Katse teabeallikate, analüüsib tegemisel kasutatakse ka järgi sh kaartide MUDELit etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi. RAHVASTIK (8 tundi) Õppesisu: 1. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid. Arengumaades on rahvaarvud suuremad, seda mõjutavad inimeste väärtushinnangud, usk 2. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Demograafiline üleminek. Iga ühiskonna rahvastik läbib neli etappi: 1)TRADITSIOONILINE RAHVASTIKU TÜÜP- suur ja väga muutlik suremus, iseloomulik agraarühiskonnale. Sündimus samuti suur, kuid täiskasvanuks saab neist väga vähe. Keskmine eluiga lühike 30-40a. Vanureid rahvastikus vähe. 2)DEMOGRAAFILISE ÜLEMINEKU I ETAPP-elutingimuste, toitumise, arstiabi paranemine. Eluiga pikenes ja suremus vähenes, sündimus endiselt
1. Õppesisu Maailma rahvaarv *Üle 7 miljardi inimese, aastaks 2050 umbes 10 miljardit. Rahvastiku paiknemine *Looduslikud tegurid: pinnamood, kliima, taimestik, mullad, loodusvarad *Ühiskondlikud tegurid: ajaloolised, maanduslikud, sotsiaalsed, poliitilised. Loomuliku iibe kordaja- sünnid-surmad/rahvaarv x 1000 (ühik promill) Sündimuse üldkordaja- sünnid/rahvaarv x 1000 Suremuse üldkordaja- surmad/rahaarv x 1000 Sündimust mõjutavad tegurid: *viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitamisel *religioon *pereplaneerimine *väärtushinnangud *majanduslikud võimalused *naiste ja meeste võrdsus ühiskonnas Suremust mõjutavad tegurid: *vanus *halb arstiabi kättesaadavus *ebatervislikud eluviisid *haigused, nälg *vägivald, sõjad ja relvakonfliktid *õnnetused *puhta vee puudus Demograafiline üleminek: I
*see etapp on võimalik alles teatud elatustaseme juures, inimestel peab olema võimalus lihtsalt liikuda 10.Ülelinnastumine arengumaades, selle tekkimise põhjused ja tagajärjed. Põhjused: Põllumajanduslik tegevus ei võimalda äraelamist ; maakohas pole koole, kus õppida ; linnas parem transpordiühendus Tagajärjed: Paljud peavad elama slummides, sest pole tööd; kuritegevuse kasv; keskkond on väga saastunud suurlinnades; haigused levivad väga kergesti 11. Oskad kaardilt näidata maailma suuremaid linnu/linnastuid. Linnad: Buenos Aires; Rio de Janeiro; Mexico; Los Angeles; New York; Washington DC; Kairo; Istanbul; Moskva; Pariis Peking; Tokyo; Shanghai; Delhi; Dhaka; Mumbai; Kolkata (India) Linnastud: Toronto - Buffalo (Kanada), Chicago - Pittsburgh; Boston - Washington; Lõuna- California; Portland - Seattle - Vancouver; Houston - New Orleans; (USA) Sao-Paolo - Rio de Janeiro; (Brasiilia) Lagos; Suur - Kairo; (Kesk- ja Põhja-Aafrika)
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1
1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemiga. 4. Ühiskond kasutab GISi transpordi infrastuktuuri välja arendamisel, teede planeerimisel ja ehitamisel ja hooldusel. 5. Maailma rahvaarv 2013 aastal, veidi üle 7,1 miljardi. Kui elati küttimisest ja korilusest oli rahvaarv muutumatuna (suremus sama sündimusega). Sõjad, näljahädad ja epideemiad- surmade arv suurem sündimusest ja rahvaarv vähenes. Peale raskete aegade möödumist taastus rahvaarv kiirelt, sest sündimus suurenes kuni järgmise haiguspuhanguni. Rahvaarv kasvab: 5. Sest sündimus suurem suremusest (meditsiini areng, vee- ja toiduabi arengumaades). 6
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus
Sündimus ja suremus madalad Rahvaarvu väga aeglane kasv Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ränne ehk migratsioon Rändeiive:sisse (immigratsioon) ja väljarände (emigratsioon) vahe 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta 3% maailma rahvastikust 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale.
a) Agraalühiskonnas Linnad tugipunktidena hakkasid tekkima ühiskonna kihistumise tulemusena. Kujunesid hea transportteede piirkondadesse Vahemere äärde, Lähis Itta, Indiasse, Hiinasse. 5% rahvastikust = valitseja, teenijaskond, käsitöölised, sõdurid b)Industriaalühiskonnas Väga kiire linnastumine. 16 18 saj. *I Etapp Euroopas kasvasid vanad linnad ja tekkis palju uusi. Tekkisid esimesed miljonilinnad. Pariis, London. Fifty fifty rahvastik, maal ja linnas *II etapp 19 20 saj algus Uusi linnu tekkis vähe, aga suurlinnad laienesid eeslinnadesse, liites neid linnastuteks. Toimus Suburbanisatsioon. Linnaelanike % = 70-80 elanikkonast c)Infoühiskond *Kontraurbanisatsioon Lahtilinnastumine. Heaolu ja võimaluste paranedes asuvad inimesed elama linnast välja, kuid säilitavad sidemed linnaga. Transport, side.
Kõik kommentaarid