Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks pole töötute hulgas ühtegi naist?

Lõik failist

2. MAAILMAMAJANDUS KAHE MAAILMASÕJA VAHEL. HIILGUS JA VILETSUS
  • Täida lüngad.
    Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine.
    Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks.
  • Lõpeta laused .
    1929. aastal alanud majanduskriisil oli mitmeid põhjusi:
    a) üleliigne laenamine ( halvad laenud)
    b) ületootmine
    c) aktsiatega spekuleerimine
    Kriis jõudis peagi ka Euroopasse, sest USA majandus oli seotud Euroopaga.
    Puhkenud majanduskriis oli erinev varasematest, sest
    a) oli meeletu tööpuudus
    b) turumajandus ei suutnud riike kriisist välja viia.
    Kriisist väljumiseks kasutati peamiselt kahte teed:
    a) kehtestati diktaktuur -> totalitaarne režiim
    b) majanduse riiklik reguleerimine
  • Vaata pilte lk 22 ja 24. Miks pole töötute hulgas ühtegi naist?
    Sest naised ei töötanud tehastes.
  • Vaata pilti lk 21. Kuidas võis konveiermeetodi kasutuselevõtt muuta tööliste töötingimusi?
    Ma arvan, et töötajatel oli lihtsam, sest kasutati standartseid detaile aga nad pidid kiiremini tööd tegema.
    Anna hinnang konveiermeetodi kasutamisele inimeste igapäevaelu seisukohalt.
    Hakati tootma erinevaid tooteid masstoodanguna.
  • Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel #1
    Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor skaabo Õppematerjali autor
    Paragraaf 2

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    2
    docx

    Maailm kahe maailmasõja vahel

    1) Pariisi rahukonverents  Millal? Jaanuar 1919 – jaanuar 1920  Kes osalesid? I maailmasõja võitnud riigid (Antandi riigid)  Tähtsamad otsused? Vessailles’ süsteem 2) Verssailles’ rahuleping  Kes sõlmisid? Rahuleping Saksamaa ja Antandi riikide vahel  Millal sõlmiti? Sõlmiti 1919. aasta juunis.  Tähtsamad punktid? Saksamaa territoorium vähenes kaheksandiku võrra, kaotati Elsass-Lotring, Saksamaal kaotati sõjaväekohustus, Saksamaal ei tohtinud olla suuri sõjalaevu, allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskeid kahureid; Saksamaall oli lubatud 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast;

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Ajalugu I maailmasõja lõpp, kahe maailmasõja vaheline aeg, II ms algus

    Ajaloo arvestus PT 1-3 Mõisted. Reparatsioon- kaotaja riik peab hüvitama võitja riigile tehtud kahju Kapituleerumine- tingimusteta alistumine Diktaktuur- ainuvõim Inflatsioon- raha väärtuse langemine, kuid hindade tõusmine Demokraatia- rahvavõim PT 1a Rahvusvaheline olukord 1918-1939 Esimese maailmasõja lõpp, Pariisi rahukonverents Sündmused. Compiegne vaherahu sõlminine(11. November 1918, Prantsusmaal)- sellega lõppes 4 aastat kestnud esimene maailmasõda Pariisi rahukonverents(1919-1920)- rahuleping, mis sõlmiti võitjate(antant-Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa) ja kaotajate(keskriigid-Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari) vahel. Vaersailles rahuleping(28. Juuni 1919)- sõlmiti rahuleping võtjate ja Saksamaa vahel.

    Ajalugu
    thumbnail
    40
    docx

    Ajaloo eksami kordamisküsimused

    Õpik 1. Kuidas muudeti 1930. Aastate algul Pariisi rahukonverentsi otsuseid Saksamaa suhtes? Saksamaa pidi loobuma paljudest oma piirialadest, piirati sõjatehnika ja oli lubatud vaid 100 000 elukutselist vabatahtlikku maa- ja 15 000 mereväelast. 2. Mil viisil püüti takistada Jaapani agressiooni Kaug-Idas? S 3. Millised olid natside nõudmised Versailles’ rahulepingu suhtes? SEE PTK LÕPETADA! 2. Maailmamajandus kahe maailmasõja vahel Õpik 1. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast esimest maailmasõda? Suureks toeks olid Saksamaa reparatsioonimaksed ning rikka Elsass-Lotringi piirkonna ülevõtmine 2. Miks sai USA-st 1920. Aastatel maailmamajanduse juhtriik? Juhtriik sai temast sellepärast, kuna nad andsid eurooplastele võlglaene ja muutus nende võlausaldajaks. 3. Milliste abinõudega peatati inflatsioon Saksamaa? Hakati paberraha juurde trükkima

    Ajalugu
    thumbnail
    19
    docx

    Suurriigid 20. saj algul, kriisid, I maailmasõda, II maailmasõda, suur majanduskriis

    partei(lõuna) ja (toorid) ja Liberaalne Paljuparteilisus(üle võimuga. Vabariiklik partei(põhja)) partei (viigid) 10ne partei) Alamkojas ­ 10-12 Vastuolud erinevate 1906 ­ uus partei Tugevad parteid, sotsiaalsete ja Tööerakond(Leiboristli paremäärmuslased iseloomulikud rahvusgruppide vahel k partei) (nt. monarhid) ja koalitsioonivalitsus (neegrid, uued pahempoolsed ed. immigrandid) väikekodanlikud Liiduriik , milles Aktiivne töölisliikumine. parteid (radikaalid, domineeris sotsialistid)

    Ajalugu
    thumbnail
    33
    doc

    1929. aasta majanduskriis ehk Suur depressioon

    ..........................................................................................................4 1. Majandusolud enne Suurt Depressiooni...................................................................................... 5 1.1 Globaalne kapitalism............................................................................................................. 5 1.2 Majanduslik olukord, mis oli tekkinud I maailmasõjas.........................................................6 1.3 Maailmamajandus peale esimest maailmasõda..................................................................... 7 1.3.1 USA majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................7 1.3.2 Eesti majandus kahe maailmasõja vahel.........................................................................9 1.3.3 Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Jaapani majandus kahe maailmasõja vahel 10 1.3.3.1 Suurbritannia........................

    Uurimistöö
    thumbnail
    19
    docx

    AJALUGU: I ja II maailmasõda

    tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks Arvati, et suured sõjad on mõttetud ja võimatud ­ läbipõimunud majandusele tähendaks sõda katastroofi 20. saj algul hakkasid USA ja SM jõudma järele IM-le majanduses Tänu uutele tööstusharudele kasvas Saksa eksport kiiresti, kolmekordistudes 1900-1913 -> nende kaubalaevastik arenes, peagi oli suuruselt 2. kohal maailmas Majanduse ebaühtlane areng tekitas suurriikide vahel pingeid, mis viisid kriisideni Riigid hakkasid kontrollima ja kaitsma oma turge kõrgete tollide ja administratiivsete piirangutega ­ kodumaisel tööstusel oli võimalik kiiremini tugevaks saada (protektsionism) Ühe või teise maatööstused koondusid monopolidesse (kaubaartikli ainumüügi- vüi ainutootmisõigus), is valitsesid terveid tööstusharusid Üldiselt paranes tööliste olukord Lääne-Euroopas ­ tööliste parem organiseerumine võitluseks oma õiguste

    Ajalugu
    thumbnail
    43
    docx

    12.klassi esimese kursuse ajalugu

    I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1.Suurriikide vahelised tülid valduste pärast

    Ajalugu
    thumbnail
    23
    docx

    Ajaloo riigieksami kordamine 2010

    3* Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud: 1* Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik. 2* Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid; üritas saavutada suuremat osatähtsust maailmas. 2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23) 4* KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT): 5* Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena. 6* 1879.a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping. 7* Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. 8* Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma "loomuliku vastase" Prantsusmaa vastu. 9* Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast. 10* 1882.a

    Ajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun