 1912.a
Loe kindlasti: http://www.slideshare.net/madlimaria/soda MÕISTED Antant (Entente Cordiale)- 1904.a. Aprillis. Leping inglismaa ja prantsusmaa vahel (südamlik leping). 2 osa: avalik, salajane. Avalikus osas lubas Prantsuse valitsus Suurbritannia tegevusse Egiptuses mitte takistada. Briti valitsus teatas, et Prantsusmaa saab nö järelvalve rahu üle Marokos, ning kohustus teda abistada pmst kõikides reformides. Prantsusmaa lubas mitte muuta Maroko poliitilist olukorda. Salajases osas oli aga esindatud nii Maroko kui Egiptuse poliitilise olukorra muutmise võimalused. Tähendas okupeerimist ja kolooniaks muutmist. Pmst oli leping maade ja rahvaste jagamine. Sõjalisi kohustusi ei võetud. Oli imperialistlik poliitika, seega oli see pmst liidu tegemine. Keskriigid- Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia lepinguline ühenduvus. Wilhelm II Hohenzollern- Oli viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas. Wilhelm von Hohenzollern (18591941)
· Suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste riikide nõrgendamisest · Eriti selged vastuolud oli Inglismaa ja Saksamaa vahel. Inglise prantsuse lähenemine: · Inglismaa arendas suhteid Prantsusmaaga, sest Saksamaa muutus liiga mõjuvõimsaks. · 1904 aprillis sõlmiti Inglise-Prantsuse kokkulepe, millega sätestati Ingglise tegevusvabadus Egiptuses ning Prantsusmaa Marokos. Lepingu salajases osas jaotati omavahel koloniaalvaldusi, nähti ette Egiptuse ja Maroko iseseisvuse kaotamine ja kolooniavaldusteks muutmine. · See liit oli Saksamaale ohu märgiks ja Berliin püüdis tulutult Vene-Prantsuse liidusuhteid lõhkuda. Maroko kriis (1905-1906): · Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju kasv P-Aafrika ainsas isesseisvas riigis Marokos · 1905a. otsustas Saksmaa takistada reforme Marokos, mis oleks tugevdanud Prantsuse võimu. · 1906 jaan. toimus Maroko sultani nõudmisel Hispaanias konverents Maroko kriisi arutamiseks.
Tänu Saksamaa mõju kasvule hakkas Inglismaa aktiivsemalt liitlasi otsima ning suhtumine Prantsusmaasse muutus tänu Edward VII seltskondlikule suhtlemisele. 1904.aastal sõlmitigi Prantsusmaaga kokkulepe, tuntud kui ,,südamlik kokkulepe" (pr.k. entente cordinale). Avalikus osas sai Inglismaa tegevusvabaduse Egiptuses ja Prantsusmaa vabad käed Marokos, kuid salajases kokkuleppes jagati omavahel koloniaalvaldusi. See tähendas nii Egiptuse kui Maroko iseseisvuse kaotamist ja koloniaalvaldusteks muutmist. Saksamaale oli see liit ohumärgiks ja ta proovis lõhkuda VenePrantsuse liidusuhteid, kuid see ei õnnestunud. Saksamaale ei meeldinud ka Prantsusmaa mõju kasv Marokos. Salajase kokkuleppe järgi esitas Prantsusmaa 1905.aastal Maroko sultanile reformide kava, mis oleks tugevdanud Prantsusmaa positsiooni Marokos. Saksamaa aga ei saanud seda lubada ja samal aastal külastas keiser Wilhelm II sadamalinna
*kaubandus *raudteevõrk areneb (transpordi kulud suht väiksed) *globaliseerumise algus (kolooniad peamised põhjustajad) *ebaühtlane areng (Aafrika ja Lõuna-Aasia aeglaselt) Olukord Venemaal 20. sajandi algul. *kiire majanduskasv Venemaa ei jõudnud konkureerida teiste suurte riikidega nt Prantsusmaa *toimus isevalitsuslik võim (valitsejal oli kogu võim tsaar/keiser) *võimul oli Nikolai II (viimane vene tsaar) *1613 tuli võimule Romanovite dünastia *1917 tsaar kukutatakse veebruarirevolutsiooni käigus kommunistide poolt *tsaari peeti jumalikuks; kõik otsused käisid läbi tsaari, see võttis omakorda aega, selle tagajärjel hakkas majandus seiskuma 1905. aasta revolutsioon: põhjused, algus, tagajärjed/tulemused Põhjused: kodanikuõiguste puudumine; Vene-Jaapani sõja tõttu tekkinud raske majanduslik seis; venestamispoliitika; maa puudus; valitsuse suutmatus viia läbi reforme.
liitlast saksamaa vastu. Samuti sõlmis ka Saksamaa Poola ja Baltikumiga seega see hirmutas Venemaad. 1904 - Prantsusmaa ja inglismaa lepinguga jagati ära kolooniavaldused Aafrika põhjaosas. Nad sõlmisid selle kuna nad kartsid Saksamaa võimsuse kasvu. 1907 - Inglismaa ja Venemaa leping, millega jagati ära Aasia alad. Konfliktikolded esimese maailmasõja eel: 1) Esimene Marako kriis Prantsusmaa tahtis Marokot endale. Saksamaa sekkus aga sinna kriisi ning nõudis Maroko iseseisvuse säilitamist ning kõigile suurriikidele võrdseid võimalusi. Keegi veel siis sõda ei tahtnud. Lõpuks 1905 aastal alanud kriis lõppes 1906 konverentsiga, kus säilitati Maroko iseseisvus. 2) Teine Maroko kriis 1911 hakkas Maroko ülestõus, millele Prantsusmaa reageeris Maroko pealinna okupeerimisega tuues ettekäändeks oma alamate kaitsmise. Saksamaa saatis vastuseks Prantsusmaa tegevusele Maroko rannikule oma suurtükipaadi. Inglismaa lubas Prantsusmaad
Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad. Saksamaa pani suurt rõhku ka moodsate tööstusharude - elektrotehnika, keemiatööstuse jt. väljaarendamisele. Nii saavutasid näiteks erakordse võimsuse elektrotehnikas kaks hiigelettevõtet : · ÜLDINE ELEKTRIKOMPANII (AEG) · SIEMENS-SCHUCKERTWERKE AG A. Kruppi firmasse kuulusid võimsad mäe-, metallurgia -ja metallitööstuse ettevõtted,
Prantsusmaa ja Inglismaa vahel Antandi leping *jagati Aasia ja Aafrika mõjusfäärid ja kohustuti aitama 3: 1907 Inglismaa ja Venemaa leping, jagati mõjusfäärid Aasias. Saksamaa Kolmikliidus: # Soovis uusi kolooniaid # Olla konkurentsiks Inglismaale maailma võimu pärast # Purustada Prantsusmaa, et kehtestada oma võim Euroopa mandril # Vajas võimsat laevastikku, kuna sõda Inglismaaga oli vältimatu. Austria-Ungari Kolmikliidus # Serbia kõige suurem vaenlane, sest Serbia tahtis luua suurt slaavi riiki Balkanile Austria-Ungari koosseisu kuuluvatest slaavi rahvastest. # Tahtis Balkanil oma positsiooni tugevdada. Serbiat toetas Venemaa # Vajas Saksamaa toetust Venemaa vastu. ltaalia Kolmikliidus # Et saada abi Prantsusmaa vastu, tegelikult Prantsusmaaga, samuti Venemaaga suhted paranesid *1911 vallutas Türgilt alasid Põhja-Aafrikas tp Liibüa. Prantsusmaa Antandis #
Põhjused: 1. Suurriikide imperialistlik poliitika Imperialism - suurriigi püüd oma võimu- ja mõjupiirkonda laiendada. Püüdlus oma territooriumit laiendada ülemere kolooniatega Suurriikidel oli vaja rohkem maad kuhu paigutada inimesi ja rohkem sõdalasi. I Maroko kriis | 1905 - 1906 Sõda ei puhke Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, sest mõlemad riigid ei ole sõjaks valmis. Prantsusmaa mõjuvõim oli suurem maroko üle, kuid neid ei liidetud kokku. Marokosse jäi maksuvabadus Mõlemad riigid tahtsid Marokot. Maroko jäi iseseisvaks II Maroko kriis | 1911 1911 puhkes Marokos ülestõus, mille tõttu prantsusmaa okupeeris Maroko. Saksamaa saatis vastuseks oma suurtükkpaadi "Panter", avaldamaks survet. 1911 toimusid Prantsuse-Saksa läbirääkimised, kus Saksamaa nõudis endale
keelt o Soome Sotsialistid: töölised. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Riikide liidud 1882 kolmikliit · Saksamaa · Austria-Ungari · Itaalia Juhtiv riik saksamaa. Austria-Ungari sisemiselt ebakindel. Itaalia nõrgim lüli. Antant · 1893 loodi Vene-prantsuse liit · 1904 loodi Prantsuse-Inglise liit (Entente cordiale)(südamlik kokkuleppe) · 1907 liidi Vene-Inglise liit Rahvusvahelised kriisid · 1905 I Maroko kriis · Prantsusmaa tahtis kehtestada kontrolli Maroko üle. · Saksamaa oli selle vastu ja ähvardas sõjalise sekkumisega · Konflikt lahendati rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumisega 1908 Bosnia kriis · 1908 liitis Austria-Ungari endaga Bosnia · Venemaa ja Serbia olid selle vastu · Saksamaa toetas Austria-Ungarit 1911 II Maroko kriis · Prantsusmaa laiendas oma võimu Marokos · Saksamaa saatis Maroko Rannikule oma sõjalaeva, ähvardades sõjaga
Entente cordinale inglismaa ja prantsusmaa vahel sõlmitud kokkulepe 1904.a. Antant inglismaa, venemaa, prantsusmaa kolmikkokkulepe. KolmikliitKeskriikide poolt loodud liit 1882.aastal. I Maroko kriisToimus 1905.1906.a. Prantsusmaa ja Saksamaa vahel.Prantsusmaa ja Saksamaa tahtsid Marokot oma kolooniaks muuta. Aga Maroko jäi iseseisvaks aga ikkagi prantsusmaa mõju alla. II Maroko kriisToimus 1911.a. osalesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Maroko. Marokos oli ülestõus, prantslased surusid selle maha, prantslased hõivasid suure osa Marokost. Prantsusmaa sai maroko enda kaitse alla. Saksamaale anti osa Prantsuse kongost. ProtektoraatKaitse all Tripoli sõda Itaalia viis ellu oma ammuse vallutusplaani hõivates Aafrika põhjaosas Türgi võimu all asuvad Tripolitaania ja Kürenaika.Türgi ei suutnud oma viimaseid Aafrika provintse kaitsta. 1913. hakati neid alasid nimetama Liibüaks. I Balkani sõdaPuhkes 1912.a
laevastik kiiresti liikuda Läänemerelt Põhjamerele. Ajakirjandus puhus asja üles, kuidsa GER ründab UKd. Saksamaa hirm UK ülemvõim merel Saksamaa soov laieneda oma territooriumi Venemaa arvelt ja saavutada ülemvõim Euroopas. Prantsusmaa soovis tagasi Elsass ja Lotringit, mi solid kaotatud Prantsuse- Preisi sõjas 1870 a. Venemaa soov sekkuda Balkanil ning toetada serblasi, saada läbi Dardanellide Vahemerele, mis kuulus sel ajal veel Türgi Impeeriumile. Serbia soov moodustada slaavlastest Suur-Serbia ja jõuda mereni, lõpuks jõuti plaanile, et tappa Franz Ferdinand, millest algas I MS. Itaalia soov saada tagasi maa-alad Austria- Ungarilt ja kontrollida Aadria merd. Austria-Ungari paljurahvuselisus tekitas sisepingeid. Enne I MS tekkis 2 suurt liitu Kolmikliit ja Antant. Kolmikliit sakslaste riigikantsler B Bükow: "sakslaste saatus on olla haamer kui ka alas". GER lõi endale võimsa merelaevastiku, tahtis haarata endale kolooniaid,
1. Antant 1893.aastal sõlmivad Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu; 1904. aastal sõlmivad Inglismaa ja Prantsusmaa Entente Cordiale'i ehk südamliku kokkuleppe, mille avalikus osas seisis, et inglased saavad Egiptuse ja prantslased Maroko ning salajases osas oli kirjas, et hispaanlased saavad osa Marokost endale. Keskriigid 1879 sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel; 1882 liitus lepinguga ka Itaalia. (Kolmikliit) 2. Probleemid rahvusvahelistes küsimustes 20. sajandil a) Saksa keiser otsib koostööd Venemaaga (kaks korda liidulepingu projekt), kuid Prantsusmaa tõttu jääb leping ära b) 1905 esimene Maroko kriis Saksamaa sekkub Prantsusmaa tegevusse
Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20. sajandi künnisel väitsid paljud Inglise poliitikud ja majandusteadlased, et koloniaalvõimu hoidmine ja tugevdamine toob Inglismaale pigem kahju kui kasu. 1906. aastal pääses võimule Liberaalide Partei valitsus eesotsas David Lloyd George'iga. See valitsus püüdis leida kompromisse koloniaaltülides Saksamaa ja Prantsusmaaga Maroko pärast, Venemaaga iraani pärast ning Saksamaaga Türgiga seotud küsimustes. Nn valgete kolooniatega (Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika) hakati suhtlema föderatiivsetel alustel, mistõttu Briti impeerium muutus ajapikku Briti Rahvaste Ühenduseks. 1911. aastal surus Lloyd George läbi home rule seaduse, millega anti Iirimaale autonoomia. Tolle aja inimestele oli see murettekitavate muudatuste aeg. Lõppes
a I olümpiamängud; jalgpall 3. Esimene maailmasõda 1. august 1914-1918 põhjused >imperialistlike suurriikide vastuolud >võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste pärast (eriti Saksamaa-Inglismaa, Austria-Ungari ja Venemaa konkurents Balkani pärast) >võitlus mõjupiirkondade ja asumaade pärast >Alahinnati maailmasõja võimalikkuse ohtu, sõda romantiseeriti ajend >ertshertsog Franz Ferdinandi (Aust-Ung troonipärija) tapmine Sarajevos (28. juuni 1914) Serbia terroristi poolt =>Austria-Ungaris ja mujal vallandub pahameeletorm, Venemaa toetama Serbiat =>Saksamaa õhutusel kuulutab Austira-Ungari Serbiale sõja, vastuseks Venemaal mobilisatsioon osapooled/liidud, nende kujunemine >Kolmikliit e Keskriigid vs Antant *Keskriigid (1882 a): Saksamaa, Austria-Ungari, Bulgaaria (1915), Türgi *Antant (1907): Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Itaalia >1879. a Keskliit: Saksamaa, Austria-Ungari liiduleping, 1882. a ühineb Itaalia
1904. aasta aprillis sõlmiti "südamlik kokkulepe"(Inglise-Prantsuse kokkulepe). Sellega sätestati Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaale anti vabad käed Marokos. Sõlmiti ka salajane koloniaalvalduste kokkulepe. Inglise-Prantsuse lähenemine osutus Saksamaale ohtlikuks ja Berliin üritas lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid, aga see ei õnnestunud Maroko kriis (1905-1906) Saksamaale ei meeldinud Prantsusmaa mõju Marokole. 1905. aastal esitas Prantsusmaa Maroko sultanile reformide kava, tugendamaks Prantsusmaa positsioone. Seda otsustas Saksamaa takistada. Sama aasta märtsi lõpul külastas keiser Wilhelm II Tangerit (Lõuna-Maroko sadamalinn), kus ta teatas, et kaitseb Saksamaa huve. Tänu sellele kutsus Maroko sultan kokku rahvusvahelise konverentsi, et arutada Prantsusmaa reformikavasi. 1906. avati ühes Hispaania väikelinnas konverents kriisi arutamiseks. Säilitati Maroko iseseisvus ja territoriaalne terviklikkus. Riikidele anti
algul oli veel levinud arusaam, et sõda on romatiline, ülev ja hiilgav) · Rahvusvahelisi kriise reguleerivaid institutsioone polnud.(NATO-t ei olnud olemas) · Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia.(riikide valitsustes nagu ei märgatud sõjatehnika tormilist arengut ega uuendatud selle vastavalt oma julgeoleku poliitikat) Ajend: Austra-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28 juunil 1914 aastal. Selle soovitas Serbia koolitusega terrorist. Sõjaplaanid: · Saksamaa- Schlieffeni plaan. Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Tulid kaarega ümber Pariisi. · Prantsusmaa- Plaan 17. Vältida Prantsuse-Preisi sõjas kogetud katastroofi. Lõuna pool asuvate. Lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi hõivamised ning seejärel sissetund Saksamaale. · Inglismaa- sõjaplaan puudus. Oldi valmis vaid koostööks Prantsusmaaga(vasak tiib)
piirkondadest välja rändamist Aasia aladele. Nimelt ta tahtis suunata Venemaad kiiremini kapitalistlikule arengule, kuid kogukonnad takistasid seda, sest seal aidati igal juhul nõrgemaid ning rikkamad ei saanud rohkem areneda. Kiiremini tulid jõukamad talupojad ära, kes arenesid ise palju kiiremini edasi. Kogukondadest lahkusid ka vaesed, kes hakkasid lihttöölisteks. Stolõpini reform jäi pooleli, peale tuli 1905.a revoluts 27. Sõjalised rühmitused - Keskriigid: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi (1914), Bulgaaria (1915); Antant: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Jaapan, Itaalia, USA 28. Vastuolud suurriikide vahel: . Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum, (28.juuli) mida Serbia ei saanud vastu võtta.Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale. Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni.Saksamaa nõudis
20. sajandi alguses hakkasid Euroopa riigid juba varjamatult sõjaks valmistuma. Olukord Balkanil Alates 16. sajandist langes Balkani poolsaar Türgi impeeriumi võimu alla (türklaste). 19. sajandi algul hakkasid Balkani rahvad iseseisvuse eest võitlema (Balkani rahvaste vabadusvõitlus). Esimesena võitles end vabaks Kreeka (1830). Põhja Balkanil elas mitmeid slaavi päritolu rahvaid, kes jätkasid vabadusvõitlust. Tekkisid uued riigid Serbia, Montenegro (Tsernogooria), Bulgaaria. 1912. aastal moodustasid nad liidu ja ründasid koos Türgi Euroopa valdusi ja Türgi kaotas peaaegu kõik valdused Euroopas, välja arvatud Istanbul ja selle ümbrus. Aastal 1908 Austria-Ungari okupeeris Bosnia, türklased tõrjuti välja. Bosnias elas aga palju serblasi, kes protesteerisid. Nad oleks tahtnud Bosnia liitmist hoopis Serbiaga. Serbia seljataga seisis Venemaa (lootis oma poliitikat ajada Balkanil). Austria-Ungari seljataga seisis Saksamaa
Rahvusvahelised suhted maailmasõja eel Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgendamisest maailmas Inglise-Prantsuse lähenemine · Saksamaa mõju kasv · Inglismaa vaenusuhted Prantsusmaaga hakkasid taanduma (ohumärk Saksamaale) · 1904.aprillis ,,südamlik kokkulepe" Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (Inglismaa tegevusvabadus Egiptuses ja Prantsusmaa sai endale Maroko) · salajane kokkulepe Egiptuse, Maroko poliitilise olukorra muutmine · Berliin püüdis asjatult lõhkuda Vene-Prantsuse liidusuhteid Maroko kriis (1905-1906) · 1905 Prantsusmaa esitas sultanile reformide kava · Saksamaa otsustas takistada märtsis Wilhelm II külaskäik (saksamaa huvide kaitsmine) · rahvusvahelise konverentsi kokkukutsumine reformikavade arutamiseks · 1906.jaanuaris arutati maroko kriisi iseseisvus ja territoriaalse terviklikkuse säilitamine
Princip saadi peale atendaati kätte ning, kuna sel ajal oli ta alaealine, sai ta surmanuhtluse asemel 20 aastat vangistust. Austria-Ungari sai peale atendaati maruvihaseks ning nõudis sõja kuulutamist Serbiale. Austria-Ungaris ja mujalgi Euroopas vallandas tapmine pahameeletormi, kuid atentaat Austria-Ungari troonipärijale polnud siiski sündmus, mis pidanuks viima maailmasõjani. Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud. Ometi väljus olukord kontrolli alt. Kuna Serbia selja taga oli ka Venemaa, oli vaja Austria- Ungaril toetust Saksamaalt. 23. juulil, 25 päeva peale atentaati, esitas Austria-Ungari Serbiale 48-tunnilise tähtajaga noodi, mille punktides nõuti muuhulgas Austria-Ungari vastase propaganda ja õõnestustegevuse lõpetamist ning Austria-Ungari ametiisikute lubamist atentaadi asjaolude uurimisele Serbia pinnal. Sellele oli vastu Venemaa, kes lubas Serbiat sõjalise tegevuse korral abistada. Nii järsk seisukoht suutis muuta serblaste seisukohti
USA tulek maailmapoliitikasse Ameerika-Hispaania sõda 1898 Hispaania loovutas Ruerto Rico, Filipiinid, Guami Kahuripaatide diplomaatia mängureegleid rikkunud riigi rannikule maabus dessantvägi Panama riik USA võttis Kolumbialt rendiks Rahvusvahelised kriisid 20. sajandi algul Serbias mõrvati valitseja ja asendati venemeelse valitsejaga 1908 liitis A-U endaga Bosnia ja Hertsegoviina S toetas A-U ja V Serbiat, aga V oli nõrgestatud ja taandus 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja Türgi kaotas kõik va Konstantinoopoli Bulgaaria endised liitlased võtsid bulgaarlastelt vastomandatud territooriumid. VENEMAA Vene-Jaapani sõda 1904-1905 nii Venemaa kui ka Jaapan püüdlesid ülemvõimu poole Hiinas, leida sobiv sadam aastaringselt; Venemaa sai lüüa, mis vallandas revolutiooni. 1905 revolutioon algas Verise pühapäevaga 9.01, mil tuli avati Peterburis rahumeelse töölisrongkäigu pihta. 17
Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maroko kriis 1908 Bosnia kriis 1911 II Maroko kriis 1911-1913 Liibüa konflikt 1912-1913 I Balkani sõda 1913 II Balkani sõda I Maailmasõda 1914-1918 Põhjused Teravnenud vastuolud maailm suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust Sõja romantiseerimine (ülev, hiilgav) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine
USA · Eesmärk teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas · 1898 Ameerika-Hispaania sõda · Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba · Kahuripaatide diplomaatia Ladina-Ameerikas · Loe ja selgita lk 16 · Nt 1903 Panama eraldamine Kolumbiast (USA toetas mässu, et saada soodsaid tingimusi kanali rendiks) · Kaubavahetus Inglismaaga, mis sidus Ühendriike Euroopat ähvardavas konfliktis Rahvusvahelised kriisid · 1905-1906 I Maroko kriis · 1908 Bosnia kriis · 1911 II Maroko kriis · 1911-1913 Liibüa konflikt · 1912-1913 I Balkani sõda · 1913 II Balkani sõda Ülesanne: · leia vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest nö püssirohutünni? Balkanil elas väga palju väikerahvaid, nad hakkavad taotlema iseseisvust. · mil määral olid need vastuolud lahendatavad? Põhjenda oma seisukohta. · Õ 17 1.võrdle Soome ja Eesti arengut 20.saj. aluses. Too välja erinevused ja sarnasused (õ