Seetõttu tekivad ülestõusud. Saksamaa kulutab liiga palju energiat kolooniate vaoshoidmiseks. Saksamaa tahab laiendada mõjusfääri ka Lähis-Itta. Eriti suure tähelepanu alla on Türgi, kellega kujunevad suhted eriti lähedaseks. Wilhelm II hakkab ehitama raudteed läbi Türgi Lähis-Itta. Samal ajal on ka Inglismaa huvitatud Türgist. SISEPOLIITIKA Sakamaal on palju erinevaid parteisid, mõjukaimad neist on kolm: konservatiivid, liberaalid ja sotsaaldemokraadid. Sotsaaldemokraatlik partei Saksamaal on Euroopa tugevaim ja osaleb ka parlamendis. PRANTSUSMAA (lk 26-27) MAJANDUS · Tööstus: Prantsuse Preisi sõja tõttu on majandus stagnatsioonis kuni sajandi alguseni. Siis hakkab majandus liikuma tänu masinatehastele, eeskätt sõjatehastele. Kõige kaasaegsem on mootorite tootmine luuakse Renault autotehased. Suuremahuline metallurgia jääb soiku kuna Alsass-Lotring on Saksamaa käes. · Pangadus: Majanduses domineerib pangandus
1. MAAILM ENNE MAAILMASÕDA (20 SAJ. ALGUS) Maailm oli tugevalt Euroopa keskne. Suur osa maailmast jaotatud Euroopa riikide kolooniate vahel. Lääs dikteeris oma tahet kõikjale (läänelikud tarbeesemed, rõivad jne). Naisõiguslased ehk sufrazetid (sai alguse 19nda sajandi lõpul Suurbritannias ja Ühendriikides. Peamine eesmärk oli võidelda naiste hääleõiguste eest) Soome kehtestas kõigepealt Valimisõigused. Vastased jagasid naisõiguslasi naeruvääristavaid plakateid, et neid rünnata. Proktsionism: majanduspoliitika, mis kaitseb siseturgu välisfirmade eest. Positiivsusele lisaks esines pessimismi, üheks avalduseks oli antisemitism - juudivastasuse tugevnemine. Theodor Herzl rajas sionistliku - juudirahvusluse liikumise 2. TEHNIKA JA MAAILMAMAJANDUSE ARENG 20 SAJ. ALGUL Teadus: Teadlased hakkasid otsima organismi pärilike omaduste materjaalseid kandjad (alus geneetikale). Saksa füüsik Max Plan
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid sotsialismileeri. Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma poliitilise ja majandusliku arengu ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitika Nõukogude Liidu eeskujul. Sotsialistlike riikide poliitiline elu oli allutatud ühe erakonna kommunistliku partei kontrollile. Mitmes riigis (Saksa DV, Poola) eksisteerisid vormiliselt ka teised erakonnad, kuid nende osatähtsus riigi poliitilise elu juhtimisel oli tagasihoidlik. Valitsevas kommunistlikus parteis (eri riikides nimetati seda erinevalt) oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas pea- või esimeseks sekretäriks. Kommunistlik partei kontrollis kogu ühiskonna poliitilist ja vaimuelu, tuginedes eelkõige parteiaparaadi ametnikkonna nomenklatuurile. Parteisse
Venemaa kõige demokraatlikum seis 02.1917-10.1917 Võimu nimel konkureerijad Konstitutsioonilised demokraadid ehk K-Dd (kadetid) tahavad teha Venemaad demokraatlikuks riigiks Sotsialistid-revolutsionäärid ehk S-Rid (esseerid) nende fooksuses maarahvas toetajatakes maa ja talurahvas esseerid lubavad maareformi, ehk maa jagatakse talupoegadele, kellel seda veel pole, mitte ei taha maad riigistada nagu enamlased väga suure toetusega partei rahulik arengutee sotsialistliku tulevikuni Hiljem partei lõheneb enamlastemeelsete/vastase vahel VSDTP Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölistepartei jõud, kes mängib end esiplaanile sügiseks haarab võimu enda kätte jaguneb kaheks, enamlaste tiib juhib Lenin Enamlased ja vähemlased Enamlaste eesmärgiks proletariaadi diktatuur võim, mis saavutatakse ja mida hoitakse kasutades vägivalda kodanlaste
IMPERIALISMI PERIOOD 1.1 USA 1.1.1 MAJANDUS Orjapidamine oli keelatud. Kasutusele oli võetud nafta. Ehitati palju raudtee magistraale. Eriti kiire areng toimus lõuna-osariikides. Tekkisid monopolid: perekond Rockefellerid, nafta firma Standard Oil Compani; Perekond Morganid - terase tootmine ja pangandus; Van der Bildt - raudteed. 1915 - 60% USA rikkustest oli 2% elanike käes. Seda majanduse perioodi nimetati prosberity ehk õitsengu aeg. 1.1.2 SISEPOLIITKA Valitses kahe partei süsteem: vabariiklased versus demokraadid. 1823 - Monroe doktriin - USA kontrollib kogu ameerikat. Eurooplased ei tohi sekkuda ameerika asjadesse ja ameerika ei tohi sekkuda euroopa asjadesse. Vabariiklaste poolt loodud põhimõtte. 1900 - Presidendiks vabariilane McKINLEY. 1901 ta tapeti. Presidendiks sai koloneli auastmes asepresident Theodore "Teddy" Roosevelt. Tema kohta õeldi: "Ta tahab olla igas pulmas peig ja matusel kadunuke
Selleks töödeldi mehi ideoloogiliselt. Suurt sõnaosavust ilmutas siin noor kapral Adolf Hitler. 5. I 1919. a. loodi Baieris Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistiche Deutsche Arbeiterpartei - NSDAP). Väljend natsionaal-ehk rahvussotsialistlik pärines Austriast, kus sealsed juudivastased töölisgrupid püüdsid end vastandada sotsiaaldemokraatlikule parteile, mille juhtkonna hulgas oli palju juute. 1921. a. juulis sai Hitlerist juba partei täielik liider - Juht e. Führer. Partei liikmeid hakati kutsuma natsideks. Kuigi Hitler lahkus sõjaväeteenistusest, jäi NSDAP endiselt tihedalt seotuks armeega. 1921. a. loodi partei juurde SA (Sturmabteilung e. rünnakurühm), mille liikmeid nende vormirõiva järgi ka pruunsärklasteks hüüti. SA-d juhtis staabiülem Ernst Röhm. 1923. a. tekkinud rasket olukorda riigis ruttas ära kasutama ka NSDAP. Partei
Kõik kommentaarid