Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (3)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
(KT nr.2)
Rahvastikmingil maa-alal elavad inimesed.
Asulastik – mingi maa-ala asulate kogum.
Asustus – mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste
Rahvaarv – elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon .
Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine
Rahvaarvu muutumine
Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda protsessi on oma erakordsuse tõttu hakatud nimetama demograafiliseks plahvatuseks – rahvasikuprotsess, mil suremus langub, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastiku kooseisus on palju lapsi ja noori. 2002. a keskel elas maakeral 6,23 mld inimest, mis on rohkem kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul kokku on elanud. ÜRO 2001. a hinnangu kohaselt suureneb maakera elanike arv minutis 140 inimese võrra. See tähendab rahvastiku juurdekasvu igal aastal umbes 80 mln võrra (Saksamaa elanike arv). ÜRO prognoosis 2050 . aastaks maakera rahvastikuks 11,0 miljardit.
Maltusianism - Robert Thomas Malthus’e maailmas esimesena välja töödatud ülemaailmselt tuntuks saanud tahvastusteooria. Õpetuse kohaselt kasvab rahvastik geomeetrilises, elatusvahendite hulk aga aritmeetilises progrssioonis.
Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet. Iseloomustab kõige paremini rahvaarvu kasvu.
Rahvastiku regiser – andmekogu, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme ehk isiku olulisemad demograafilised andmed (nimi, isikukood, sünniaeg, rahvus, kodakondsus jms) ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vastava arvestussüsteemi (registriarvestus) toimimist. Seda rakendatakse isikue identifitseerimisel, maksude laekumise kontrollimisel, sotsiaalkindlustuses jm. Eestis võeti see kasutusele 1992. aastal.
Rahvaloendus – riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvastiku koostise (sugu, rahvus jm tunnused), paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumne, analüüsimine ja üldistamine. Neid tehakse üldjuhul iga kümne aasta tagant. Viimane leondus toimus Eestis aastal 2000.
Rahvastiku paiknemine
Rahvastiku tihedus – elanike arv 1km2. (Eestis 30-35 inimest)
Rahvastik paikneb maakeral väga ebaühtlaselt. Pool inimkonnast asutab maismaast (pindala 149 mln km2) vaid 5%, seega 7-8 km2. Inimtühi on samas ainult 15% maismaast. 90% kogu maakera rahvastikust on koondunud põhjapoolkerale, kus on kaks korda rohkem maismaad kui lõunapoolkeral (vastavalt 39% ja 19% poolkera pindalast). Umbes 80% rahvastikust elab Lõuna riikides. Rahvastiku paiknemist mõjutab oluliselt asjaolu, et vaid 11% masimaast kasvatatakse toiduaineid ning 2/3 maismaast ei sobi toiduainete kasvatamiseks erinevatel põhjustel (liiga külm, liiga mägine jne).
Kõige suurema rahvaarvuga Aasia on asustatud väga ebaühtlaselt. Tema keskosa on kontinentaalse kliima, mägise reljeefi ja Siberis kõrge metsasuse tõttu hõredalt asustatud. Suurem osa Aasia ja seega ka oluline osa kogu maailma rahvastikust (Aasias elab igast viiest inimesest kolm) on koondunud viljaka pinnasega jõeorgudesse ning mandri lõuna- ja isaosa rannikumadalikele. Jättes kõrvale väikeriigid on, on suurima rahvastiku tihedusega Bangladesh (920 in/km2). Tihedalt on asustud ka Lääne-Euroopa. Keskmine asustustihedus on väike Põhja- Ameerikas, kus üle 2/3 inimestest elab USA’s. Kõige tihedamini on asustatud USA idaosa , kuid palju inimesi on siirdunud soojema kliimaga lõuna- ja lääneosariikidesse. Kanadas on toimunid ümberasumine idarannikult Suure järvistu äärsetesse linnadesse (Toronto) või läänerannikule (Vancouver). ¾
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #1 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #2 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #3 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #4 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #5 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #6 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #7 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #8 Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 134 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor manki Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (3)

g-mail profiilipilt
g-mail: Päris palju kasulikku teavet sain sealt !
22:55 17-12-2008
sally006 profiilipilt
sally006: Jah, aitas küll
09:17 03-06-2011
lysy profiilipilt
lysy: mulle meeldis!
16:38 11-11-2009


Sarnased materjalid

8
doc
Rahvastik ja rahvastiku protsessid
8
doc
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
56
ppt
Maailma rahvastik ja rahvastiku protsessid
56
ppt
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid
19
pptx
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid
4
doc
Maailma rahvastik ja rahvastikprotsessid
53
ppt
Maailmarahvastik ja rahvastikuprotsessid
5
odt
Maailma rahvastik - Peamised rahvastikuprotsessid





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun