Maailma suured keeled ja minu emakeel (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eesti keele ajalugu

Eesti keel Eesti keelt räägib emakeelena 922 000 inimest Eestis ja 160 000 mujal, peamiselt Rootsis, Soomes, Saksamaal, USA-s, Kanadas ja Venemaal. Lisaks kõneleb eesti keelt veel umbes 168 000 inimest. Sellise kõnelejate arvuga on eesti keel maailma tuhandete keelte hulgas esimese kahesaja seas, uurali keeltest ungari ja soome keele järel kolmas. Kõige kõrgemal asub eesti keel aga kauniduse edetabelis. Mõni vanem inimene teab rääkida, et eesti keel saavutas kunagi iludusvõistlusel itaalia keele järel teise koha lausega ,,Sõida tasa üle silla." Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti keel on

Eesti keel

4

doc

Keel ja keeled

Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi

Eesti keel

4

docx

Ohustatud keeled

Ohustatud keeled Referaat Koostaja: Ulla Lotta Mängli 8. klass Tallinna Nõmme Gümnaasium  Ohustatud keeled Viimase kahekümne aasta jooksul on ilmunud palju kirjutusi sellest, kuidas ohustatud keelte hulk on järjest suurenenud. UNESCO maailma keelte atlase andmeil kõneldakse maailmas ligi 6900 keelt, millest 2500 on ohustatud. Keelt nimetatakse ohustatuks, kui seda ähvardab väljasuremine. Enamasti toimub see siis kui ühele maale tuleb palju teise keele rääkijaid ning seejärel loobuvad noored oma vanemate keelest sisserännanute keele kasuks. Muidugi on ka teisi põhjuseid, nagu kodumaalt lahkumine ja rahva suurus, sest kui rahvas on väike on ka vähe selle keele rääkijaid

Eesti keel

2

doc

Keelkonnad

Keel tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi (mitte varem). Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Kuigi bioloogiliste liikide areng algab lihtsamaga ja suundub keerukama suunas, ei ole võimalik väita, et mingi keel on tervikuna lihtsam kui teine keel. Keelte võrdlus on kasulik mitmel põhjusel (teadmised varasema arengustaadiumi kohta, sugulaskeelte kohta, kontaktide kohta, mitmekesisuse kohta jne), kuid väita, et varasema ajastu keeled oleksid tervikuna lihtsamad või, vastupidi, keerukamad, pole võimalik. Pole selge, mis on keeles ,,keerukus" ja mis on ,,lihtsustumine". Keel muutub ja areneb kogu aeg. Tavainimeste hulgas võib olla arvamusi, et mõni keel on hästi keeruline, teine jällegi on ,,primitiivne", et kui keelt ei hooldata, muutub see ,,lihtsamaks" jne. Tavaliselt need on impressionistlikud väited, mis mõnikord võivad põhineda mõne kõnelejaskonna poliitilisel, tehnoloogilisel jms mahajäämusel.

Keeleteadus alused

5

doc

Erinevate keelte õppimine ja kasutamine

Põhikool 3 klass ERINEVATE KEELTE ÕPPIMINE JA KASUTAMINE Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Tallinn 2017 SISUKORD ................................................................................................. 2 1. KEEL - INIMESTEVAHELINE SUHTLUSVAHEND…….................................. 3 1.1. Nüüdismaailm ja keeled ……………………………...................................... 3 1.2. Inimese keelekasutus ………………........................................................ 3 1.3. Rahvusvaheline suhtluskeel ……………………………................................ 3 1.4 Enim räägitvad keeled maailmas (Riigid ja maad kus neid keeli räägitakse) ……………………………................................................................ 4 1.5 Keelte jagunemine ……………

Keeleteadus

7

doc

Uurimistöö-Romaani keeled

1. KEELTE LEVIK Romaani keel (Lingua Romana) oli üks kahest kõnekeelsest keelest Rooma impeeriumi ajal (teiseks oli kreeka keel). Põhiliselt räägiti seda impeeriumi läänepoolsetes regioonides (Itaalia, Hispaania, Gallia, Põhja-Aafrika, Sardiinia, Korsika), aga ka Balkani poolsaare põjaosas (Dacia, Moesia, Illyria, Põhja-Makedoonia). Rooma impeeriumi rahvastik I-II sajandil pKr oli hinnanguliselt 50 miljonit või 1/6 kogu maailma elanikkonnast. On tõenäoline oletada, et kaks kolmandikku Rooma elanikkonnast rääkis romaani keeli emakeelena või teisese keelena avalikes tegevustes. 2. TEKE JA AJALUGU 1. sajandi eKr lõid Rooma kirjanikud ja grammatikud kõrgelt arenenud kirjakeele- klassikalise ladina keele. See oli standartne kuju, mida õpetati koolides kaks aastatuhandet ja kõik valitsuse dokumendid ja seadused olid selles kirjutatud niisama hästi kui proosa. Ametlikult selle

Uurimistöö alused

10

odt

Referaat- Eesti keel ja teised keeled

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium XHB Klass Daniel Rinso Eesti keel ja teised keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2012 1 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Eesti keel................................................................................................................................4 Inglise keel.............................................................

Kirjandus

31

docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse full konspekt

vead on huvitavad, vead näitavad kuidas keel on ajapikku muutunud, kuidas reeglid on vastuolus keelereeglitega keeleteadus // keelekorraldus, keelehoole soovitused ja kirjeldused // seletused - miks tekivad teatud vead keeleteadus otsib keeltes üldosa Kuidas tekkis keel - keeleteadusel puudub vastus. Optimaalsete hinnangute põhjal 8000a tagasi. Aga ilmselt u 50 000 - 100 000 aastat tagasi Keele arengule andis tõuke sotsiaalsus ja tahtmine õppida 15.09.2021 Maailmakeeled vs maailma keeled maailmakeeled - suured keeled millega rahvused omavahel suhtlevad maailma keeled - kõik maailma keeled, mis on olemas ohustatud keel on keel, millel on oht järgmise 1 või 2 põlvkonna jooksul välja surra. Keelte elujõulisust hinnatakse EGIDSi skaala järgi. Ohustatud keelteks nimetatakse keeli, mille EGIDS skaalal staatus 6b või halvem. maailmas on ohustatud keeli umbes 2926. Keel muutub ohustatuks kui vanemad hakkavad lastele õpetama domineerivat keelt mitte põliskeelt ja/või emakeelt

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)