Facebook Like

Maailma usundid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maailma usundid
5. veebruar 2010
Läbi aegade on kõrgkultuurides eksisteerinud huvi religiooni vastu. HERODOTOS kirjeldab usundeid (Egiptus1, Pärsia). TACITUS kirjeldab germaani usundit. Huvi religiooni vastu säilib ka kristluse vastu. Huvi on eelkõige poleemilist laadi , sest vaieldi mittekristlike usunditega. Esimestel sajanditel pKr on kristlikud kirjanikud pannud kirja palju infot paganlikest usunditest.
Keskajal säilib samuti huvi mittekristlike religioonide vastu. Huvi intensiivistub ristisõdade ajajärgul. XII sajandil hakkab Euroopa haritlaskond tugevalt huvituma islamist. Koraan tõlgitakse ladina keelde. Eurooplased lähevad misjonäridena kaugetesse maadesse, nad kirjutavad samuti kohalikest usunditest.
XV sajandi lõpul / XVI sajandi algul hakatakse rajama asumaid, puutuvad kokku teiste kontinentide religioonidega. Sellega kaasneb misjon , aga kohalikke usundeid kirjeldatakse põhjalikult. Koloniaalsüsteem on usundiloo teket mõjutanud tugevalt.
Teadusliku distsipliinina tekib religiooniteadus 1870. aastatel. Mõningates ülikoolides rajatakse usuteaduskondade juurde eraldi õppetool mittekristlike usundite uurimiseks. Paljud teoloogid olid selliste õppetoolide rajamise vastu isegi liberaalses Hollandis. 1880. aastatel hakatakse neid rajama ka mujale Euroopasse. 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus on religiooniteaduse kujunemise periood. 1919. rajatud Tartu ülikooli asutati kohe religiooniteaduse õppetool. Sellele oldi kohalikul tasandil jällegi väga vastu. Õppetool likvideeriti 1940. aastal. Kuulsaim õppejõud professor UKU MASING (Vana Testament jm). Tänapäeval TARMO KULMAR : esiaja usund , indoeuroopa mütoloogia, põlisameeriklaste kõrgkultuur.
Religiooniteadus
  • Usundilugu – religiooni ajalugu. Eelduseks on see, et religioon on ajalooline nähtus, ajaloos tekkinud ja ajaloos muutunud. Uurib religiooni kui ühte ajaloolist nähtust, mis on seotud teistega (ühiskonna, kultuuriga jne).
  • Usundi fenomenoloogia uurib erinevaid religiooni avaldumisvorme (fenomene), näiteks religioosseid ideid (jumala idee), müüte (religioosne jutustus, mis kirjeldab teatud religioosseid sündmusi), toiminguid (ohvrid, palved). Fenomenoloogia püüdleb universaalsuse poole: kirjeldab kindlat fenomeni kõigi religioonide ulatuses ning üritab võrrelda.
  • Religioonisotsioloogia uurib religiooni seoseid ühiskonnaga. Ka ajalooline religioonisotsioloogia.
  • Religioonipsühholoogia on veendunud, et religioonis toimib inimese psüühika.
  • Religioonifilosoofia on kõige vaieldavam distsipliin. See püüab religiooni filosoofiliselt tõlgendada. Teised väidavad, et see võiks olla filosoofia haru.
    Religioon on ajaloos tekkinud ja kultuuriga seotud nähtus. Lähenemine religioonile on ajalooline. Uurimismeetodid on nagu ajaloo uurimiselgi. Abiteadused: ajalugu, filoloogia , sotsioloogia, kultuuriteadus (sõna laiemas mõttes) ja psühholoogia, arheoloogia , antropoloogia jne.
    religio on ladinakeelne sõna, mille etümoloogiat ei teata. Arvatakse, et see tuleneb verbist rligiare – siduma (inimest jumalaga), teine teooria on sõna religere - tähele panema , hoolima (jumalast, jumalatest). Levinuim definitsioon pärineb CICEROlt: Religioon on inimese kohustus austada jumalaid. Kohustuse mõiste on roomlastele väga iseloomuliku väärtusmõistega. CICERO sõnul on religioon cultus (religio sünonüüm) deorum - jumalate austamine. Roomlased kasutasid sõna mitmuses religiones, sest igal jumalal oli oma religioon.
    Kuigi roomlased tegid vahet oma ja teiste religioonide vahel, arvasid nad, et kõik rahvad austavad samu jumalaid, lihtsalt eri nimede all: HERODOTOS Egiptuse, TACITUS germaani jumalaid. Religiosus (f. religiosa) – religioosne, sõna, mida kasutati seoses mingite isikute ja paikadega, näiteks preestrite , keisrite, templitega.
    Roomlased kasutasid ka mõistet superstitio ( ebausk ). Tekstides kasutatakse seda hilisemal ajajärgul mõnede religioonide kohta (esialgu Isise kultus , mille vastu Roomas oldi, sest see võis toetada Egiptuse vastupanuliikumist impeeriumile).
    Kristlikul ajajärgul võetakse mõiste religio omaks, kasutades seda ka mittekristlike usundite puhul, aga sel juhul mitmuses. Ainsuses kasutatakse seda kristluse kohta. Kristluse kohta kasutatakse erinevaid omadussõnu, et seda teistele usunditele vastandada: nostra religio, AUGUSTINUS : vera religio (tõeline). Üldiselt kasutatakse teiste usundite kohta siiski halvustavaid väljendeid nagu superstitio, idololatria (puuslike teenimine ), secta ( sekt ). Selline keelekasutus säilib kogu keskaja vältel. Varasel uusajal tähistab religio enamasti ristiusku, ka CALVINil ja LUTHERil.
    XV- XVII sajandil tihenevad kontaktid teiste usunditega. Üksikutest rahvastest rääkides kasutatakse mõnikord rahva usundi kohta mõistet religio. XVII sajandi II poolel hakatakse kasutama sõna religio kõigi religioonide kohta. Valgustusajal võrdsustatakse kristlus teiste religioonidega.
    Religiooniteadus on aru saanud, et teaduslike meetoditega pole võimalik välja selgitada, kas jumal on olemas või mitte.
    Mõiste religioon on aja jooksul muutuse läbi teinud. Vanade roomlaste jaoks ei tähendanud religioon kirevat nähtuste kompleksi, mida tänapäeval. Viimasel ajal on vaieldud teemadel , kas võib kardinaalselt erinevaid nähtusi ühe, religiooni mõiste alla. Religioon on tinglik mõiste väga suurele arvule nähtustele, mis võivad ajas ja ruumis paikneda väga lahus ja olla seotud vaid mõtteliselt. Seetõttu polegi ühte tunnustatavat religiooni definitsiooni.
    XIX sajandil kirjeldati religiooni kui usku jumalatesse. Seda definitsiooni hakati kritiseerima juba sajandi lõpul, sest tollal hoogustus loodusrahvaste uurimine . Jõuti arusaamale, et eksisteerib ühiskondi, kus austus pole suunatud isikulistele jumalatele, vaid religioosselt austatakse näiteks loomi, taimi ja esivanemate vaime. Selle avastuse tulemusena hakati definitsiooni laiendama. Seetõttu jõuti arusaamani, et religiooni olemuses on üleloomulike jõudude või nähtuste austamisega. Hakati tegema teistlike (usk isikulistesse jumala(te)sse) ja mitteteistlike usundite vahel. Mitteteistlikke usundeid iseloomustavad animism (usk hingedesse, sellesse, et loodusobjektidel ja loomadel on hing), animatism (usk looduse üldisse hingestatusse), totemism (usk sugulussuhetesse loomade või taimedega). Nähtused eksisteerivad enamasti kõrvuti ühe religiooni sees. Sajandivahetusel olid levinud religiooni päritolu teooriad. Nende nähtuste puhul ei saa tegelikkuses tõestada, et üks neist oleks vanem või noorem.
    Ka definitsiooni religioon on usk üleloomulikesse nähtustesse on kritiseeritud. Võib öelda, et see on uusaja Euroopa mõtlemise konstruktsioon . Religioon võib olla suunatud ka elavatele loomadele. Religiooniteaduses puudub ka üldtunnustatud jumala definitsioon. Religioon ei pea olema suunatud jumalatele, seega loodi uus definitsioon mõiste kaudu püha/pühadus: religiooni olemus ei peitu jumalausus, vaid teatud pühadusega, mis väljendub kõigis religioonides, mis erineb argisest, kohtumist millegagi, millega kaasnevad emotsioonid . Sageli pole aga ka piir püha ja argise vahel kergesti hoomatav. Vahetegemine kultuuri ja religiooni vahel pole enamiku kultuuride jaoks hoomatav.
    JACQUES WAARDENBRG: Religioon on orienteerumissüsteem, mis aitab inimesel maailmas orienteeruda, maailma ja elu mõtestada ja praktiliselt korraldada. On teisi orienteerumissüsteeme (kultuur, filosoofia, teadus), religiooni eripära seisneb aga selles, et religioon kasutab talle omaseid kategooriad ja toimimisviise. Religioon on märkide ja sümbolite süsteem, väljendudes märkides, mis on omavahel seotud, mis annavad üksteisele mõtte ja tähenduse (religioossed mõisted, ideed ja toimingud ). Religioonil on erinevad dimensioonid ja aspektid (komponendid): intellektuaalne dimensioon (õpetus), rituaalne dimensioon (religioossed toimingud), emotsionaalne dimensioon (religioossed tunded), eetiline dimensioon (põhimõtted ja neist tuletatud käitumisnormid), sotsiaalne dimensioon ( institutsioonid , võime luua uusi institutsioone: kogudused , vennaskonnad jne). Religiooni uurimisel peab arvestama kõigi dimensioonidega.
    Religioone on püütud liigitada, välja on töötatud erinevaid liigitusi .
  • Geograafiline põhimõte kontinentide järgi ja piirkondade järgi, et religioonide kaardil orienteeruda. Ei ütle midagi religioonide kohta. Ühes piirkonnas võivad esineda väga erinevad religioonid .
  • Jaotus kultuuritüübi alusel: kultuur- ja loodusreligioonid. Tänapäeval ei kasutada seda terminoloogiat, vaid see pärineb aegadest, mil rahvad jaotusid kultuuriga ja kultuurita rahvasteks. Tänapäeval arvatakse, et igal rahval on oma kultuur. Hinnangud kõrgema ja madalama kultuuri mõistete kohta on vaieldavad. Kultuuride liigitamine hierarhiasse on olnud totalitaarsete ideoloogiate osa. Religiooniteaduses püütakse vältida halvustavaid mõisteid (paganlus, sektandid, fanaatikud). Inglise keeleruumis on levinud mõiste sekt ja see on kasutuses, saksakeelses on see taunitav . On olemas kõrgkultuuride (kirja ja riiklusega) ja loodusrahvaste (kasutusel saksa kultuuriruumis) ehk traditsionaalsed (inglise kultuuriruum ) usundid. Vahe seisneb religioossete tekstide olemasolul . Islamis tehakse suurt vahet raamaturahvaste ja muude vahel. Egiptuse usundis oli määramatu hulk pühi tekste . On usundeid, kus hulk on kindlaksmääratud, sel puhul kasutatakse mõistet kaanon .
  • Leviku ulatuse järgi. Rahvuslikud ehk etnilised usundid: järgijaskond piirdub ühe rahva või territooriumiga (Muinas-Egiptuse, Kreeka- Rooma , Mesopotaamia usundid, algselt hinduism , kuid tänaseks on üks osa väljunud etnilistest raamidest). Universaalsed usundid ületavad rahvaste piire , jagunevad kaheks. Kosmopoliitsed usundid on suure järgijate arvuga usundid, mille järgijate hulka kuuluvad erinevad rahvad (Isise kultus Rooma impeeriumis). Maailmausunditeks peetakse usundeid, mille järgijaskond on absoluutselt suurim ( budism , kristlus, islam ).
  • Kunagi eksisteerinud ja tänapäeval eksisteerivad usundid.
  • Rajatud ja mitterajatud usundid selle järgi, kas usundil on isikuline rajaja. Rajatud usundi alguses seisneb mingi silmapaistev religioosne isiksus ( Buddha , Kristus). Mitterajatud: Egiptuse usund, juutlus .
  • Teistlikud ja mitteteistlikud usundid. See jaotus on problemaatiline, sest puudub üldtunnustatud jumala definitsioon.
  • Monoteism ja polüteism. Vaieldakse, kumb neist on varasem. Neil on ka vahevorme. Religioonides, mis klassikaliselt on monoteistlikud, on nähtud rahvausundi tasandil polüteistlikke jooni (pühakukultus: pühakuid on nimetatud jumalateks).
  • Grupeerimine religiooni keskse mõiste järgi. Näiteks seaduseusundid juutlus ja islam, kuna seal on väga olulised jumala käsud ja keelud. Kõike neis usundites ei saa siiski taandada käskudele ja keeldudele. Niimoodi võiks religiooni samastada moraaliga, religioonil on aga rohkem dimensioone. Lunastususundi seavad eesmärgid inimese vabastamise millestki , mis teda seob: müsteeriumiusundid (kristlus), budism. Nähtused, millest vabanetakse pole siiski alati võrreldavad.
    Kõik usundid on ajas muutunud.
  • Religioon mängib inimkonna ajaloos suurt rolli. Et mõista kultuuri, ajalugu ja ühiskonda, on oluline mõista religiooni.
  • Religioon mõjutab inimese otsuseid. Et mõista inimest, tuleks mõista tema religiooni.
  • Et mõista võõraid kultuure, on oluline mõista rahvaste religioone.
  • Religiooniteaduse eesmärk on arendada inimeses mõistmist religiooni kui nähtuse kohta. Religiooni järgijatest on levinud negatiivsed kuvandid .
  • Religiooniteaduse eesmärk peaks olema religioosse sallivuse edendamine.
    HONKO , PENTIKÄINEN: Kultuuriantropoloogia (1997) IV peatükk Usuelu
    12. veebruar
    Mesopotaamia
    Mesos potamos kattub põhiliselt tänapäeva Iraagi territooriumiga, kuid selle kultuuri mõjupiirkond on Lähis-Idas ulatuslikum. Teadaolevalt on Mesopotaamia vanim kõrgkultuur. Neoliitikumis hakkasid inimesed tegelema vihmaveepõhise põllumajandusega.
    Sumerid tulid arvatavasti 3500 . eKr. On pakutud , et nad tulid Indiast , sest Indias tekib samuti kõrgkultuur Induse tsivilisatsioon . On teada, et Mesopotaamia oli selle piirkonnaga läbikäimises ka hilisemal ajal; neil kõrgkultuuridel on ühised jooned. Teise teooria kohaselt tulid sumerid Kesk- Aasia mägistelt aladelt (sest mäed mängivad pärimuses tähtsat rolli). Sumeritele iseloomulikem ehitisetüüp on tsikuraat , mis hüpoteesi kohaselt on kunstlikud mäed. Paljud rahvad austavad jumalaid mäetippudel, aga Mesopotaamia oli lauskmaa . Paljudes kultuurides on tuntud motiiv , mille kohaselt maailma keskpunktiks on mägi (soomeugri hõimude hulgas ka ilmapuu ): Olympos.
    Sumerid leiutasid kiilkirja , mis dešifreeriti XIX sajandil, selle oskajaid on ka Eestis. Sumeri keelt tuntakse tänapäeval hästi, kuid pole suudetud tõestada selle sugulust mõne teise keelega. Keelkondlik kuuluvus on lahtine . Tegemist pole igatahes semiidi keelega.
    Sumeris olid iseseisvad linnriigid, igal riigil oma kuningas. Selle koosseisu kuulusid ka ümbritsevad alad. Sumeri linnad olid korrapäraselt planeeritud, veevärgi ja kanalisatsiooniga, müüriga ümbritsetud. Ühtne Sumeri riik tekkis XXIV sajandil, mil Umma kuningas allutas teised riigid. Uue riigi tähtsaim hõim ( semiidid ) kandis nime akad, seetõttu hakati seda nimetama Akadi riigiks. III aastatuhandel sisse rännanud semiidi hõimudest on veel tähtsad babüloonlased ja assüürlased (Assur), kes kõnelesid ja kirjutasid akadi keeles. Palju sumeri tekste on meieni säilinud akadi keelega.
    Sumeri ja Mesopotaamia semiidi usundid on väga sarnased, mistõttu võib neid nimetada koos Mesopotaamia usundiks. Tegemist on polüteistliku usunditega. Vaieldavalt iseloomustatakse seda kultusreligioonina, kus esiplaanil pole õpetused, vaid pühad toimingud.
    Jumalad
    Sumeri keeles dingir, mida kirjas tähistatakse taevatähena. Jumalaid peeti taevasteks ning samastati neid taevakehadega – astraalreligioon. Jumalad võisid elada ka allilmas . Usuti , et iga jumal elab üheaegselt
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailma usundid #1 Maailma usundid #2 Maailma usundid #3 Maailma usundid #4 Maailma usundid #5 Maailma usundid #6 Maailma usundid #7 Maailma usundid #8 Maailma usundid #9 Maailma usundid #10 Maailma usundid #11 Maailma usundid #12 Maailma usundid #13 Maailma usundid #14 Maailma usundid #15 Maailma usundid #16 Maailma usundid #17 Maailma usundid #18 Maailma usundid #19 Maailma usundid #20 Maailma usundid #21 Maailma usundid #22 Maailma usundid #23 Maailma usundid #24 Maailma usundid #25 Maailma usundid #26 Maailma usundid #27 Maailma usundid #28 Maailma usundid #29 Maailma usundid #30 Maailma usundid #31 Maailma usundid #32
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-09-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 17 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Bernheim Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted

    koloniaalsüsteem, eelduseks, religioon, uurimismeetodid, religio, verbist rligiare, kohustuse mõiste, cicero sõnul, mõiste religioon, religioon, religioonil, religioone, kosmopoliitsed usundid, religiooni järgijatest, teadaolevalt, paljudes kultuurides, keelkondlik kuuluvus, semiidi hõimudest, xxiv sajandist, jumalate vastutusalad, usund, gilgameš, ekstreemne pan, ajalooline buddha, buddha isa, kannatusel, nirvana saavutamiseks, sangha, vii, buddha koguduses, ahimsa, kogumisest või, india budism, usuvabadus, budiste, sruti, rgveda tekstid, brahmana, igas indiviidis, karman, kastisüsteem, brahmana, arya, pühatekstide järgi, kastituid, dharma, svadharma järgimine, hinduismis, rigvedas, halb jumal, brahma, visnu, moksa, dharma, krisna, shukyo, looduslik religioon, jaapanlastele, puu sümbol, tsumi, mappo, amida, zen, judaism, heebrea kaanonis, kreeka kaanon, eesti piiblid, apokrüüfid, aasta väljaanne, vello salo, juudi traditsioonis, levitikon, deuteronominon, õpetussõnad, ülemlaul, jehoova, muhameedlane, pidi aeg, hanif, koraani jutustused, islami pühakiri, islami seadus, islamil, allah, salaat, palverännak, koraan, kolmas võimalus, eristumine, minoiline religioon, indoeurooplaste puhul, kreeka jumalad, kreeta, kreeta, potnia, peajumal, temenos, judaistika, mizwa, judaismis, talmud, naiste kaitsevaim, misjon, orpheus, ollus, rooma, ristiusus, suurem teoseid, apostlite teod, johannese ilmutusraamat, jeesuse elust, juutide messia, dharma, karma, mokša, purana, suutrad

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    180
    doc
    Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
    27
    docx
    Maailma usundid
    30
    docx
    Maailma usundid
    477
    pdf
    Maailmataju
    39
    docx
    Maailmavaated ja usundid
    28
    docx
    Maailma usundid
    39
    odt
    Ajalugu muusikaajalugu ja kunstiajalugu üleminekueksam 10-Klass
    26
    pdf
    Maailma usundid



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun