100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-09-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
anonymous.x5
Õppematerjali autor
Loeng nr 1. Sissejuhatus 1.1. Ajalooline areng ehitusmaksumuse määramisel Iidsetest aegadest on inimesed enne ehitamise alustamist vajanud teavet selle kohta, millised kulusid ehitus endaga kaasa toob. Ehituse maksumuse prognoosimine pole sama, mis maksumuse plaanimine, samuti kui ilma prognoosimist ei saa nimetada ilma plaanimiseks. Mõlemal juhul võib tegelik olukord kujuneda väga erinevaks oodatust, seda täiesti sõltumatult prognoosijast. 19. sajandi alguseni tehtud prognoosid rahuldasid inimeste vajadusi küllaltki hästi ja enamik tähtsatest ehitustest võeti ette kas lihtsalt heas usus edule või siis väga jõukad inimesed ehitasid oma lõbuks ning mõlemal juhul leiti lõpuks ka vajalikud vahendid, ehitise lõpetamiseks. Ehitusprotsess koosnes seejuures paljudest küllaltki lihtsatest ja sõltumatutest ning suhteliselt püsivate kuludega tööoperatsioonidest. Vaatamata sellele tekkisid aga ka siin vead ehituse maksumuse hindamises. Esimene oluline suunamuutus Töös
kohtutöö vahel olev piir on hägune. (Gitelson jt, 1996, lk. 236-238). Põhiseaduse kohaselt täidab president ka peadiplomaadi rolli. Nimelt on presidendil õigus Senati nõuandel ja soovitusel võtta vastu lepinguid, nimetada ametisse suursaadikuid, konsuleid, ülemkohtunike ja teisi riigi esindajaid ning ametiisikuid (Constitution of the United States). Olgugi, et presidendil on välispoliitika kujundamisel juhtiv roll, ei tee ta otsuseid ainult enda soovi järgi. Üldjuhul kiidab Senat presidendi esitatud kandidaadid heaks, mis annab presidendile võimaluse täita ametikohad temale sobivate inimestega. Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist, väljendades seeläbi oma rahulolematust. Näiteks kariikidevaheliste lepingute sõlmimine eeldab nii presidendi kui Senati osalemist kõikidel lepingu sõlmimise etappidel ning jõustumiseks on vajalik 2/3 Senati liikmete heakskiit,
19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-
19. sajandil määratlesid väejuhid logistikat kui vägede juhtimise praktilist kunsti. See määratlus hõlmas suurt küsimuste ringi – planeerimine, juhtimine, varustamine, vägede dislokat- sioon, väeosade teenindamine transpordiga ja sildade ning teede ehitamine. Esimesed teaduslikud tööd militaarlogistikas on pärit ühelt prantsuse 19. saj sõjandusspetsialistilt, kes määratles logisti- kat kui “vägede manöövrite praktilist kunsti”. Kuni 18. sajandi lõpuni moodustasid relvad ja laskemoon suhteliselt tühise osa kogu varus-
Oskab ja suudab vabandust paluda Oskab eksmimuse korral aidata kliendil olukorda lahendada Ei süüdista klienti ega vaidle temaga kunagi Pakub välja alternatiive ja selgitab keeldumise põhjuseid Teatab kliendile, kes ja millal aitab, kui ei saa ise seda kohe teha Veendub, et klient jäi lahendusega rahule Kutsub hätta jäädes appi töökaaslase või juhi 3 Talletab probleemid, et juhtunust õppida 4 teed konflikti lahendamiseks: Vältimine ei tunnitsa viga Domineerimine surub oma lahenduse peale ega aktsepteeri klienti Kohandumine võtab vastu kliendi pakutud lahenduse, et mitte edasi vaielda Kompromiss leitakse ühine mõlemale osapoolele sobili lahendus Kaebuste lahendamise kuldreeglid: Arenda infokanalit selle kaudu jõuab tarbijate soov kiiresti kohale Analüüsi viga ja kõrvalda see tõhusalt Kompenseeri tekkinud kahju Registreeri kõik kaebused
seetõttu on raske anda neile ühest definitsiooni. Pigem tuleks vaadelda seda, kuidas on ettevõtluse mõiste sisustatud erinevates õigusharudes. Äriõiguses puudub ettevõtluse legaaldefinitsioon; ettevõtluse mõiste sisu on tuletatav ÄS §-st 1 ning selle kohaselt loetakse ettevõtluseks ettevõtja püsivat tegevust, mille eesmärgiks on kasumi saamine. See, kas tegelikkuses kasumit saadakse, ei oma tegevuse kvalifitseerimisel tähtsust; oluline on tegevuse eesmärk ning see, et sellega tegelevad teatud liiki õigussubjektid, kes on loetletud §-s 1. ÄS ja MTÜS ning SAS regulatsiooni kõrvutades võib järeldada, et äriõiguses ei ole mittetulundusühingu ja sihtasutuse majandustegevus mõistetav ettevõtlusena. Maksuõiguses on ettevõtluse mõiste laiem: tulumaksuseaduse64 (TuMS) § 14 lg 2 kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid