Maailmakirjandus III (1)

5 VÄGA HEA
 
Maailmakirjandus III
Kersti Unt
11. loeng
Prantsuse valgustus on kõige aluseks, kuid valgustusfilosoofia on alguse saanud Inglismaalt. Goethe
ja Schiller tulid mängu alles siis, kui Inglismaal ja Prantsusmaal oli valgustus juba käimas. Goethet ja
Scillerit nimetatakse ka Weimari klassikuteks.
Maailmakirjandus on veidi kahtlane mõiste, selle mõiste on loonud Goethe. Üks tema sisu:
maailmakirjandus peaks hõlmama kõikide maade kirjandusi vastavas kujunemisjärgus. Valgustus on
väga erisugune, Euroopa keskmes allub see üsna sarnastele alustele. Maailma teistes paikades võib
see olla üsna erinev. Maailmakirjanduse all mõistetakse rohkem Euroopa kirjandust, kui sedagi
(maalimakirjanduse loengus). Mõningatel puhkudel saab vaadelda, kuidas Euroopa tuumvalgustus on
mõjunud väljapoole. Nt Venemaal valgustust sellisel kujul polnud, Weimari klassitsism on omamoodi
erinähtus. Venemaal valgustuse põhitunnuseid pole, ka Skandinaavias on see üsna nõrgal kujul, kuigi
kultuurilised põhipunktid kopeeritakse. Samuti pole valgustust Ameerikas on mõned autorid, väga
tuntud autorid tulevad alles 19. sajandist. Valgustus levib oma keskmest ringidena kuid teiseneb, ka
Itaalias ja Hispaanias, kuigi need riigid on üsna keskme lähedal. Maailmakirjandus võiks ka
tähendana ekspansiooni, kirjandus hakkab alluma sarnastele reeglitele. Tänapäevaks on kirjutamine
üsna sarnane (kes tahab läbi lüüa) kogu maailmas. Meie kultuur võlgneb valgustusele üsna palju.
Ühtsesse moodusesse midagi teha paneb iga rahvas midagi erilist, rahvuslik eksootika (sisaldub
rahvuslikus romantismis). Maailm 18. sajandil mingis mõttes oli Euroopa maailm, muu oli üsna
võõras. Edaspidi tungib Euroopa ka mujale. Aafrika avastamine toimub valdavalt 19. sajandil.
Romantikud vastanduvad neoklassitsismile, mitte valgustusele, valgustuse ideed kanduvad edasi,
valgustus-romantiline kompleks. Kronoloogia on inimeste loodud, et oleks kergem mõelda,
korrastamine. Kultuuriepohhide piire ei saa nii täpselt määratleda, alati tuleb tagasi võtta.
Valgustus (ja ka muud nähtused) levivad kontsentriliste ringidena. Amalgaam (mitme metallis sulam)
on kultuurinähtuste ettekujutamiseks hea. Ekspansioon algab renessansist, Euroopa maailm hakkab
järjest paisuma. Nähtus jõuab välja mingi äärmuseni ning siis laguneb. Tohutu teema valgustussajandil
on Rooma impeeriumi lagunemine, selle kohta kirjutati palju raamatuid. Rooma impeeriumi
lagunemine ei toimunud ka äkki, raksti, vaid jõudis välja mingi äärmuseni, see oli pikk protsess.
Valgustusaja puhul on mainitud, et nt Rousseau ja Voltaire ideed elavad tänapäeva filosoofide ideedes
edasi. Valgustussajand on suure murrangu sajand. Ilmakorraldus muutus, suure kultuurimurrangu
periood, majandamisviis muutub (üleminek feodaal-aristokraatlikult korralt kodanliku klassi
valitsusele). Amalgaam on juba varem, kuid murrang toimub 18. sajandil. Lõppes põllumajanduslik
ühiskond, hakkas kujunema tänapäeva maailm. Elukorralduse tausta määrab see, et maavaldus pole
enam nii oluline, oluliseks saab tehas, kaevandus. Euroopa ei suuda enam ennast toita, tekkisid uued
tehnilised võimalused, mis võimaldab rohkem toota. Algab industrialiseerumine, tekib küsimus
maavaradest, kust saada neid, et rahuldada tehnilisi vajadusi. Algab uus tsivilisatsioon, mis toetub
artefaktile, pole enam nii lähedaselt loodusega seotud. Tekivad suured linnad. Maailm muutus väga
palju, see mõjutas inimest, tekitas pingeid, tagatipuks Prantsuse revolutsioon 1789. Jõudsid lõpule
suured põhimõttelised muutused.
II loeng-8.09.2011
Valgustussajand on uus kultuuriepohh.Uue epohhi algus, mis kestab teatud mõttes edasi kuni 20.
sajandi modernismini, põhikonseptsioonid. Valgustusajastu tähendab üheltpoolt suuri majanduslikke
muutusi ja lisaks ka kultuurilisi. Ühiskonna struktuur muutub. Kes on uues ühiskonnas oluline ja kes
ei ole? - saab tähtsaks küsimuseks. Sajand, kus aristokraatia sünnipärane tähtis mees.
Krahvid,kuningad jne- nende esikpoeg pärib krooni. Need olid ka kõige tähtsamad seisused. 18.
sajandis oli ka see klass juba olemas, taheti säilitada oma võimu jne. Kuid hakkas esile kerkima
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Maailmakirjandus III #1 Maailmakirjandus III #2 Maailmakirjandus III #3 Maailmakirjandus III #4 Maailmakirjandus III #5 Maailmakirjandus III #6 Maailmakirjandus III #7 Maailmakirjandus III #8 Maailmakirjandus III #9 Maailmakirjandus III #10 Maailmakirjandus III #11 Maailmakirjandus III #12 Maailmakirjandus III #13 Maailmakirjandus III #14 Maailmakirjandus III #15 Maailmakirjandus III #16 Maailmakirjandus III #17 Maailmakirjandus III #18 Maailmakirjandus III #19 Maailmakirjandus III #20 Maailmakirjandus III #21 Maailmakirjandus III #22 Maailmakirjandus III #23 Maailmakirjandus III #24 Maailmakirjandus III #25 Maailmakirjandus III #26 Maailmakirjandus III #27 Maailmakirjandus III #28 Maailmakirjandus III #29 Maailmakirjandus III #30 Maailmakirjandus III #31 Maailmakirjandus III #32 Maailmakirjandus III #33 Maailmakirjandus III #34 Maailmakirjandus III #35 Maailmakirjandus III #36 Maailmakirjandus III #37 Maailmakirjandus III #38 Maailmakirjandus III #39 Maailmakirjandus III #40 Maailmakirjandus III #41 Maailmakirjandus III #42 Maailmakirjandus III #43 Maailmakirjandus III #44 Maailmakirjandus III #45 Maailmakirjandus III #46 Maailmakirjandus III #47 Maailmakirjandus III #48
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 48 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
99 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
RaelAstra Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas siis nii ?
  • Kuidas tõevale suhe selles ajas oli ?
  • Mismoodi ja kas ta saab ka inimesest jääda ?
  • Kus on mõjule pääsenud protestatlik joon. Ta seob protestantismi demokraatliku ?
  • Kuidas peaks proosateost kirjutama ?
  • Kes ka tihti petavad või tüssavad. Miks fatalist Jacques ?
  • Mis avastati 1881 ?
  • Mis rom jooned on Faustis säilinud ?
  • Milline peab kunst olema ?

Mõisted

prantsuse valgustus, scillerit, maailmakirjandus, valgustus, kronoloogia, valgustusaja puhul, amalgaam, ii loeng, valgustusajastu, ärimehe, antagonism, impeeriumide põhihuvi, valgustussajandi alguses, vanad varemed, diktatuuris, loomulikud hoiakud, valgustuse sisu, valgustuslik mõtleja, valgustus, valgustuslikes töödes, valgustusel, rousseau, rousseau, valgustuslikele humanistidele, valgustusel, reisikirjades, ajaliselt, üsna loomulik, valgustus, john locke, vaate aluseks, teadmishimu, romantismiga hiljem, shaftesbury, elas 1688, hea maitse, mõtteavaldused, kirjandusteoreetik, üheks eripäraks, ajalgusel, daniel, eluea poolest, neid suundi, defoe, põhiteesiks, kelmisüžee, defoe, tehnoloogiliselt, distants, valgustusteoste omadus, defoe narratiiv, mitmelgi korral, defoe, swift, swift, defoe kirjutamismaneer, swiftile, swiftil, swift, koguaeg, iii osa, gulliver, swifti võtteks, hobused, swift, gulliver, mälestuse järgi, 18sajandi teosed, 1707, fieldingu lugu, henry fielding, sajandi autoritest, lugude jutustamine, 1707, mõlemad autorid, fielding, sellisel teosel, fielding, fielding, tom jones, richadsoni kujutlusobjektiks, valgustussajandit, sajandi algusest, sentimentalismi tundekultust, grayl, goldsmith, kentsakas, kitsamat, palju romaanist, panflettilaadseid vahepalasid, sellesmõttes, rahvuslik teene, hiljem kaudselt, fragment oluline, fragment, kolmas erijoon, just sellepärast, loomulikkus, tsensuur prantsusmaal, ühisjooneks, montesquieu, stereotüübid, organitega monarhiat, progressi kandjateks, sellie vahendus, tööde mahk, inglise dramaturgiast, kriitikud, teosesse, keeleliselt, järgmised draamad, zaire, voltaire teene, voltaire, indiaanlane, fanatism, 50ndad aastad, 1746, keskaegset sissetulekut, lihtsatest inimesest, valgustuses mõte, sündmustik, võõrandumise efekt, maskeeritud, kirjanduslik müstifikatsioon, v puhul, kohtuotsused, candido, tinglikult, diderot kindlasti, diderot, jalutuskäik, entsüklipeedia, diderot, diderot, süzee, juttu, vestlus, vestlejatest, sterne, teosesse, shandy, schlegel, fatalist jacques, diderot, diderot roll, vaid vastupidi, põhiallikas, rahval, mõistuslikule seisukohale, inimeseks, valgustuskirjanikule, inimese loomusel, valdavaks romantismis, irratsionaalsus, samasugune, sellele perioodile, klassitsistlikku tragöödiat, bretonne, saksa valgustus, saksa valgustus, lepizigiga, klopstock, erinevatel ajajärkudel, ülevus, ülev, rousseau ideed, oluline nõue, herderi põhiteesiks, herderil, 1778, aristokraat, inimese põhieesmärk, weimaril, romantismiaegadel, tegevuse resultaadiks, goethe, goethe, tähelepanu keskmes, hilislooming, goethe, skeptsise printsiip, niisamuti, sümboolne, optimism, shiller, schilleri meelest, ajastu vaimus

Sisukord

  • Prantsuse valgustus
  • Montesquieu
  • Voltaire

Teemad

  • Maailmakirjandus III
  • Kersti Unt
  • loomulik (ja looduslik) inimene
  • maailmakodanik
  • Valgustusel on 2 poolt
  • RAAMATUTE TOOTMISE KASV OLI 18.SAJANDIL TOHUTU!!!!!
  • memuaar
  • Teine žanr on kiri ehk epistolaarne
  • žanr
  • Eksamis: Richardson ja kiriromaan!
  • Kiriromaane
  • avalik kiri ehk kiri rahvale
  • reisikiri
  • Valgustuskirjanik väga sageli kõnetab publikut/lugejat otse
  • päevikud
  • Romaan
  • Alexander Pope
  • Daniel Defoe 1660-1731. - „Robinson Crusoe seiklused.“
  • Bakatöö teema näiteks – nende teoste võrdlus
  • Jonathan Swift (1667-1745)
  • Jonathan Swift
  • Gulliveri reisid
  • HENRY FIELDING.1707-1754
  • 1754 on Fieldingi eluaeg
  • kiriromaan
  • Valgustussajandit on nimetatud
  • kosmopoliitseks. „
  • LAURENCE STERNE (1713-1768)
  • loeng 03.11.11.-olin sel ajal Rootsis
  • Enne 50ndaid aastaid ?histograafid
  • Jalutuskäik
  • Loeng 01.12.11
  • Retif de la Bretonne (1734-1806)
  • Saksa valgustus
  • Gottfried Wilhelm Leibnitz (1640-1716)
  • Johann Christoph
  • Gottschedi (1700-1766)
  • Gotthold Ephraim Lessing (1729-1778)
  • Johann
  • Joachim Winckelmann (1717-1768)
  • Christopher Martin Wieland
  • Friedrich Gottlieb Klopstock (1724-1803)
  • Johann Gottfried Herder (1744-1803)
  • Klinger
  • Johann Wolfgang Goethe (1749-1832)
  • rahvakultuuri
  • looduse
  • Friedrich Schillerist (1759-1805)
  • Eksami jaoks Schilleri luulet lugeda! Euroopa esteetilise koha pealt on see oluline

Kommentaarid (1)


dtuulelohe: väga põhjalik materjal
16:08 10-01-2016


Sarnased materjalid

27
docx
343
pdf
82
doc
41
doc
62
docx
18
doc
13
docx
51
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto