Maailmas on 6,3 mljr. Inimest, eestis 1,33 milj. Demograaf-rahvastikugeagraaf, maailma ja selle eri paigu rahvastiku uurimisega tegelevad teadlased nt. Suremus, sündimus, rahvaarvumuutumine, immigratsioon, selle põhjused. Maailmas on üle 6800 keele, kõige rohkem mandariinihiina, hispaania, inglise, hindu, araabia. II keel on inglise, prantsuse, vene, portugali. Ing. On eesti keelde slängi jne. Rassid: Europiidne-balkani-kaukaasia, kesk- euroopa, atlandi-balkani; Negriidne- neegri, austraalia, buSman; Mongoliidne lõuna ja põhja aasia, ameerika e. indiaani. Põhiusundid on islam, õigeusk, budism. Ka veel on judaism, hinduism, sintoism, taoism, animism, konfutsioism. Vanim on judaism: usuvad jahvesse, püharaamat on avan-testament, nõuab ranget usukommete täitmist, püha linn on jeruusalemm, pühakoda on sünagoog, rabi on preester. BUDISM: pole ainujumalat vaid inimeste täiustamine, enam levinud tiibetis, aasia, jaapanis, hiinas. KRISTLUS: peamine levitaja on jeesus, püha raa
enamasti demograafilise ülemineku ajal. On tingitud eelkõige inimeste eluea pikenemisest ning suremuse vähenemisest. Demograafiline siire e. üleminek rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskmine eluiga tõuseb. Eeslinnastumine e. suburbanisatsioon, inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Hiidlinn e. megalopolis, suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafilise arengu etapp, mida iseloomustab madal sündimus ja suremus, rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine Linnastu e. aglomeratsioon, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine protsess, mille käigus inimesed asuvad elama linnadesse. Kesmine
Elatusvahendid kasvavad aritmeetilises progressioonis, mis viib ressursside nappuseni Rahvastikuprobleemid on seotud ressurssidega ja vastupidi. 14 Olulised mõisted Rahvaarv on mingis piirkonnas elavate inimeste arv. Eristatakse tegelikku rahvaarvu (de facto) ja sinna juriidiliselt kuuluvat ehk alalist rahvaarvu (de jure) Rahvastiku kujunemist mõjutavad kolm peamist protsessi on sündimus, suremus ja ränne ehk inimeste elukoha vahetused. Loomulik iive on sünni-ja surmajuhtumite vahe. Rändesaldo on antud piirkonda mujalt saabunute ja mujale lahkunute vahe. Koguiive saadakse loomuliku iibe ja rändesaldo summana – see näitab rahvaarvu muutumist antud piirkonnas. 15 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse Ügas minutis üle 250 lapse
rahvastiku keskmine vanus, sündimus sündide hulk mingis piirkonnas, suremus surmajuhtude hulk mingis piirkonnas, loomulik iive - on teatud piirkonna (riigi, maakonna, valla vms) sünni- ja surmajuhtude arvu vahe, rahvastiku soolis-vanuseline koosseis rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi, migratsioon püsiv elukoha vahetus, immigratsioon e sisseränne - inimeste ränne riiki, mis ei ole nende kodumaa, sihtriigi seisukohast vaadatuna, emigratsioon riigist väljaränne, migratsiooni tõmbe- ja tõuketegurid rahvastiku rännet mõjutavad positiivsed ja negatiivsed tegurid, tööhõive struktuur töötajate jagunemine majandussektorite, ametialade jms järgi rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus rahvaarvu, rahvastiku demograafilise struktuuri ja paiknemise mõjutamiseks
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hak
1.MÕISTED Aglomeratsioonimajandus majandusharu, mille kasvu ja edukust mõjutab positiivselt võimalikult suur lähestikku paiknevate tarbijate, ettevõtete ja töötajate hulk. Demograafiline plahvatus Kujundlik nimetus kiirele rahvaarvu kasvule, mis toimub demograafilise ülemineku ajal. Tingitud eluea pikenemisest, suremuse vähenemisest. Suburbanisatsioon e eeslinnastumine inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus
tõttu. Linnastumisaste sajandi keskel 30%. Põhja-Ameerikas ja enamikus Euroopa riikides on linlik eluviis domineeriv. Miljonilinnu sajandi keskel umbes 200. Hoogne eeslinnastumine. Kolmas etapp XX sajandi teisel poolel. Linnaelanike arv kasvab, eriti kiiresti Lõuna riikides. Praegu elab linnades veidi üle poole inimestest. Megalopoliste areng. 2002. Aastal 22 enam kui kümne miljoni elanikuga ja 408 üle miljoni elanikuga linnastut. Põhja riikides ränne linna peatunud ja loomulik iive väike. Linnakeskustes rahvaarv vähenenud (kohati hakanud uuesti kasvama). New Yorgis elas Manhattanil 1910 2,3 mln inimest, praegu poole vähem. Ameerika Ühendriikides elab väikestes eeslinnades 60% linnaravastikust. Euroopa Liidus elab 40% inimestest asulates rahvaarvuga 10 kuni 50 tuhat inimest (Eestis5%), viiendik inimesi asulates vähem kui 10 tuh inimest (Eestis 51%), viiendik linnades 50 kuni 250 tuh
Tõmbetegurid · Suur töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Kõrgem palk · Head elamistingimused · Sugulased, sõbrad, tuttavad Tõuketegurid Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik Madal palk Halvad elamistingimused Ebameeldiv, üksluine sotsiaalne keskkond Looduskatastroofid, sõjad · 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta · 3% maailma rahvastikust · 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) OHUD · Pikaajaline ühes suunas toimuv ränne mõjutab nii lähte- kui ka sihtkohariigi rahvaarvu ning rahvastiku soolis-vanuselist ja etnilist koosseisu. · Selle kaudu ka majanduse arenguvõimalusi ning ühiskonna sotsiaalseid ja kultuurilisi tingimusi. Saudi-Araabia Mõjud lähteriigile · Väheneb tööpuudus ja paranevad oskused · Osa rahast saadetakse kodumaale · Uued kultuuritavad · Väheneb maksumaksjate ja aktiivsete inimeste osakaal · Soolised disproportsioonid
Kõik kommentaarid